See on nüüd see aare, kus ootan Teid (ei ole kohustuslik) hääd geopeiturid pildistama koos oma lemmikuga - kutsu, kiisu, hamstri, ussikese, või mis iganes lemmikuga. Kui ei ole, võta kas või kaisukas kaasa :)
TAUSTALUGU: Žorik sündis arvatavasti 2007. aastal Suur-Patarei tänava kandis ning asus peagi elama Paljasaare sadamasse. Hulkurkoerale omaselt liikus ta mõne aja pärast Tööstuse tänavale ühte autobaasi, kuhu jäi pidama pikaks ajaks. Koer oli metsik, ent mõned hea südamega inimesed, toitsid teda kõik need aastad iga päev. Paraku oli ka neid, kes Žorikut väärkohtlesid ja hirmutasid. Sellepärast ta inimesi ei usaldanud ning proovis pigem eemale hoida.
"Kõige tõenäolisem ja Žoriku käitumist silmas pidades loogilisem on see, et ta on pärit Paljassaares kunagi elutsenud metsikust koertekarjast, kellest osa kinni püüti, aga Žorik pääses temale omaselt põgenema ja on terve selle aja Kalamajas vabalt elanud. Ligi ta endale ei lase ja ka uinutipüssidega pole teda tabada suudetud," meenutas Heiki Valner.
Žorikule viimastel kuudel kodu pakkunud naine teatas, et loomale sai saatuslikuks epilepsiahoog. Legend lahkus meie seast 17.01.2022.
Kalamaja ja Sitsi asumite elanike jaoks oli tegemist legendi staatusesse tõusnud koeraga, kes puudutanud paljude kohalike elanike südameid.
4 okt. 2020 (ülemaailmse loomade päeval) avas Loomaspäästegrupp Tallinnas Arsenali keskuse ees ausamba Kalamaja hulkurkoer Žoriku mälestuseks. Ausammas on pühendatud ka kõigile kodututele loomadele.
„See skulptuur on ka palve ja meeldetuletus loomaomanikele, sest kodutud loomad ei saja taevast alla vaid tekivad ikka inimese süül. Ka tänavakassil Žoriku jalgade juures on oma sõnum öelda – steriliseerige ja kastreerige oma hoolealused, sest ainult nii lõppeb üleliigsete lemmikloomade tootmine ja meeletutes kogustes hävitamine! Loomapidamine ei ole kohustuslik ja kui oled hoolelause juba võtnud, siis ka hoolitse tema eest nagu kord ja kohus!“, sõnas Heiki Valner
FOTOLOGI: Nii nagu virtuaalsed logid ikka, pildista ennast (või mõne enda kehaosaga) koos monumendiga, ning ongi logi kirjas. Et kiisu ei jääks väga tahaplaanile, tee temast ka üks pildike
Seotud lingid:
See on nüüd see aare, kus ootan Teid (ei ole kohustuslik) hääd geopeiturid pildistama koos oma lemmikuga - kutsu, kiisu, hamstri, ussikese, või mis iganes lemmikuga. Kui ei ole, võta kas või kaisukas kaasa :)
TAUSTALUGU: Žorik sündis arvatavasti 2007. aastal Suur-Patarei tänava kandis ning asus peagi elama Paljasaare sadamasse. Hulkurkoerale omaselt liikus ta mõne aja pärast Tööstuse tänavale ühte autobaasi, kuhu jäi pidama pikaks ajaks. Koer oli metsik, ent mõned hea südamega inimesed, toitsid teda kõik need aastad iga päev. Paraku oli ka neid, kes Žorikut väärkohtlesid ja hirmutasid. Sellepärast ta inimesi ei usaldanud ning proovis pigem eemale hoida.
"Kõige tõenäolisem ja Žoriku käitumist silmas pidades loogilisem on see, et ta on pärit Paljassaares kunagi elutsenud metsikust koertekarjast, kellest osa kinni püüti, aga Žorik pääses temale omaselt põgenema ja on terve selle aja Kalamajas vabalt elanud. Ligi ta endale ei lase ja ka uinutipüssidega pole teda tabada suudetud," meenutas Heiki Valner.
Žorikule viimastel kuudel kodu pakkunud naine teatas, et loomale sai saatuslikuks epilepsiahoog. Legend lahkus meie seast 17.01.2022.
Kalamaja ja Sitsi asumite elanike jaoks oli tegemist legendi staatusesse tõusnud koeraga, kes puudutanud paljude kohalike elanike südameid.
4 okt. 2020 (ülemaailmse loomade päeval) avas Loomaspäästegrupp Tallinnas Arsenali keskuse ees ausamba Kalamaja hulkurkoer Žoriku mälestuseks. Ausammas on pühendatud ka kõigile kodututele loomadele.
„See skulptuur on ka palve ja meeldetuletus loomaomanikele, sest kodutud loomad ei saja taevast alla vaid tekivad ikka inimese süül. Ka tänavakassil Žoriku jalgade juures on oma sõnum öelda – steriliseerige ja kastreerige oma hoolealused, sest ainult nii lõppeb üleliigsete lemmikloomade tootmine ja meeletutes kogustes hävitamine! Loomapidamine ei ole kohustuslik ja kui oled hoolelause juba võtnud, siis ka hoolitse tema eest nagu kord ja kohus!“, sõnas Heiki Valner
FOTOLOGI: Nii nagu virtuaalsed logid ikka, pildista ennast (või mõne enda kehaosaga) koos monumendiga, ning ongi logi kirjas. Et kiisu ei jääks väga tahaplaanile, tee temast ka üks pildike
Seotud lingid:
Zorikut ei tea ja teine kuulus loom - kass kalamajast - kolis ära välismaale elama. Käisin mööda seiklusi täna ja võtsin vahele mõned aarded.
Kui juba siinkandis olla, siis tuleb ka Zorikul külas ära käia. Pilt pole küll mu enda lemmikloomaga tehtud, aga hoopistükkis võtmehoidjaga, mis pärineb juba mitu aastat tagasi postiga sõbrannalt vahetussaastalt Koreast mulle saadetud pakist. Tänud! 🙂
See polnud täna mingi 1.0/1.0! Pigem 5.0/5.0.
Suutsin teel aarde juurde Tallinna teeolude eripärade tõttu niimoodi käna käia, et prillid said kriibitud ja põsk on nüüd loppis. Loodetavasti ei teki sinist silma.
Ainult prillide vastupidavuse tõttu pääsesin ilmselt haavast näol. Prillid enam parketikõlbulikud ei ole, aga arvestades, et nad jäid äärekivi ja näo vahele, on kõik eeskujulik. :)
Tallinna satun üliharva, aga täna oli suisa aega enne teatrisse minekut aega parajaks teha. Jalad tõid siiakanti.
Asoooo, või et lemmikloom oleks pidanud ka kaasas olema...no ei lubata neid vist etendusele:)
Igatahes lõi Žoriku ees istuv kass lambi peas põlema - mul ju jalas pehmed kiisusokid! Eks vähe imelikult vaadati, kui varbad paljaks kiskusin, aga no mida iganes kunsti (loe: logi) nimel...
Lugu on liigutav. Tuhat tänu!
Sõitsime bussidega Karjamaale aardeid otsima ja see oli esimene meie teekonnal. Sai kutsale pai tehtud. Väga armas mälestusmärk ja tore idee aardeks. Tänud.
Sain pildile ka oma suure sõbra, kes samuti vahel koerust teeb. Ühine lemmikkäpaline on Miki väga hästi käituv kass Kusti.
Leitud
Kaua ma siit ikka niisama mööda sõidan? Lõpuks tekkis võimalus (või pigem viitsimine?) pühaba oomikul seda kuulsat koera, kellest mina ilma geopeituseta midagi ei teaks, vaatamas käia. Olid seal täitsa rahulikult oma positsioonil. Tänud silmaringi laiendamast.
Pilt GC-s, Aitäh!
Otsustasime koos Antiga, et meie tänase geopäeva eesmärgiks on 11 erinevat aardetüüpi. Nii siis, mõeldud-tehtud ning teiseks külastatavaks aardeks valisimegi siinse virtuaalse aarde. Käisime kohapeal ning jäädvustasime pildile nii kutsa, kui ka kiisu :)
Aitäh!
Ei olnudki siin keskuses varem käinud ega lahedat skulptuuri näinud! Aitäh aarde eest!
Käisime Arsenalis ja logisime mõlemad sealsed aarded. Pildil Triinu käsi, telefoniekraani kaudu meie kassid Susa ja Pusa ning loomulikult skulptuur ise.
Kuna kell oli umbes neli, aga olin päeva jooksul söönud ainult ühe banaani, tuli kärmelt poodi liikuda. Tee peal jõudsin siiski Zoriku ka üle vaadata. Aitäh!