Poruni matkarada

95 protsenti selle regiooni sääskedest elasid miskipärast selle aarde läheduses, mujal matkarajal oli neid vähe.Ei saa isegi venemaa võrku selles süüdistada, sest see levis mujal ka.Ju siis mutionud polnud neid ärs söönud aga esimeste pesasid oli seal ohtralt.Tänud peitjale.

Found it: 04.Jan.2025 13:43 Poruni matkarada/ Poruni hiking trail
Korralik karp leitud lumele vaatamata viimaste logide järgi pesakesest. Täname! Üks kõrvake karbil on juba kadunud.

Selle jätsime viimaseks,kraav sai kenasti loodusliku purde abil ületatud.Aitäh toreda matkapäeva eest.

Mentaalne märge endale, et sinnakanti minnes oleks vaja end varustada aardekirjelduse ja mingi GPS-seadmega. Telefonilevile loota - lootusetu. Rada ise oli väga tore!

Esimene lõik käib nüüd kõigi tänase nelja aarde kohta.
Poruni rajale olen ammu tahtnud tulla, aga suviti on kuidagi hirmus olnud :) - no on sellised kogemused sääskedega siit lähedalt – lausa ära tahtsid süüa…. Ja lisaks kui see ürgmets rohelusse kasvab, siis kõrvalepõiked rajalt aarete juurde võivad ebamugavad olla (linnainimene nagu ma olen :D).
Täna oli lootus et ei sääski ega võsa ei ole veel liiast. Ette rutates peab ütlema et enam-vähem piiri peal see olukord oligi. Ja üllataval kombel veidi eemal Jaama külas hoovi peal oli seis sääskedega lausa hull, seda isegi lauspäikse käes.

Matkarada on uuendatud: sillad, metallpostid ja metallist infostendide alused. Tõsi küll – info on veel vanadel stendidel ja uued on ilusad ja puhtad ja infota :) Lõkkekohad-käimlad ka suht värsked ja korralikud. Kuna ma ilmselt sattusin rada läbima vales suunas, siis see sissejuhatav aare jäi viimaseks. Veidi kõhklema pani vajadus rajalt eemalduda, aga et rohelus ei ole veel rinnuni kasvada jõudnud siis üle jõu ei käinud. Vihje-gepsu abiga jäi juba tuttav lahendus üsna kiirelt silma, aare heas seisus, suur tänu peitjatele!

Tänase päeva peamine eesmärk oli Poruni matkaraja läbimine. Lootsime, et saab matkajalatsiga hakkama, aga parklast metsa poole vaadates said ikka kummikud jalga veetud ja tänu sellele pääsesime kuivade jalgadega. Umbes kümmekond minutit astumist ja olimegi aarde juures. Aardepesa oli kuiv ja tolmas, aardega kõik parimas korras. Aitäh!

Aare oli oma pesast mingi metslooma (ma eeldan) poolt välja kistud ja lahti näritud :D
Nüüd sai aare kenasti tagasi :)

Mets on täis kaameraid. Kõik, mis teed filmitakse üles. Kohe autot parkides saabus piirivalve. Väike kontroll, fotoshuut ja sooviti head päeva. Tänud aarde eest

Sel nädalavahetusel keskendusime kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Peamine eesmärk oligi Poruni matkarajal ära käia. Aega võttis see 3,5h ning matkasime ligi 9 km. Nägime ilusaid vaateid, Poruni ja Narva jõge. Aitäh kutsumast.

Õõnsuses polnud enam kedagi ning praegu aeg matkaks ka parim, pole liiga palav ega mingeid soovimatuid putukaid. Puhas astumise rõõm.

Herilasi nägime ka meie, aga õnneks oli aastaaeg jõudnud juba sinnamaale, et tähelepanelik olles andis logida küll. Siiski tundus, et mida kauem me seal olime, seda aktiivsemaks tegevuseks läks. Tasub ettevaatlik olla.

Aarde õõnsuses on nõelavad valvurid. Loobusin.

Kus need jalad küll nii täpselt teavad millal pärast pikemat matka ära väsida! Just siin hakkaski tunduma, et võiks vahepeal tagumikku jälle autoistmele toetada ja miskit hamba alla otsida. Õnneks polnud lõpp enam kaugel. Mõnus matk oli siin rajal.

Tänud.

Mulle täitsa sobis, et ühe laksuga kolm aaret ära sai nopitud. Selle jätsime viimaseks ja läbi aarete oli teekond tõesti kiire. Nüüd jäi ainult Puhatu siia. Eks näis, mis siis sellest saab.

Kuna Poruni metsades on mobiililevi üsna olematu, siis tegin kõik kolm Poruni aaret enne Permiskülas telefonis lahti, et ei peaks levist sõltuma ja see oli igati õige taktika. Rajal liikusin osaliselt joostes kuna muidu oleks parmud ja sääsed mind lihtsalt elusast peast nahka pannud.

Autot parkides hakkas pihta tuttav krabin. Parmud taaskord. Seega tuli pidevalt liikumises püsida, sest see oli ainuke asi, mis neid natukenegi häiris, keemia neid küll ei huvitanud. Eks GPS trikitas omajagu metsavahel, aga ühel hetkel leidsin loogilise koha ja sealt ka topsi kirjaga "see pole prügi", mille sees oli vaid salvrätik, kuhu oli kirjutatud "27.06.21 riho476, tessicessica". Kõheldes panin oma nime ka sinna kirja, kui topsi tagasi hakkasin panema, siis avastasin paarikümne sentimeetri kauguselt ka õige aardekonteineri. Panin siis oma nime sinna ka kirja ja libakonteineri võtsin kaasa. Hoolimata eksitavast kirjast tundus siiski tegu prügiga olevat. Aitäh peitjale.

Vägev looduslik sild ja mõnus oli mööda georada kohale astuda. Tänan!

Õnneks ei pidanud väga kaua otsima ,muidu oleks sääsed nahka pistnud

Lõpust tagasi tulles sai ka siin väike põige tehtud ja sääskede rõõmuks logimas käidud.

Tänan peitmast.

Aitäh taastajatele! Aare oli täpselt seal kus eelmisel korral ka pärast pikka otsimist mitteleiuga pidin leppima.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Käisime oma aaret hooldamas ja ühtlasi seda ka taastamas. Leidsime algul kaane ja siis ka purgi enda. Logiraamatu on jah keegi pintslisse pistnud. Piirivalve hoiatas, et eile olla seal nähtud karu kolme pojaga, nii et autost sai kaasa rabatud matkakirves, ikkagi julgem. Otsingute käigus avastasime aardest 20 meetri kaugusel karukäimla. Korduvalt kasutatud ja värske. Veel jupp aega edasi minnes köhisime millegipärast kõvasti. Aare taastatud endisesse kohta, aga on lumega leitav. Vana karp jäi ka peidikusse, siis on kergem leida.

Otsisin pikalt oma silmade, kaamerasilmaga, kätega, aga ei leidnud mitte midagi aaret meenutavat ei kõige tõenäolisema puu ega ka teiste suuremate ja väiksemate lehtpuude alt, kõrvalt ega seest. Kas ikka on alles?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tuhlasime mis me tuhlasime, lõpuks andsime alla...

Tänud.

Ma ei tea täpselt, mida sportlane seal mai lõpus leidis, igatahes ainus, mille mina nullist 5 m kaugusel erinevates kohtades tuvastada suutsin, oli üks näritud pliiats ja mingrip махххима kleepsudega. Arvasin, et mõni loom käis talvel suure näljaga liimi limpsimas ja krõmpsutas natuke grafiiti peale. See kõige magusam kraam koos logiraamatuga paistis aga puhta lännu olema. Pool tundi sonkimist igatahes skoorini ei viinud. Kas koordinaatidel eksisteerib konkreetne aare?

Perenaisega sain tuttavaks Pagarite juures, kus selgusid nende sugulussidemed. Täna mul siis matka teine päev. Astusin siia metsade vahele väikse värinaga, kuna enamikus inimesi kellelt olin mataka jaoks nõu küsinud, rääkisid karudest. Isegi viimasest majast enne metsa hoiatas peremees, et neid liigub siin päris palju ringi. Oli teine koertega jalutaas käinud ja kuulnud karu urisemist, kes vist oma saaki kaitses ja natuke hiljem hundiga kokku jooksnud. Nii ma siis alustasin maja juurest liikumist, olin vast äkki pool kilomeetrit edasi astunud, kui tundsin vastu puhuvas tuules karu lõhna. Ega ma suur looma tundja ei ole, aga loomaias tuntud lõhn, pole meelest läinud. Seda sama lõhna tundsin veel peale seda kahel korral. Nii et võin kinnitada, karud on siin tõesti liikvel. Enne veel, kui läksin matkarajale tegin lõuna ja nägin metsa minevaid seenelisi. Aarde lähedusse jõudes, tuletasin meelde perenaise sõnu, jälgi georada, aga see ei viinud kuhugi. Muidugi oli mul ainult kaardil punkt ja kogu kodutöö tegemata. Kõige nõmedam oli see, et siin olin ma ju Venemaa võrgus. Olin juba loobumas ja mõtlesin, et viimane võimalus on helistada Tiiale ja küsida vihjet. Õnneks jõudsin õigesse kohta enne, kui mu vihje küsimise mõte teoks sai. Suured tänud peitjale aarde eest.

Kontrollisin logisid. Selle aarde logi oli vaid Geocachingus. Tegin logi tagantjärgi.

Päris korralikud otsimisjäljed paistsid koha pealt silma. Üks lind põgenes ka ehmunult pealt, kes ütleb, et nad enam juunikuus ei pesitse on loll. Läheduses näidati meile nugisekakat. Ja kaugusest oli tunda Venemaa külma hingust.