Minevikuta pole tulevikku

Esimesel korral ei taibanud, et vahepunkte on rohkem kui üks, teisel korral sai see viga parandatud, aga selgus ikka ei saabunud. Eks tuleb nüüd vanad märkmed üles otsida, et lahendusele korralikult pihta saada. Lõpus oli täna meeletu kogus mustikaid, suuri ja mahlaseid - kel aega, see läheb ja korjab. Tore taaskasutus lõpus, aitäh!

Korrastasin ja kuivatasin aardekonteineri sisu ja võtsin kaasa kõik sinna salaja poetatud rändurid.

Käisime metsas jalutamas, aitäh!

Leidsime ja kiidame. Lõpu mõistatasime soojas toas ning tulime hiljem logima.

See oli väga tore mõistatus, meile kohe väga meeldis. Kahjuks teises punktis on vesi natuke liiga teinud ja osa numbreid minema sulatanud. Olime juba mures, et äkki need kõige vajalikumad, aga õnneks mitte. No ja lõpp oli päris vinge. Suur tänu!

Sügisel jäi pooleli, sest rõvedalt palju puuke oli. Seekord oli ainult vaja lõppu veel külastada. Kiire ja suur leid, aitäh!

See multi osutus hoopis mõistatuseks. Ausalt õelda ei olnud ideed ega viitsimist lahendusega pusimiseks. Aga kohad olid toredad ja matk samuti. Aitäh peitmast.

Vahepunktides oli kohe aru saada, mida tuleb teha.

Tänud aarde eest!

Korjasin punktidest info kokku ja siis mõistatasin seal kivi juures hulga aega mis sellega kõike teha saaks. Ajupuhkamiseks vestlesin vahepeal Skoda MTB Kolmapäevaku rajameistriga ja vaatasin kui ta rada üles pani, homme ju esimene etapp. Mingil hetkel tuli idee ja peagi oli kontroll roheline. Lõpu juures nägin jälle rajameistrit kes sinna vahepeal liikunud oli.

Nädala alguses Kasekesi külastades võtsin siinse multi alguspunktidest ohtralt infot kaasa, sest kohapeal küll polnud tahtmist pusima hakata. Natuke läks ikka aega, et kogu kaasavõetu läbi töötada, aga vähemalt oli idee kohe õige ja geokontroll lubas uuele ringile tulla. Täitsa toreda ideega multimõistatus. Täna õigupoolest sihtisin seda Maasturi aaret ja seega oli täiesti sobilik siin väikene logimispeatus teha. Tänud peitjale selle toreda multika eest

Leitud. Aitäh

Aitäh peitjale!

Esimeses punktis tundus mulle läbi kaane vaadates, et keegi mugu on kartulid karpi toppinud. Ei julgenud lahti tehagi. Aga õnneks olid need hoopis midagi paremat.

Teises punktis oli huvitav vaadata kopra värskeid närimisjälgi.

Mul on ka kogunenud neid vanu karpe, mida ei raatsi ära visata ja olen mõlnud, et peaks ikka kuidagi ära kasutama. Aga siiamaani pole ennast käsile võtnud selles asjas.

Tftc ! Suvel käisin seda vaatamas, siis ei kutsunud võpsikusse kordinaate otsima. Praegu lumi maas, ligipääs kergem kui suvel, siis otsustasin selle ka üles otsida. Kordinaadid sain ka kohe kuidagi esimesel katsel pihja ja aare paistis ka kohe silma. Tänud ! ;)

Kolm korda metsas ja ongi purgis, õieti küll plastämbris.

Märkasin, et eelmise aasta aarded - nii vähe kui neid ka on - täitsa logimata. Peale otsimise fakti enam kõigist suurt nagu ei mäletagi.
Koht tuttav ammustest aegadest, punktid justkui leidsin, geps küll pani segast vahepeal aga no sain hulga infot millega ma seni midagi peale ei ole osanud hakata. Ega ei tea kas hakkangi, no ei meeldi mulle mõistatused.

Jalutasime kogu multi läbi ja kõpitsesime natuke vahepunktides olevat kraami. Aardesse jätsime ka ühe Kanadast teed alustanud rändurpingviini.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Olin seda pidevalt edasi lükanud, et raudselt liiga keeruline ja pole õige seltskond jne jne. Täna oli kõik paigas.
Sellise massiga lüües tuleb lahendus kiirelt. Ainus oht oli see, et sääsed tahtsid Karli minema vedada, kuid saime jalust kinni ja tõmbasime tagasi.

1.vahepunktis osadel kleepsud lahtiselt- oht, et võivad kaotsi minna. Sääski oli palju- selline tunne, et tahavad kõik sind korraga pintslisse pista. Õnneks meie loogika pidas paika ja lõpu koordinaatide jaoks ei läinud kaua aega. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Tänast jalutuskäiku alustasime sellest aardest. Tutvus esimese punktiga oleks meil äärepealt "jalad alt löönud". Esialgu tundus info täiesti arusaamatu, sest muidugi polnud ma tutvunud aarde kirjeldusega, et kuskil asub ka teine punkt. Aga et aarde leidmiseks on vaja ka teist punkti, siis uurisime kirjeldust järgmise punkti kohta ja jalutasime. :) See ongi olnud meie aaretetrippide üks oluline osa, et toome koera jalutama. Lihtsalt jalutuskäigud on Keilast kaugemale läinud. Kohati oli lund veel päris mõnusalt ja järsematest kallakutest võis alla suunas liugu lasta. Ja lumelaikudelt võis leida eelmise päeva geopeiturite jalajälgi, mis alati suundusid meile vajalikus suunas kuni Kalevi-Liiva aardeni välja. Mina olin küll igas punktis hädas nende topsikute avamisega, õnneks on Maarikal tugevamad näpud. Lõpus oli mõnusalt suur ämber. Aitäh jalutuskäigu eest!

Kunagi ammu käisime Elvega ühes alg- või vahepunktis, saime terve hulga andmeid aga edasi ei osanud midagi peale hakata. Nüüd jaanuaris käisime Ingaga teises vahepunktis, mille olemasolust ma ei teadnudki või siis olin kuidagi unustanud, ning saime veel hulga andmeid ja proovisime kõigist numbritest midagi asjalikku kokku voolida kuid ikka ei õnnestunud. Seega käisime Ingaga veelkord seal kust kunagi Elvega alustasin. Selgus, et kõigist ..... olin ma just nimelt selle vajaliku jätnud kirja panemata. Inga ei suutnud seda ära uskuda (ja tänitada), et kuidas see võimalik on?! :D

Igatahes lõppu ei viitsinud tookord minna aga täna olime Elvega jälle siinkandis ja käisime lõpus ära. Kuigi korra panin siin ka ~50 meetriga mööda aga lõpuks said nimed ikka kirja. Tänan! :)

Ilm oli täna superilus ja kuna mõned metsarajad on hakanud osaliselt ka lahti sulama, siis otsustasime natuke ringi vaadata. Kui välja arvata see mäenõlval selili kukkumine, mis hinge korraks kinni võttis, siis oli päris vahva jalutuskäik.
Aitäh.

See aare on jäänud paar korda ootele. Kunagi ei tea palju need oranžid aega võtavad. Täna tahtsime vähemalt alguse teha, lumeolud olid ka juba lubavad. Läks üllatavalt kergelt. Mõnus jalutuskäik. Aitäh!

Selle aardega sai kaks noormugu ära pööratud. Nad ei saa enam kunagi muguks tagasi. Vähemalt pisut vanem Ketter oli geopeitusest kuulnud ja kui sai teada, et soovime enne GIFF-sündmust looduses jalutada, pakkisid mõlemad omale rikkaliku nännikoti, haarasid veepudeli ja asusimegi nende kõige esimest aaret otsida.

Jalutuskäik oli täpselt nii pikk, et sai pikalt ja laialt geopeitusest ning selle tavadest ja reeglitest rääkida. Ka mõlemad vahepunktid leidsid lapsed ise kenasti üles. Pisut nuputamist ja saimegi mõlemast lõpu koordinaadid, mida ka geokontroll kohe tunnustas. Seal oli meie ja laste rõõm veel siiram, et tegu on suure ja rikkaliku aardega. Nii said lapsed ohtralt vahetuskaupa teha. Ahjaa, teise vahepunkti jäeti ka mingi loomake :) Lõpus oli minusugusel geogerondil lahe seal nähtud ja külastatud karpe meenutada. Oijah, ajalugu on imeline - nagu samanimeline ajakirigi ütleb. Kuigi vahel keerab selliseid käike ja prohmakaid, mis võinuks olemata olla. Aga ei ole. Sestap ongi oluline, kuidas sellegi poolega minevikust hakkama saada ja mida sealt kaasa võtta. Suhtumise ja mõttemaailma küsimus.

Suurimad tänud Salmele ja Helenile sellise toreda mälestusväärse aarde eest! Värsketele geopeituritele meeldis ka. Vahetatud mänguasju. Aardega kõik parimas korras. Vahepunktide suurematest potsikutest valasime pisut põhjavett välja.

Tulime teadlikult veidi varem kodust ära, et enne külla minekut paari aardega tegeleda. Selle aarde paar vahepunkti käisime millalgi läbi aga hullu vihmasaju tõttu jätsime pooleli.
Täna jalutasime kohale ja oligi karbike, lausa mitu.
Tänud

Tegime mõnusa pealelõunase jalutusringi, kus vaatasime üle vahepunktide olukorra ja panime logiraamatule ka uue minigripi. Kõik on ilusti korras, põnevat aardejahti!

Ei ühtegi putukat ega mutukat polnud segamas tähtsat aardeotsimise tööd.Polnudki varem siin nii pikalt ringi jalutanud.Kõik muidu hästi,ainult logiraamatu gripikott on otsad andnud.Aitüma

Aare leitud :)

Jätsime selle aarde targu uue päeva alguseks, sest arvasime õigesti, et võib veidi aega minna ja värsket pead ka. Alguspunkti oli mõnus jalutada, aga sealse info talletamise ajal tahtsid tiivulised vereimejad oma kolme tilka verd kätte saada. Jooksime siis talletatud infoga geomobiili kaitsvate seinte varju ja mina käisin välja oma esialgse idee, mis küll kohe maha laideti. Pealegi tundus asi kuidagi poolik olevat. Kui "viga" avastatud ja üüratus putukaparves korrigeeritud, muutus geomobiil jahedas sääsevarjendiks, kus mõnusalt rahulikult saadud info kallal nokitseda. Kaaslane arvas minu esialgse idee peale endiselt, et ei saa olla ja tema küll ei viitsi. Et aga kuskilt paremat ideed ei tulnud, siis asusime ikka selle kallal toimetama. Mida edasi, seda loogilisem asi tundus ja lõpuks pidi ka kaaslane nõustuma, et tõesti ongi nii. Lõpp-punkti lähenedes tekkis küll esialgu kahtlus, et kas ikka sai õigesti, aga tegime endal ise elu raskemaks. Peagi see kahtlus hajus ja suur rõõm oli aaret tervitada. Hiljem muidugi avastasime, et geokontroll ka abiks. Oli tore toimetamine ja aarde idee meeldis mulle väga. Noor geopeitur sai ka väärtusliku ajalootunni. Aitäh!