Aarde on peitnud geopeitur Pisilehm, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Kohta mainiti esimest korda 1564. aastal.
Enne teist maailmasõda oli Määvlis viis talukohta, kus elas kokku 34 inimest. Külas elanud 5 peret aeti jõululaupäeval kodudest välja. Keset metsi, Määvli raba lähedal asunud väikese küla asemele kavandati sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon.Pärast viimase elaniku (Mihkel Männamaa) surma 1963. aastal ei elatud Määvlis peaaegu pool sajandit.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.
Määvli küla veskiasemel avati 10. juunil 2001. aastal president Lennart Meri juuresolekul mälestusmärk ja mälestustahvel neile, kes andsid oma elu ja tervise Eesti vabaduse eest. Mälestustahvel on pühendatud ka Määvli külale ning teistele küladele ja taludele, mis jäid sõjategevuse ajal ja järel tühjaks.
Aarde on peitnud geopeitur Pisilehm, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Kohta mainiti esimest korda 1564. aastal.
Enne teist maailmasõda oli Määvlis viis talukohta, kus elas kokku 34 inimest. Külas elanud 5 peret aeti jõululaupäeval kodudest välja. Keset metsi, Määvli raba lähedal asunud väikese küla asemele kavandati sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon.Pärast viimase elaniku (Mihkel Männamaa) surma 1963. aastal ei elatud Määvlis peaaegu pool sajandit.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.
Määvli küla veskiasemel avati 10. juunil 2001. aastal president Lennart Meri juuresolekul mälestusmärk ja mälestustahvel neile, kes andsid oma elu ja tervise Eesti vabaduse eest. Mälestustahvel on pühendatud ka Määvli külale ning teistele küladele ja taludele, mis jäid sõjategevuse ajal ja järel tühjaks.
Kirjeldust ei lugenud, kaarti vaatasin niimoodi noh natuke, aga gepsule andsin käsu kätte, juhata kohale. Kusjuures kuna midagi ei teadnud, siis tekkis ettekujutus, et mingi teede ristumiskoht ehk. No polnud mitte. Öisest tormist oli see väikene metsateekene risu ja prahti täis, mõned suuremad oksad vedasin teelt kõrvale ja omaette pidasin aru, et kui nüüd kuskil suurem puu tee peal on, et kui kaugelt ma soostun aardeni jala minema ja kui kaugel olles proovin teiselt poolt läheneda. Ünneks nii hull see asi polnud, sai kenasti selle kunagise külani kulgeda. Kohal olles tegin siis endale selgeks ka, et kuhu ma nüüd siis kohale ka tulin. Kuna sealt poolt , kust lähenesin oli suurema teeni 5 kilomeetrit, siis proovisin ikka teiselt poolt tsivilisatsiooni jõuda. Ja siis ta kaugemalt paistis, pooleks läinud ja teele langenud kasejurakas. Sõitsin ettevaatlikult lähemale, et äkki on ikka mingigi variant. Ja ohh imet, täitsa oli. Kui muidu oli tee kõrval niisugune pinnas, et kõigepealt poleks sinna hästi saanud ja suure kahtluse all oleks olnud ka seal sõitmine, siis just mahakukkunud puu ladva pool oli tasane ja ümbritsevast alast palju kindlam maa. Igatahes mööda sain tast, täitsa probleemivabalt. Aga seiklus jälle missugune.
Tänud peitjale siia risti juurde juhatamast ja aaret peitmast
Kärdla poolt tulles oli ikka paras seiklus küll - tee nagu Šveitsi juust. Terve sõidu arvasime, et Määvli rist viitab ristmikule, nullis oli üllatus muidugi suur. Koht kenasti niidetud ja peale seda pikka teelõiku oli tore näha uuesti tsivilisatsiooni märke! Suur aitäh huvitavat kohta tutvustamast!
Tee siia ei olnud kõige mõnusam, aga samas huvitava ajalooga koht ja tore, et kohta meeles peetakse. Aitäh!
Aitäh aarde eest!
Ei meeldinud need kivised ja auklikud ja kõrge rohused teed. Eks muudmoodi ei oleks siia sattnud aga jah.
leitud :)
Aare avaldatud.