Narva hüdroelektrijaam

Kuna Mia soovis täna minna Kiviõlisse downhilli võistluseks harjutama, siis panime hommikul ratta auto peale ja võtsime suuna Kiviõli poole. Viisin ta Kiviõli Seikluskeskuse juurde ning jätsin ta sinna sõpradega koos sõitma. Ise kasutasin sama aega piirkonna aarete otsimiseks ja väiksemaks avastusretkeks. Ilm oli poolpilvine, kuid mõnusalt soe ning just igati sobilik geopeituseks, kuna ei olnud liiga palav ega väsitanud liigse kuumusega. Päeva jooksul sai läbi sõidetud mitmeid eriilmelisi paiku, liikuda nii suurematel teedel kui ka väiksematel radadel ning näha kohti, kuhu muidu ehk ei satukski. Geopeitus viis taas huvitavate vaatamisväärsuste, paikade ja loodusnurkadeni ning pakkus parasjagu otsimisrõõmu ja mõtteainet. Mõni leid tuli kiirelt, mõne puhul tuli ümbrust hoolikamalt uurida, kuid kokkuvõttes kujunes päev igati meeldivaks ja mitmekesiseks. Aitäh peitjatele nende panuse eest ning võimaluse eest piirkonda veidi põhjalikumalt avastada.

Siin oli palju peidukohti eri tasanditel ja otsimime võttis aega. Kõpus sai aare täna saadud lisavihjele leitud. Oli teine üsna sügaval om aursus ja seetõttu ei jäändu kohe silma.

Igati ilus koht aarde jaoks! Kui kaaslane oli just jõudnud öelda, et siin on päris ohtlik, olin ma jõudnud logide lugemisega selle kohani, kus öeldakse, et ohtlikku kohta ronima ei pea ning võtsin aarde peidukast välja. Aitäh peitmast!

Aitäh!

Andis ikka pikemalt seda aaret otsida. Kõik augud said vist kontrollitud. Päris sellisesse kohta ei soovita ronida, kus oht, et kivid kaela kukuvad. Aga tõesti.. kuuldes logi kommentaari "ärge üle möelge".. siis tuli leid üsna pea.
Aitäh peitjale ja kogu geotiimile! :)

Siin läks otsimise ja vaate nautimisega mõnusalt aega. Kui lugesin logidest, et pole vaja lihtsaid asju keeruliseks mõelda, tuli aardekarp ka täiesti ilmselgest kohast lagedale :D Hea peidukas!

Siin juba andis otsida. Tegelikult mingeid eluohtlikke asju tegema ja kahtlastesse kohtadesse ronima ei pea. Peale kusagilt logist lugemist et a la "ära üle mõtle" jäi Marjannele ka tops silma. Jep, hästi peidus. Ilus vaade, peitjale tänud siia juhatamast!

Vau, mis koht! Väga lahe, aitäh!

Aitäh aarde eest!

Koht on äge, nullis just ühed istusid ja oleks imelik olnud hakata seal luusima, tegin pildi ja kunagi teinekord tagasi

Tee aardeni oli minu jaoks pisut hirmutav. Kardan nimelt kõrgust. Otsisime meiegi alguses valelt tasapinnalt. Õigesse kohta jõudes olime ka nõutud. Kuid siis avastas kaaslane, kes nullist pisut eemale kõndis, et õige nurga alt vaadatuna on kõik imelihtne. Vaade muidugi elektrijaamale super! Allatulek oli minu jaok piinarikas, kuid alla ma sain. Oleks siis teadnud kuidas ma järgmisel päeval lumetormis üksinda Tartu poole sõidan, siis hindaks seda aarde juures turnimist jalutuskäiguks pargis. Tänan aarde eest huvitavas kohas!

Tegime nädalavahetuseks kulgemise itta. Algav kevad on ka siin Eestimaa nurgas ilus ja nautimist vääriv. Aitäh

Tänud aarde eest!

Polnud siia varem sattunud. Vahva koht ja mõnus ronimine. Aitäh aarde eest!

Tegime kambaka Narva 🙂 ..ja noh, mis ma siin ikka enam targutama hakkan, kõik on eelnevalt juba ühe kambajõmmi poolt kirja pandud.
Aitäh aardemeistrile!

No see oli katsumus. Üks samm edasi, kaks libised tagasi. Otsid aga lume alt nukke, kus jalg väheke kindlamalt pidama jääks. Sinna servale, mis varisema pidavat hakkama, ei kippunud, aga kuna see lumega ronimine tundus vahel kaunikesti kontrollimatu, siis pani vähemalt vee poole vahepeal kõõritama küll, pole nagu talisupleja tüüp. Kõigepealt ostisime siis kohast, kust hiljem logisid lugedes selgus, enamus olid kõigepealt otsinud ja siis tundus, et vaja nagu nemadki, tasandit vahetada. Polnud taas lihtne. Aga siin oli lund rohkem kui oleks tahtnud. Natuke aega puhastasime neid võimalikke peidukakohti, aga siis sai alla antud ja iseseisvalt edasi ei tegutsenud vaid tõmbasime traati (issand kui kummaliselt see vana väljend tänapäevases mobiilide maailmas kõlab) varemleidnule. Nüüd oli juba teada, kust rohkem lund rookida ja faktselgelt oleksime me ilma tema abita leiuta jäänud, kuna peidukas oli ikka kapitaalselt lumekuhja alla jäänud. Tänulikkus pulbitsemas südames (ei ole AI kirjutatud, ma ise ilu tegija) panime logi kirja ja saigi ringi vaadata, et kust kaudu sealt kuhja otsast lahkuda. Kust üles tulime, ei tundunud mõistlik laskuda, nii et läksime vastasküljelt, kus tugipunkti kadumisel vähemalt maapinnale maanduks, mitte vette.
Tänud peitjale selle väljakutseks kujunenud aarde eest. Eks seal kohapeal oli ikka natuke kole ka, aga takkajärgi täitsa tore.

Libedaga polnud just kõige toredam turnimine ja ka aarde leid ei tulnud lume tõttu kiirelt. Siiski koht oli väga lahe ja kindel päeva lemmik. Tänud!

Koht oli äge, tegime omale siiajõudmise eelmise tipu kaudu veel "põnevamaks". Siingi juhtus see, mis ikka aeg-ajalt juhtub - kõigepealt ukerdad ja teed asja keerulisemaks, kui lõpuks leiad, siis ei saa aru, miks kohe ei leidnud. Aitäh, vaated olid ägedad.

Siin sai ronitud rohkem kui tarvis. Mööduva onu kuri pilk ei peatanud meie kavatsusi. "Mis ei tapa, teeb tugevaks," räägivad. Hästi läks. Aare sai logitud ja keegi ei kukkunud. Hiljem vaatasime üht teist onu, kes hoopis lõbusam oli, ujumas. Piiriveekogus... Meist ta sinna suplema jäi.

See oli minu päeva nael. Väga lahe koht leitud, kuhu varem pole sattunud. Aarde leidmiseks pidime geokõne tegema, sest jah, tasandeid on palju. Aitäh peitmast, suvel kindlasti toredam leida, kui vinge tuul kõrvu peast ei vii.

Tänud aarde eest.

Siin üleval on päris kena.Aitäh!

Joaoru puhkealal jalutades jõudsime ka selle aardeni. Künka vallutamine läks lihtsalt, sest ööga oli kõik tahkeks külmanud. Natuke tiirutasime seal ringi niipalju kui libedatel kividel see ohutu oli ja siis üsna lihtsast kohast hakkas ka karbike paistma. Lumega tõesti keeruline leida aga õnneks paar cm valget katet veel ei seganud. Täname!

Siia künka otsa sattusin ma Narva seikluse raames. Nüüd siis uuesti :)

Ei oska varemleidnutega rõõmu jagada. Lähenesime vist aardele valelt poolt, mistõttu jäi ka leidmata. Aga eks selles külas käivadki asjad veidi teistmoodi ja mitteleid kustutakse omaniku poolt enne kui tint jõuab paberil kuivada.

See oli tõeliselt põnev aarde otsimine :) Teekond mega ilus aardeni. Ja siis pimedas leida see, oli omaette väljakutse. Kohti jagus, aga logid aitasid palju. Aitäh peitjale!

Sobiva lähenemistee leidmiseks tuli ikka natuke ise kaarti uurida. Parkimiskoha leidmisega oli ka väljakutse, Samas teekond aardeni oli pimedas ülikena. Aarde enda otsimisega läks omajagu aega, eks seal ju valikuid oli ka omajagu. Sai ikka logisid loetud ja nulli taga aetud. Lõpuks sai ikka asja ära vormistada. Aitäh peitjale.

Narva tuli täiesti plaaniväliselt. Geoplaani koostades oli Narvas tühjus ja nii sai mõeldud, et Narva ei lähegi aga kuna tekkis ootamatu vajadus ikkagi Narva minna, siis sai Gp kaart kontrolliks avatud ja oh imet - nopime need 6 tükki siis ka juba ära. See oli teine. Tänud!

Leitud ja logitud. Tänud aarde eest!

Sammusime Kreenholmi poolt siia idapoolseima punkti suunas. Täna sai näha siis hüdrojaama palju lähemalt, sest keda me seal promenaadil binokliga nägime?! Punase Kiaga Kiviõli meest! Teretasime teda taaskord ning uurisime, et mis head siis binokliga näha saab, mille peale andis meile ise vaadata. Päris põnev oli! Vene poolel piirivalvur näiteks tammus seal külma eemale peletades. Vaade igastahes hüdrojaamale oli igati võimas! Ja see päikeseloojangu kollakas kuma andis ainult vunki veel juurde! ✨

Liikusime siis edasi aarde suunal. Alguses sai päris pikalt ikka valest august otsitud, isegi tundus jaburalt raske see, seega mõtlesime tasandeid muuta ja siis jäi Kauril juba ka aardekarp silma! Mugude juuresolekul sai kähku karp välja ja sama kiirelt ta ka tagasi peitu. Kuna Kreenholmi juures olime teised olnud, ei uskunud me oma silmi, kui logiraamat siin tühi oli, ja kell 15:00 meil [FTF] kirja sai. 🥳

Vaadates kella, ei ole meil pimedani enam kaua jäänud, seega otsustasime suuna võtta Jõhvi poole. Jalutasime me siis mööda Narva tänavaid, teretades eesti keeles möödakõndivaid inimesi – mõned neist rõõmsalt üllatunud ja vastu teretades ja mõned ehmunud ja venekeelselt midagi vastu pobisedes. Jõudes Olerexi juurde, kus lähedal mõtlesime hakatagi hääletama, pidas meid kinni me lemmik Kiviõli mees! Noored, noored, kas hakkategi nüüd tagasi Tartu poole minema?! Jah, nii on! Tulge ma viskan teid siis Jõhvini ära! Ja lähme võtame teile midagi sooja juua ka! Novot kus luks värk! Jõin siis oma termose veest tühjaks ja härra lahkel loal lasin endale karamellise ja kaneelise Moccachino masinast termosesse valada. Ikkagi “oma topsiga” soodsam hind ju! Rääkimata veel ühekordse topsi ja seeläbi olmeprügi ennetamisest, eks! Juhuu – see jook maitses küll väga hästi! Olen siin ikka ja jälle mõelnud, et kuna paljudele tuleb siiani üllatuseks, et nad kohvijoojad on ja autos oma topse kaasas ei kanna, siis peab ka tanklate siseselt kuidagi selle Ringo vms ringpakendi teema ette võtma, et seal polekski enam neid ühekordseid saadaval. Kas nüüd on see järgmise häkatoni teema või hakkan Hong Kongist vahetussemestrilt naastes asja kuidagi teistmoodi lahendama?! Igastahes tahaks selle teema millaski varsti ette võtta, et parendada seda kohvitopside süsteemi...

Jutustades ja kohalikust elust olust pajatades jõudsimegi juba Jõhvi haigla lähedale, kus tänasime härrat sõidu, joogi ja seltskonna eest ja soovisime siis üksteisele ikka kõike kõige paremat! Sealt võttis meid peale punane Volkswagen, kes viis meid 130-ga Alatskivile. Sealt saime pärast kiiret vetsupeatust juba väga uue ja uhke Mersu peale, kes meid Kõrvekülas maha pani. Seal aga mu päevased seiklused ei lõppenud, sest läksin edasi veel Põlvasse Maiduga geopeituma haha! Aga suured tänud seiklusterohke päeva eest Narvas! 🤗