Lähme metsa!

Mõnus vanakool, aitäh!

Tänan peitjat. Logiraamat tõesti silmini täis. Nii suures karbid võiks vähe tummisem märkmik olla, siis oleks see aare märksa hooldusvabam.

Kuna mingil arusaamatul põhjusel tekkis huvi, mida mustikat see Kilulinna viletsus bussiliinidega kokku keeras (no see tunnipikkuseks venitet nr 1 liin, mis nüüd Vana-Pässast Viimsi kanti Krillimäele logistab), siis sai juhust pruugitud ja aaret otsitud.

Kaalusin pikalt kust kaudu aardele läheneda ja õnneks rattaga sai ringiga päris ilusti kohale. Tänud aarde eest.

Leitud.
Aitäh peitjale!

Õige teeots jalge all, oli vaid vaja tammuda. Vahepeal valisin mõne väiksema teeraja ja siis juba võitlesin koos koertega siplegatega, kes igale poole ronisid. Aaret silmates, jätsin koerad tee peale mind ootama ja ega nad vastu ei vaidlenudki. Logimise ajal oli mul sipelgas lausa peas. Aitäh! EVEJ

Tulime Megalt otse metsa ja oligi päris mets. Rahvast ikka liikus, aga eelmist tänast logijat kohtasime aarde poole liikudes ja ühtki teist logiraamatus veel ei näinudki. Inimesed vist ikka pelgavad metsa, aga pole põhjust, sipelgad küll veidi hammustasid, aga mis see geopeiturile teeb! Aitäh metsa kutsumast!

Küll oli palju sipelgaid. Aitäh!

Sipelgad kiusasid, aga sain nime kirja. Aitäh!

Aardele lähenesime mööda puujuurikalist rada ja aarde juures oli jõhkralt palju sipelgaid. Õnneks Inga nõustus sünnipäeva kingituseks selle aarde ise ära vormistama kuni ma eemal jalgu trampisin. Tagasi otsustasime minna mööda teist teed kuid see oli viga... algul nii palju sipelgaid, et pidime isegi natuke jooksma seal mööda puujuurikaid ja lõpp kiskus täitsa maltsaks ära. Teele jõudes leidis Inga kohe paar puuki endalt. Pigem soovitaks seda otsida talvel, aga ilma lumeta on lihtsam.

Õhtune tiir Viimsi poolsaarel. Ammu pole siin geopeitunud, leidmata aardeid juba liiga palju, ehk saab mõned vähemaks. Metsas saab peaaegu iga paev käidud, pooled päevad elangi metsa keskel.

Võtsime ette väikese pühadeaegse aardetiiru, et enne õhtust jaanipidu end veidi liigutada. Täname aarde eest!

Täitsa mõnus mets ja korras aare. Aitäh peitjale!

See aare üllatas, kui muidu otsid metsast geokuhja siis siin tabasin oma esimese georiida. Aare ise korras ja koht ka täitsa ok.

Tänud aarde eest.

Väikese metsa jalutuse vastu pole mul midagi. Mõnus metsaalune jalutamiseks ja leid tuli kergelt. Aitäh metsa kutsumast.

Tänud aarde eest.

Leitud

Metsa kutsumise vastu pole mul vähimatki. Ja käin seal nii tihti kui võimalik. Eks tulin vaatasin ka selle metsa üle. Päris huvitav paik oli. Muljetavaldavad sipelgapesad aarde lähistel ja natuke eemal kellegi kunagine elamispaik vist. Aga, miks nii palju prügi metsa jäetud oli, seda küll mõista ei tahtnud. Radu oli siin igasuguseid ja ilma suuremate ekslemisteta leidsin ka aardekarbi. Siia mahuks küll palju suurem logiraamat aga ju peitja ka vahel põhjust metsa minekuks vajab. Siia siis uut logiraamatut tooma, kui paberirullike täis saab. Aitäh!

Selle aarde juurde jõudsime Oliveriga kodunt jalgsi minnes. Läbitud sai kokku umbes 18 kilomeetrit, mis tegi sellest pigem matkapäeva kui tavapärase aarderetke.
Kuigi aarde nimi lubas kohe metsa minekut, siis tegelikkuses kulges suurem osa teekonnast mööda linnaruumi ja tuntud radu. Mets ise jäi alles jalutuskäigu lõppu – viimased paarsada meetrit –, kuid see tegi hetke kuidagi eriti sümboolseks. Pärast pikka kõndi jõudsime lõpuks tõesti metsa, täpselt nii, nagu aardekirjeldus lubas.
Ilm soosis ettevõtmist täielikult. Tegemist oli selle aasta esimese tõelise t‑särgi ilmaga – päike paistis, õhk oli soe ja liikumine mõjus pigem nauditava kui väsitavana. Selline ilm kutsus peatuma, vaatama ringi ja mitte kiirustama. Ning ega me ei kiirustanudki.
Teel tegime pikema vahepeatuse Kadriorus Jaapani aias, kus aeg võttis hoopis teise mõõtme. Seal jäi fookus mõneks ajaks täiesti geopeitusest eemale – tegelesime hoopis tiigis ujuvate kalade välimääramisega ja arutasime, kes neist kellega sugulased võiksid olla. Rahulik ja vaikne koht, mis sobis hästi pikale jalutuskäigule vahelduseks.
Järgmine pikem peatus oli Pirita Purjespordikeskuse juures. Avatud vaated, vesi, paadid ja liikumine ümberringi lõid mõnusa kontrasti hilisemale metsavaikusele. Sellised kohad panevad märkama, kui mitmekesine võib üks ja sama teekond olla – linn, park, sadam ja lõpuks mets.
Aarde enda juures oli kõik ootuspärane ja loogiline. Kui pikk jalutuskäik välja arvata, siis lõpp oli rahulik ja meeldiv – just selline, mis sobib päeva lõpetuseks. Metsane ümbrus, vaikus ja tunne, et oled linna saginast lõpuks välja astunud, isegi kui see mets tuli alles lõpus.
Kokkuvõttes oli see aare rohkem kui lihtsalt üks leid. See oli terve teekond – hea seltskond, ilus ilm, pikad sammud ja vahelduvad peatused. Täpselt selline „lähme metsa“ retk, mis jääb meelde mitte ainult karbi, vaid kogu päeva tõttu. Aitäh peitjale põhjuse eest pikaks jalutuskäiguks ja metsa minekuks – isegi kui see mets tuli alles päris lõpus.

Aitäh..🙃

Eesti geopeituri käest on kohatu küsida, kas pole ammu metsas käinud :D See on umbes sama kui kooriproovist tuleva inimese käest küsida, kas pole ammu laulnud? Ja metsa lähevad geopeiturid ning muidu eestlased kuiva ilmaga täitsa meelsasti - seda kutset võib veel korrata, tänud!

Õnneks nüüd pääses linnast või siis küla vahelt minema metsa. Kusjuures kui mujal puhus külm ja tugev tuul, siis siin metsa vahel oli imeline. Päike4 paistis ja tuul ei pääsenud ligi. Praegu loen, et esialgsed koordinaadid olid ikka suht mööda olnud, aga ma polnud veel telefoni välja võtnudki, läksin kõigepealt kõige kutsuvamasse kohta ja sealt see aare vastu vaataski. Igatahes läks leebelt. Neist uutest see äkki kõige suurema tõenäosusega mõnda aega ka kestab. Loodame vähemalt.
Tänud peitjale metsa kutsumast ja aaret peitmast

Oli tore jalutamine.

Aitäh!

Koordinaadid päises muudetud vastavalt GC logile.

Tänu eelmisele logile jalutasin suht otse õigesse kohta, mul näitas 16m mööda. Täitsa tore koht, aitäh :)

Aare avaldatud.

Tegime väikese jalutuskäigu kohalikus kalurikülas. Pärast põikasime ka korraks metsa. Leitud. EVEJ

Matkarada kasutasime seekord vaid aardeni jõudmiseks. Kui lõpuks karbi asukoha tuvastasime, olime seal juba piisavalt samme kogunud 😉
Tänud õue kutsumast 💞