Viivikonna on Kohtla-Järve linnaosa, endine kaevandusasula. Kunagine õitsev asula on praeguseks väga nutuses seisus.
Viivikonna on Kohtla-Järve linnaosa, endine kaevandusasula. Kunagine õitsev asula on praeguseks väga nutuses seisus.
Leitud logitud. Nii raske märgata aga samas loogiline. 😘 Aitäh!!
leitud. logid aitasid
väike kummituslinna tuur ajaviiteks kuni rongini
Leitud! Oli põnev otsimine, sai palju kive kobistatud. Telliseid on tõesti palju. Kuid palvetamine aitas aarde leida.
Leitud ja logitud. Tänud aarde eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Teist korda olin siin. Korra oli juba, et fakki, ei saa ei ole pole võimalik. Aga oli siiski. Koordinaat lihtsalt piisavalt mööda aga logid aitasid.
Otsisime, otsisime, otsisime. Ei leidnud. Lõpuks tüdinesime ja lahkusime. Kunagi ehk uuesti. Võib olla.
Kummitused said üle loetud, siiski oli rohkem näha elavaid hingi. Torn on uhke, aare hea koha peal. Aitäh kutsumast!
Mobiilikaamera on ikka sõber!
Aitäh peitjale!
Leitud. Aitäh!
Kui loogiliselt mõtlema hakkasin, tuli leid kiirelt. Aitäh!
Aitäh peitjale!
No minul on üldjuhul varasemate logide lugemine vastunäidustatud. Teen nendest valesid järeldusi.
Nulli näitas mul üldse vale objekti juurde ja kui sealt midagi ei leidnud, siis siirdusin ikka raskemat kohta uudistama.
Leid tuli palju lihtsamast ja loogilisemast kohast, kui ma varasematest logidest endale ette kujutasin.
Kahtlustasime kohe ühte kohta, aga sealt ei paistnud midagi kahtlast. Kuna kõik ülejäänud kohad said välistatud, siis läksime uuesti uurima ja sealt ta oligi. Kavalas kohas. Aitäh!
Viivikonna küll enam nii kummituslik pole. Saekraatris töö käis ning ka mänguväljak tervitab külla saabujaid. Ka Viivikonnas ringi jalutamine on aastate eest tehtud. Aare peitis ennast juba tuttavas kohas. Jäin ühte teise võimalikku peidukohta väga kinni. Kurtsin Airile muret ja enne kui märkasin, et ta on vastanud, oli aare leitud. Aega võttis piisavalt kaua, et Taavi autost vahepeal helistaks, et kas kõik on OK. Aitäh!
Ammu oli mõte külastada Viivikonna küla. Lõpuks tekkisiki hea võimalus ja vaatasime üle selle kummitusküla. Paistab, et kunagi on seal vilgas elutegevus käinud ja kurb oli näha kuidas nüüd kõik laguneb.
Aare ise õnneks end kaua ei peitud ja saimegi nimed kirja. Täname aarde eest!
Meil oli üks kiire missioon siiakanti ja ämm lubas, et ei virise ning tegelikult lausa nõudis, et me geopeituksime ka. Nii on kõik rahul, et oli vaja sõita. Kui põhieesmärk oli Avinurmes ellu viidud, üllatuslikult üsna lihtsate vahenditega, tekkis meil aega. Nagunii siiapoole sõitnutena ei plaaninud me ka koju tagasi kimamist. Ikka edasi. Telkimine jäi ära. Võtsime hoopis kvartira Sillamäel. Pole siia vist sellisel sügisesel ajal jõudnudki. Ilus ka niimoodi. Tulime päris otse eelmise aarde juurest siia. Found it: 05.Nov.2022 16:37
Kummituslinna/ Ghost city Valmistusime pikemaks jamaks, kuid tegelikult saime siiski ikka mitte kirjeldust vaid logisid lugedes asjale üsna ruttu pihta ja näpud taha. Selle leiuga lugesime tänased elamused saaduks ja geopäeva lõppenuks. Suundusime poodi ja öömajale. Aare oli korras. Täname!
Eelmisel õhtul valmistusin logisid lugedes suuremaks otsimistegevuseks. Tiir sai tehtud, kombates iga veidi kahtlasemat tellist. Aga vot siis sai mindud teisele ringile veidi teistmoodi lähenemisega ja voila, leitud :) pärast tegime veel tiiru majade vahel ja tõepoolest, polegi nii väga kummituslinn, kui ehk enne mulje oli jäänud. Aitäh!
Kaval peidukas. Vajasime tõuget
Väikese vihjega peitjalt tegime uue katse ja leitud ta saigi, väga kaval peidukas. Suured tänud peitjale
Imetlesime torni, otsisime kõikjalt aga no ei leidnud, palju puid on ümbert maha võetud ja tundub nagu oleks aare metsatöö käigus kaduma läinud.
Kuna mõned majad on seal ikkagi korras ning kasutuses, siis niiväga kummituslinnana ei tundunudki. Maa-ameti fotodel tundub koht jubedam. Peitjale tänud siia juhatamast!
Leitud ja ei olegi midagi lisada. :) Aitäh!
Leidsin
Leitud.
See nüüd küll päris selliselt ei olnud planeeritud... Pidi ju tulema softroad... Aga läks nagu tavaliselt: Kui on olnud mõnus kulgemine päev otsa ja siis õhtul pimeduse hakul teeb keegi ettepaneku, et vaatame enne koju minekut VEEL SELLE sihi ära, siis on juba ette teada, sinna sihile kõik ennast lootusetult kapotini kinni sõidavad ja poole ööni välja vintsivad. Ilmselt vedas mu mälu mind alt, sest kuidagi ei olnud MudESTilt meeles, et siin Kurtna taga vanal turbaväljal tuleb kraavi ületada või et sel Viivikonda viival raudteeäärsel rajal ka lausvett ning põhjatut muda oli.
Kõigepealt üritasime Kurtna spordikeskusest turbaväljale teed leida. Oktoobris oli lihtsam, siis ei olnud need teed suusarajad. Nüüd olid. Tegime lõunast väikese tiiru ja saime uuesti õigele teele. Turbarajal sai ikka paar korda Subarut ja Jeepi välja sikutada, kraaviületusel vajasid kõik vintsimist. Priit sai oma tagumisest stangest lahti. Proovisime ka otse Viivikonna karjäärialale sõita, aga ainus tee oli ikkagi karjääri poolt kinni pandud. Vaikselt hakkas hämarduma. Võtsime suuna mööda raudteeäärt Viivikonna poole. Vastu tuli trobikond ATV'dega. Neil oli lihtne, jää kandis neid. Ka minul oli enamasti lihtne, Subaru kui kõige kergem, sai üle jää, teised vajusid läbi.
Ja siis see tuli. 400m veetakistus, mis nüüd oli siis jäätakistus. Väljas oli juba kottpime. Sai proovitud erinevaid lähenemisi, suurt osa sellest 400m õnnestus vältida, sest läbi sõit oli sisuliselt võimatu. Kemo oma 35" rehvi, tõste, kahe vintsi ja raudstangedega Rangeriga paar korda ikka proovis ka aga kaugele ei jõudnud. Lõpuks jäi ainsaks valikuks ikkagi ühe kõrgete nõlvade vahele jääva 50m pika veetakistusest läbi murda. Kemo läks ees, et meid siis järgi vintsida. Jää oli nii tugev, et vintsides mitte ei murdunud, vaid kogu jääpank liikus Kemo ees. Lõpuks ikkagi õnnestus ratastega jää peale end rammida ja jää tükkideks teha. Subarul oli sellevõrra kergem. Sumbutaja tegi vee all plump-plump-plump, kui muudkui edasi-tagasi rammisin. Jäätükid hakkasid üle kapoti serva tulema. Läbi rüsijää kuhja ikkagi end ei murra, lõpuks läks vintsikonks külge ning vaikselt sai üle hunniku. Ära rebitud haagisekonksu pistiku juhtmestik läks vee all lühisesse ja mul jäi käiguvalits P-asendisse lukku. Natuke googeldamist ja sai bypass lüliti üles leitud ning P-asendist välja. Järgnes veel üks mudaväli, kus me Priiduga kordamööda kinni olime. Kui see katsumus ka seljataga, oli kellaaeg nii hiline, et Viivikonna kaevanduse ala tuli kahjuks ära jätta. Seal on tegelikult väga lahedad rajad. Võtsime suuna Narva, kus meid ootas saunaga hotellituba. Juba teist korda, kui olen Viivikonnas, aga ei ole aega seda aaret otsimagi tulla...
**
Linna läbivaks teemaks oli haudvaikus. Kui pingsalt uurida, siis hoovides miskit liikumist oli ikkagi näha ja asula tagumises otsas oli ka ehitustegevust näha kuid üldpilt oli siiski üsna nukrameelne. Tänan asulat tutvustamast.
Leitud, aitäh!
Sellest kohast on palju kuuldud. Mina küll väga ei fänna selliseid paiku, aga kolmele teismelisele ja vanaemale pakkus väga huvi, nii me siia piiluma tulimegi. Pärast Sillamäe kaunil promenaadil jalutamist oli kontrast muidugi suur. Siiski kujutasin ma kuuldud juttude ning nähtud fotode põhjal ette palju kõhedamat kohta. Jalutasime ringi, põikasime mõnedesse hoonetesse. Lõpuks tõdesime, et suvel rohelusega ja päikeselise ilmaga on siin ilmselt palju vähemkummituslik. Siin-seal täitsa elu käis, lapsed sõitsid rattaga, batuudid õuel, mõnel majal uued aknadki ees. Ringkäigu lõpetuseks tulime torni juurde ka aardeleidu vormistama.
Aitäh.