Pimeduse saabudes 2.5

Aare kolis võsast natuke rohkem tee poole. Talvel vast pole keeruline leida, rohelisel ajal ei pruugi helkurid taas välja paista, vaatan äkki saan kevadel need kõrgemale tõsta.

Loodus on lõpu keerulisemaks teinud ja inimesed alguse😄 Ei tea miks see metsaalune neid helkureid nüüd nii täis on aga vähemalt on ilus vaadata 😄 Lisasin kollaseid helkureid sinna kus kõige rohkem segadust tekitavaid kohti oli. Lõpp on ka ikka jah väga palju muutunud, peites viisin selle teest nii kaugele, sest muidu paistis kõik tee peale välja. Nüüd ei näe karpi siis ka kui see nina all on (kahjuks keegi on aardest batmani ära varastanud 🤨). Ehket tõstan selle peagi ümber ja tähistan viimase osa uuesti ära, niikaua ei soovita otsida aga kinni ka ei hakka panema, eks siin sügisel iga päevaga läheb asi järjest lihtsamaks.

See oli meie tänase kohtumise peaeesmärk. Võtsime peitja nattipidi kaasa, et ta areneks. No inimene pole peitmisest saati oma aaret külastanud, sealt ei saagi midagi head ju tulla! Algus oli ilus, nagu ikka kipub ka muudes valdkondades olema aga siis..... Keegi on võõraid helkureid metsa täis pannud. Alguses klappis suund kenasti aga mingi hetk lähevad nad mujale ära ja sina ole ainult mees (või naine) ja oska märgata neid õigeid. Kui täna päeval arvasime Kiviaia singlist otse Logikuivatini murdes, et hullemat võsa me enam ei näe, siis oi kuidas me eksisime. Pidi ikka väga tähelepanelik olema, et õiget kohta mitte maha magada. Ja siis hakkas pihta, nõgesed, vaarikad, võsa.... Kuused paistsid vaevu välja. Meil oli peitja kaasas, keda me kõiksugu sõnadega kostitasime ja kes meid veidi ikka suunas aga kuidas Arvo "vana päss" Aljaste ja nuffi sellega hakkama said...? Mina ei tea, respekt noh ja logid klapivad oludega 100% Meil õnneks ei sadanud, sellevõrra oli meil veel kergem. Peitja lubas midagi ette võtta ja tulla niitma või trimmerdama või metsa maha võtta või midagi. Saame siis näha....

VEDAS! Vedas sellega, et Arvo 1sena logi kirjutas, sest nii kena logi minult iial saanud ei oleks...
Algas kõik suurepäraselt, helkurid paistsid ilusti ja tee lausa lendas, väga meeldis. Meeldis täpselt sinnamaani kui enam ühtegi polnud. Arvo juba kirjeldas, et keerasime ümber ja voilaa rada läks ka tagasi. Ah, et siuke vimka tehtud! Siiski lõime kõhklema, hellasin eelmistele ja edasine ei kannata mingisugustki trükimusta.
Sinu aarded on head, väga head ja üli head aga eks ükskord peab midagi ikka tuksi minéma. Kas sa ise oled seal rajal nüüd käinud? Vaata pinkide külge ja mõlemal pool näed helkureid. Mis aare see on kui lõpp ette öeldakse! Ja mis häda sul veel kui 2 "õiget" leitud, veel edasi kuhugi karuperse meid ajada. Mina olen ilmselgelt kõige lühem mängija ja selle järgi ei pea loomulikult midagi tegema aga mul oli kaaslane, kes oleks võinud kuidagigi seal võssis manööverdada aga kui ikka üldse aru ei saa: kuidas me sinna sattusime, miks me peaks seal mülkas müttama, kuda vabsee selle koha peal mingeid kuuski peaks nägema...
Mine ja vaata üle, ära lase oma kõrget latti alla, seni mitte soovitus silt aga seda geoleht kahjuks ei paku.

Viimase aja üks rõvedamaid aardekogemusi :) Tegime Annega Harku metsas geotuuri ja mõte oli, et pimeda saabudes võiks proovida paar pimedas tehtavat aaret ära teha. see tundus ju soodne kandidaat selleks.

Eile õhtul Harjumaal sadas ikka rõvedal kombel. Kõik metsaalune oli ligu. Ja kui me Harkus saime juba suure saju kaela, siis vahepeal saime isegi siiasõiduga kuivemaks tagasi. Siin aga jälle sadas. Kuna oli plaanis viimase aardena teha siis mõtlesime, et mis seal ikka. Hakkasime nullis minema ja ausalt öeldes algus tundus paljulubav. Helkureid igal pool, isegi paari kollast sai nähtud. Aga enamus siiski seda polnud, Lõpuks jõudsime pika tiiruga kuskile välja ja siis tühjus. Enam helkureid pole. Keerad end otsapidi tagasi ja mida imet - helkurid lähevad tagurpidi minnes ka! Olime juba kaltsmärjad ja ühel hetkel lihtsalt võnkusime pargis küll sinnapoole küll tännapoole. Ei jäänudki muud üle, kui helistada eelleidjatele. Saime siis raja peale tagasi juhatuse läbi aga ausalt öeldes - mis krdi moodi oleks pidanud helkureid pidi oskama sinna minna? Olgu. Panime aga edasi kuniks jõudsime paari suure helkurini, mis sukeldusid otse võssa.

Eks siin see suurim vaevus alles hakkas. Tee pealt, mis oli kõrgemal, veel kuidagi neid helkureid nägid aga sisse sukeldusid sinna, siis oli 3 meetrine alusvõsa, mingi kuradi kontpuu vms, mis mõisapargist plehku pannud, müürina ees. lihtsalt murra sellest läbi nagu gžunglis. Ja kõik see on kaltsmärg. Mitte midagi üheski suunas ei näe. Pimedas kaotad suunataju ka kohe ära. Lõpuks müttasime oma 20-30 minutit seal igas suunas, ei ühtki helkurit, mingeid kuuski kuskilt pole võimalik leida. Et täis karauul.

Pole neid aardeid ja tingimusi just palju, kus ma risti ette lööks ja loobuks. Aga siin ma ühel hetkel nõudsin, et selle jamaga rohkem tegeleda pole mõtet. Et kas ongi vaid talvel leidmiseks, et üldse neid helkureid näeks aga suvel peab siia võsatrimmeriga tulema, täiesti lootusetu üritus. Ja nii märjaks pole ammu saanud, vaja pärast koju ka veel üle tunni sõita olles aluspüksteni läbiligunenud.

Vähemasti jääb aare meelde aga no ikka väga kole värk oli. Ei soovita!

Käisime päikesevarjutust vaatamas ja kuna juba olime poolel teel Keilasse siis sai haak sisse tehtud ning pargis jalutuskäik tehtud. Vahepel tekkis ikaldus aga saime uuesti järjele. Aga kuna ei olnud selget lõppu ja täppe rohkem ei silmanud siis esimene emotsioon oli, et jälle ikaldus aga kirjelduse lõpp aitas ja lõpuks silmasin ka aaret. Ei olnud lihtne. Aitäh aarde eest.

Leitud,logitud,aitäh!

Naasesin Hiiumaalt ja kuna peitja juures oli GP uue veebi teostamise arutelu täies hoos, ei saanud tagasiteel teisi aardeid otsida. Kui koosolek otsas ja kell ammu 23 läbi, ei tihanud ilma pimeduse aardeta koju naasta. Kui tihti ikka siin kandis pimedas kainelt ringi seigelda saab ;-D

Sa juudas, kus öös on helkureid! Kui muidu on öö-aaretega pigem ikaldus, et ei silma midagi, siis siin oli selline info üleküllus, et esimese ringiga jõudsin algusse tagasi ja asusin kahe peaaegu kuuse juurest otsima. Kui ühe toru seest vaatas linnukene vastu, taandusin ja läksin pool maad tagasi. Mulle tundus, et läksin sama jama õnge nagu Inga ja Veiko. Teine katse oli edukam ja juba ragistasingi aarde manu. Logisin vahva teostuse ja korjasin aarde alt vana jäätisepaberi ära. Aitüma Laurile, sain sammud täis ja peale südaööd heas korras aarde leitud.

Telefoni valgusega saab ka vàga hàsti,
Vahepeal kyll kadusid tápid ára, aga lòpuks sain ikka óige tee kátte,
Tánud
Tel aku veel 10% óige aeg kirikuaeda minna

Olime pajutibusid jahtimas. Kui need leitud, oli vaja aarde juurest ka läbi tulla, sest see täpp oli juba ammu kaardil ootamas. Aitäh!

Ma polnudki seal pargis enne ringil käinud. Võimsa lambi valguses astusime reipalt mööda rada ning kiitsime kui palju lihtsam siin on õigel rajal püsida võrreldes ühe teise hiljutise ööaardega kus me lõpuks hea õnne peale aarde leidsime. Lõpus pöörasime tähelepanu kahele kuusele, üksikule kuusele, teistele puudele ja veel mitmetele objektidele kuid seekord on hea õnn otsa saanud. Läksime isegi natuke lõpust tagasi, lähenesime uuesti eeldatavale lõpule, poleerisime igasuguseid asju seal ja laiendasime otsinguala päris mehiselt. Kellel hakkas juba nälg ja kellel külm aga alla ka ei tahtnud anda. Lõpuks saime abi ja siis liikusime lõppu. Väidetavas lõpus oli jõhker võsa ja mitte midagi huvitavat silma ei hakanud. Inga trügis kaugemale ja lõpuks kuulsin pimedusest hõiget, et leitud. Geopäeva lõpetuseks maandus ta jalgupidi kuskile mutta, nii et saabas nägi välja nagu... midagi pruuni ja haisvat. Aga päev lõppes ikkagi leiuga. Tänud, pargis jalutada oli ikkagi tore.

Minu esimene öö-aare. Vahva lahendus. Ei teadnudki, et seal pealampi põlema pannes selline diskoteek tekib. Tänud ja hea töö!

Leitud

Leitud

Aitäh aarde eest!

Käidud mööda etteantud rada ja Aare kergesti leitav.

Esimesel ringil avastasime, et ühel lambil hakkavad parareid tühjaks saama ja seetõttu kaotasime jälje. Jõudsime auto juurde, vahetasime patareid ja läksime uuele ringile. Teisel ringil enam jälge ei kaotanud ja jõudsime ilusti aardeni. Täname aarde eest!

Käisime sildiaaret luuramas ja jalutasime siin ka. Aitäh!

Sai millalgi käidud ja pool surnud taskulambiga ?lõppu? jõutud. Seekord siis valges uuesti kohas kus viimati helkurid lõppesid. Valges ei tulnud ka kergelt. Puht juhuslikult silmasin vihje puid ja otsustasin uurima minna ja õnneks osutusid õigeteks puudeks. Tänan

Leitud ja logitud. See oli üks põnev jalutuskäik. Tänud!

Täna jalutasime Antiga siin mõisapargis ringi. Päeval saime kollaste täppide jälgedes piisavalt kaugele aga siis olime ummikus. Ei jäänudki muud üle, kui oodata õhtu saabumist ja tulime pimedas jätkama teekonda sealt kus päevavalges pooleli jäi. Nüüd oli hoopis teine asi, kollased tulukesed sirasid meile vastu ja juhatasid tüpselt õigesse kohta. Vaatasime aarde üle ja kirjutasime nime logiraamatusse.

Aitäh aardemeistrile!

Valede täppide vastu aitab törts värviballoonist

Päeval võistlesin mahlamütsi tiitli üle, mis ka õnnestus, kuid kahjuks oli täitsa meelest läinud geosündmus. Paariks nupu tõstmiseks oleksime küll kohale jõudnud, aga meelde tuli see siis, kui mängud juba kokku pakitud. Mis seal ikka, tulime siis õhtul Keilasse paari aaret otsima. Liisil oli see leitud ning aitas mindki õigele teele. Aitäh, siis mõnusas pargis mitmeid kordki tänu geopeitusele jalutatud.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud õhtul hilja pimedas. Neid kollaseid oli rajal kuidagi hõredalt ja lõpu äratundmine läks meil õnneks aga äge teostus ja äitäh peitjale!

Selle jätsime Keilas viimaseks. Teadagi miks.

Tee leidmine osutus keerulisemaks kui ma olin kartnud - eriti algul ei saanud üldse aru, mis värvi ja kui suured need õiged teetähised on. Olles ühe väikese kollase helkuri juures, teist ei näinud, seega polnud kunagi kindel, kuhu poole peaks hoidma. Samuti tekitas küsimusi see, kuidas peaks lõpu ära tundma. Õnneks Tiit lihtsalt silmas ühel hetkel, et taskulambivoogu jäi midagi kahtlast ja märkas aaret. Kokkuvõttes pääsesime kergemini, kui olin kartnud. Aitäh peitmast!

Algus sai juba jõulude ag tehtud, aga siis ajasid teised rajad segadusse ja sai valest kohast ära pööratud. Kui asjale pihta saime, siis otsustasime parem koju minna ja teinekord jätkata. see teinekord tuli alles mitme kuu pärast kui tekkis tuinne, et kui nüüd ei lähe, siis onvarsti selle pimeduse saabumisega halvasti. seekord õnnestus kohe õigest kohast õige rajaga jätkata ja ka lõpp ei lasknud ennast kaua otsida.