Mees, kes teadis ussisõnu

Päris äge! Algul otsisin tükk aega ja tundus juba et polegi, välismaa lehel ka palju mitteleide aga näe täitsa ehedale olemas. Mõistatuse temaatika ka hea, tänud!

Ei olnud veel õige päev selle aarde leidmiseks. Olen siin varem korra kambakesi otsinud ja siis mitmeid kordi mööda sõites kiiganud, et kas plats on puhas. Iga kord on seltskond kohal ja pole põhjust olnud autostki välja tulla. Mõtlesime, et prooviks rõske sügisilmaga korra aga ikka tühjad pihud. Kedagi väga segamas polnud aga leid jäi siiski tulemata. Tegelikult leidsin lähedal olevalt objektilt ühe väga huvitava graveeringu. Ei tea, millele see viidata võiks?

Mõistatus sai juba kunagi kevadel ära lahendatud, aga ei leidnud aega siiapoole otsima tulla. Paar nädalat tagasi käisin nullis, aga siis oli lähedalasuv pink hõivatud ja nii ei olnud üldse hea keskenduda, lisaks läks juba hämaraks ja loobusingi. Täna, ilusal päikesepaistelisel reedel, võtsin kaaslase kampa ja läksime koos otsima. Veidi otsimist ja aare vupsaski oma pesast välja. Kõik väga kenasti, aga logiraamat on täis. Tänud laheda aarde eest.

No ei leidnud noh.

Nagu olin endale lubanud, et järgmine kord Tartus olles tulen seda ussi taas otsima, nii sai ka tehtud. Seekord segajaid polnud, isegi mööda ei läinud kogu protseduuri ajal kedagi, seega ideaalne. Tegelikult ma ussidesse suhtun kaunikesti külmalt, kuigi meeldamini hoiaksin eemale. Siinsel isendil polnud viga midagi, täitsa käsitletav. Tallinna lähedal oli küll üks niisugune tegelane, kelle ainult orgi otsa söendasin võtta, et ettevaatlikult ta kõhu alt konteiner kätte saada. Panin siis aarde sinna ussile meeldivasse kohta tagasi ja ise rändasin edasi. Tänud mõistatuse ja aarde eest.

Koolis sain ussisõnad piisavalt selgeks, et Anneliga välitöödele suundude. Tükk aega andis nii koleda ilmaga teda taga otsida, aga välja meelitasime ta soojast pesast välja.

Selle lahenduse leidmiseks peab ikka tunduvalt rohkem teadmisi ja osavust olema, kui minule seda jagatud on. Seega ainuke võimalus tulemuseni jõuda oli leida inimene, kellel seda, mida mulle näpuotsaga jagati, kamaluga jagus. Leidsin.
Kohapeal sai silmadega objekt, mida uurima vaja minna, ruttu tuvastatud, aga siis tuli õks tädi trepist alla ja teine üles ning enam vähem nulliga kohakuti olles oli neil rõõmu kui palju taaskohtumise üle ning suud hakkasid väledalt käima. Tsiisas, natuke aega ootasin, aga kaua sa ikka passid, eriti veel kui sulle vahepeal kõõrdpilke heidetakse, nii et siia tuleb tagasi tulla.

Panin aarde tagasi oma kohale, iseseisvalt ta sealt küll putku poleks saanud panna, ju ikka ühiskond aitas kaasa

Selle aarde "objektil" saime kohe hulganisti aega veeta. Kui algul olime üsna lootusrikkad, siis mida aeg edasi, sest lootusetumaks me olukord muutus ja lõpuks loobusimegi. Ei tea küll mis, aga miski sundis autode poole jalutades seda ühte veidi eemal asuvat objekti uurima ning üllatus oli suur kui see aardeks osutuski. Selgus, et see ei pidanud mitte seal olema ning aitasime aarde tagasi oma loogilisse pessa. Nüüdseks siis omanik omalt poolt üle vaadanud, et järgmiste jaoks oleks kõik nii, kui peab. Aitäh!

Selgus, et seekord vihje paika ei pidanud ja aare oli paremate paikade otsingul...

Õnneks tabasime ta rännakult ja panime nimed kirja.

Tänud.

Kuigi Tartus on sündinud mu tütar, olen siin läbinud ülikooli, spetsialiseerunud, 5 aastat töötanud, siin asub EÜS - minu akadeemiline kodu, on Tartu mulle ikka linn, millega ma pole kunagi sõbraks saanud. Sama on siinsete geopeituse aaretega, alati oleme suutnud leida umbes neli aaret ja siis taas vihasena mujale põgenenud. Nüüd kuuekesi kulgedes sai päev hoopis ilusam ja sisukam. Kõik sai leitud ja pea kõik ka logitud. Päeva lõpetas tore aeg õhtusöögikohas, mis iseloomulikuna õppivale linnale oli samuti selline, mis vajas veel õpet ja harjutamisi. Ja loomulikult tore afterparty hotellis.

Oli väga mõnus päev. Aitäh.

No otsisime ja otsisime, aga mitte midagi. Laiendasime piirkonda ja lasime mötetel lennata ja ikka mitte midagi. Lõpuks siis loobusime, et see on nüüd küll tänase päeva esimene, mida ei leia. Sammusime juba auto poole, kui Kaja ütles öäk! Aare oli kas vabatahtlikult või siis ühiskondlikul kaasabil rännanud kümneid meetreid.

Uhh, lõpuks sai ka see tehtud, kõik nii nagu lubatud, aitäh :D

Tegime koos väikese jalutuskäigu mööda Tartut ja leidsime ka mõned aarded. Aitüma peitmast

Seda ussi käisime siin kord juba öösel otsimas edutult. Täna, päevavalges, tuli leid ruttu. Õnneks sattusime siia just täpselt mugu vabal hetkel, niiet läks kähku. Tänan.

Laendamine jäi juba talve, võimalik, et avaldumise kanti jäi see talv. Korra või kaks olen ka mööda käinud mõttega, et otsin üles, aga mõtteks on see ka varasemalt jäänud. Nüüd siis see viga parandatud ja nimi logiraamatus. Tänud!

Uss oli kuumaga nii varju pugenud, et meil ei õnnestunud teda välja meelitada.

Ei aidanud siin meid ei ussisõnad ega muud imeravimid. Veetsime otsides oma väärtuslikku uneaega päris pikalt aga tundub, et see uss magas nii vaikselt ja sajases kohas, et meil seekord temaga kohtuda ei õnnestunud.

Esmalt rahustasin maha vanamehe, kes ussisõnu teab, ja tema siis vaatas järgi, kus pesa asub. Kohal käisin õigel ajal ja leidsin sealt teiste usside seas raudussi, ööussi ja karbussi. Logirull oli niiske ja mahub topsi õige napilt, olge ettevaatlikud. Aitäh peitjale.

Mõistatus sai mingiaeg ammu lahendatud arvuti arhitektuuri loengus ja samal nädalavahetusel ka Lisettega kohapeal käidud, kuid siis ei saanud pori ja sulava lume pärast aardele pihta. Sai hiljuti teist korda käidud, kuid samuti lootusetult. Seekord peale kinomehaanikut oli enesekindlus kõrgel ja sai kolmandat korda proovitud - samuti ei midagi. No mis siis olgu, hakkasin juba geokõne tegema, kui tekkis mõte vihjet lugedes ja praktiliselt esimesest kohast tõmbasin rõõmuga endale ebameeldiva olendi välja. Tänud peitjale vahva lahenduse eest, kindlalt FP väärt!

Ussisõnadega on kokkupuutumist ikka olnud, aga no küll oli ikka tegemist, et leida üles see koht, kus ussidele kõige rohkem meeldib. Õnneks leidsime. Tänud!

Leitud, tänud!

Minu jaoks täitsa uus nurgatagune või kui siin kunagi on aare olnud, siis haugimälu... Aarde leidmisega ja Triinu paigal püsimisega läks ikka natukene aega kuniks sai leitud, logitud ja tagasi pandud. Aitäh!

Tänud peitjale!

Üks öine leid keset suhteliselt pimedat Tartut, koos päris mitme väga hääleka nirgiga. Aitäh!

See oli selline tore ja lihtne mõistatus, kuigi ussisõnadega olen vaid minimaalselt kokku puutunud. Lõpus kippusin küll valedesse kohtadesse minema, kuid lõpuks jäi ka see õige silma. Peitjale tänud!

Päeva lõpuks, või siis tegelikult oli see algus.. keskpaik?, sattusime siit mööda. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Nagu Helge ja Hannes, nii ka mina kasutasin aardeleidmiseks isetehtud abivahendit. Töötas kiiresti ja hästi. Poleks nii palju lund olnud, oleks esikolmikusse ka mahtunud. Kuna oli, siis jäi aare mulle leidmiseks. Ehh... jah! Ei saanud ma ka leidmisega üksi hakkama. Esimene kord sain just umbes õigesse kohta jõuda, kui tulid 2 tüüpi, istusid lähedal olevale pingile ja hakkasid telefonides tegutsema, vahepeal mind jõllitades. Tegin näo, nagu ootaks kedagi ja vahtisin veel veidi samas suunas, siis lahkusin. Tunni pärast möödudes istusid pingil kaks tüdrukut. Siimul oli tarvis öö hakul poodi minna, tulime tagasi siitkaudu. Ei vaadanudki, kas kell oli siinpool või sealpool südaööd. Igatahes üks istus pingul ja teine vaatas ringi. Nüüd sai leitud. Aitäh!

Aitäh aarde eest!