Räsimise ja soolamise

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

🛠️

Märkimisväärne hulk punaseid geokontrolle tekitas teatud kõhklusi kahtlusi, aga alati leidub mingeid variante, et üks roheline sinna hulka tekitada. Igatahes sai see punn õmber tõstetud ja nii ta ootama jäi. Kui eelmisel aastal logimaskäijate muljeid kuulsin, siis otsustasin, et noh, iga aare polegi logimiseks. Aga täna kui Aardla järvel jalutasin, siis geosõbraga jutustades hakkas tema ässitama, et no kas käisid ära, et praegu kõik külmunud ja olukord täitsa ok. No heakene küll, lähen vaatan siis üle. Tsiisas, ikka tegelikult ka või. Lootsin, et ehk ma ei mahu, siis jääb raudselt ära ja asi ants. Krt, no mahun ju ja enne kui rohkem kaalutleda jõudsin, olin juba aarde juurde sukeldunud. Vingerdasin end siis taas välja ja piilusin ettevaatlikult ringi, et kas keegi ikka nägi ja kui nägi, kas on juba jõudnud mulle auto vastavast asutusest järgi kutsunud või mis seisud on. Eemal mingi koerajalutaja oli, aga see oli ikka suhteliselt kaugel. Igatahes väga räsitud ma polnudki, külm ilm on ikka vahel tõeline sõber. Endalegi üllatuseks sai siis selle saagaga ühele poole.
Tänud peitjale selle räsitud ja lisaks veel soolatud mõistatuse ning krt teab kuhu pistetud aarde eest.

Üle pika aja oleme taas Tartus nädalavahetust veetmas, et siinsel aardemaastikul veidi põhjalikumalt ringi seigelda. Oma otsingute käigus tegime peatuse ka siin ning muidugi olime võidukad ja leidsime selle aarde. Aitäh!

Tegime taas toreda nädalavahetuse, milles geoaarded, söök, jook, tore lõõgastus hotellis, ühine mõistatuste lahendamine ja seekord ka imeline ilm, kuhu oli ka ümber päikese haloefekt riputatud.
Aitäh!

Oi, kuidas tahaks mõne ägeda pildi aardeleiust panna aga ei saa... 🫣😏
Tänud aarde eest 💞

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Paistab, et rebastele meeldib seda aaret pidevalt vette lükata. Tuleb räsimiskindlad riided selga panna ja minna aaret natuke kuivatama ja tuunima :)

Üks kord oli naabri Valve ja Valentiina seal patrullimas, siis siiberdas muud rahvast. Üks ikaldus selle asjaga. Eks tuleb teinekord tagasi, kui tähtede seis asja soosib.

See jääb meelde :)
Mõistatus sai samuti koolis IT-juhtkonnaga lahendatud, kuid seekord ei saanud ma ülesandest kohe üldse midagi aru. No koordinaadid olid olemas ja maatriks oli puudu. Kiire eelvaade ning tundus, et aare oleks nagu leitav ning et kõik on korras.
Kui nüüd talvel siia jõudsime, siis kohe ei jäänud midagi silma. Ka üks imelikum koht sai ülevaadatud, aga sealt ei paistnud midagi vastu. Logisid lugedes aimasime hullemat. Minu peas käisid mõtted läbi: "Maatriks on maatriks, peab ära tegema." Ei no ega midagi, jalanõu vahetus ja hüvastijätud igaks juhuks. Sellises olukorras ma varem ei ole olnud ning aastaaeg ei olnud ka just kõige sobivamas seisus, olin juba nagu mere peal. Kuid kui topsikest märkasin, siis teadsin, et olen ikka täitsa segi peast :) Nimed said kirja pandud ja külmade kätega lahkusime territooriumilt. Oleksin nagu kuriteo sooritanud :D . Aga maatriksi koht sai tõesti täidetud...
Tunnen, et oleksin nagu tõesti geopeitusesse ristitud. Selliseid elamusi ma ei unusta :D
Aitäh peitjale!

Kahtlesime palju, kas meie ronijal on mõtet sinna ronida. Isegi kuigi ma proovisin öelda, et ma võin sinna tagasi tulla. Siiski ronis ära ja leidis selle.

Tegime siis söbrantsiga diili, et kuna mina lahendasin mõistatuse, siis las tema võtab aarde ning jube puhtalt pääses preili oma valgete teksadega! Aare oli märg ja gripkott veidi katki. Aitäh, õnneks mitte väga räsimast, aga hoopis uute teadmiste eest! :)

Annelil oli lahendus käes ja asusime siis seda aaret vallutama. Vihmane ilm just kaasa ei aidanud, aga lõpuks saime ikka kätte.

Hehee, päev peale esimest ebaõnnestumist tulime targemalt kohale ning suure lumega on aare täitsa kättesaadav. Ning tõepoolest peame tõdema - praegu on parim aeg selle aarde jaoks. Tänud peitjale ägeda mõistatuse ja mitte nii vahva peiduka eest!

Koordinaadi desalineeris üks koodijupp, mille kirjutas üks koodijuppide kirjutaja. Kohale läksin entusiastlikult noorpeituri ja salvokelguga, aga leidmiseks polnud vajagi - topsik oli poris ja vajas nii seest kui väljast pesemist ja kuivatamist. Peitja arvas, et ehk on mõni loom oma elu keerulisemaks elamise tuhinas sealtkaudu roninud ja koheva sabaga topsiku maha pühkinud. Päris hea.
Võin vist juba logituks lugeda, kuigi pole veel topsi tagasi pannud. Homme panen. Suured tänud peitjale igatahes.
Update 23.12.23: On tagasi, kus peab.

Leidsin topsi maast. Panin eeldatava peidukoha külge, kuid pole kindel, kas püsima jääb. Tänud!

Kuidas saada aarde koordinaati, kui räsimine meenutab ainult seda, kuidas oma liiga räsitud geojalanõud olin sunnitud sügisel ära viskama ning soolamine on termin, mida rohkem hapukurkidega seostan?

Esimene katse oli ühe sõbraliku it-tudengi abil. Aga selle kena inimese pingutused paraku koordinaadini ei viinud.
Teine katse oli .. no ütleme nii, et selle kena inimese puhul ei ole veel kordagi juhtunud, et koordinaat kätte saamata jääb. Nii ka seekord.

Igatahes õnnestus lõppu kohale minna, seal abivahendina noorgeopeiturit kasutada ja logi kirja panna. Pärast logimist selgus, et ... geomobiiliga olin naiivselt kohale kimanud, aga selle peale, kuidas minema kimada, polnud ma üldse mõelnud. Paras komöödia oli auto ringi keeramine, aga tehtud ta sai.

Aitäh aarde eest!

Tark robot, kes lahendada aitas, mainis, et "võib-olla aitavad teid otsingul edasi boonuseks antud ilmastikutingimused". Nii õnneks oligi, kuigi eilsete leidjate jäljed oli tuisk juba kustutada jõudnud. Topsi järele saatsime siiski kõige väiksema, kes kribinal-krabinal ära käis ja mainis, et ei olnud üldse nii hull. Aitäh põneva mõistatuse ja meeleoluka lõpu eest!

Üllatavalt valge ja talvine oli olustik, päikseline sees ja väljas. Tänud peitjale.

Kirjelduses oleva info põhjal ei saa mina mitte kunagi neid aarde koordinaate, sest esiteks pole IT-geeni, et teaduslikult asjale läheneda ja teiseks pole ahvi kannatust, et potentsiaalselt 4999 korda geokontrollilt vastu näppe saada. Aga eks alati on ju veel variante, kuidas info sinuni jõuab. Ja kui Torumeeste juures tungivalt soovitati täna ka selle aardega tegeleda, eks siis läksimegi asja uurima. Kiire hinnang sündmuspaigale oli paljulubav ja olin vabatahtlikult nõus selle logimisprotseduuri ära tegema. Minu kohale jõudes oli aare millegipärast maas jäätunud vee peal lebamas. Peale logimist otsisin koha, kus ta olla võiks ja sinna ta ka tagasi pandud sai. Riided olid natuke räsitud peale seda aardeleidu, kuid õnneks soolast mekki aardest suhu ei jäänud. Aitäh!

Sündmuselt haarasime Anne kaasa ja aaretama.Ilm soosis täna aarde logimist ja kõige väiksemal käis see supsti.Aitäh!

Kui aarde asukoht selgeks sai, siis sinna ta jäi. Täna oli mul G4S olemas ja aare minu jaoks suts ja valma. Nüüd logi kirjutades vaatan, et peitja teine. Olin 100%kindel, et Tartu Kunn teab selliseid peidukaid. Tänud, täna oli tore!

Aitäh kambajõmmidele! Aardetopsi järel käis kõige väiksem. Aitäh peitjale!

No vot ei teagi kuhu see suund meil liigub. Kas varsti on kõik aarded vaid kitsale ringile leidmiseks või üldse mitte. Õnneks oli rõõm olla pundis kes ikka teadis kuhu minna. Lõppu jõudmine pani ohkama. Selge oli see, et tühjade pihkudega me siit ei lahku. Aga kes löögi enda peale võtab? Olin juba valmis suspesid jalga tõmbama kui Liis ennast vabatahtlikuks hõikas. Edasine oli juba tsirkus omaette ja vähemalt minul puudub võime seda sõnadesse panna. Igal juhul geopeitus oma täies hiilguses.

Tänud

Ei saa siiamaani täpselt aru, et mis küll oli üllal taevataadil meelel, kui ta saatis mu pähe idee vabatahtlikult seda täppi lunastama minna. Küllap oli see soov väheke tsirkust saada, sest just seda selle aarde logimine pakkus.

Niisiis, tublimad olid pähkli ära purenud ja selle asukoha teada saanud ja jäi ainult vormistamise rõõm. Tähendab, vormistamise vaev, kui täpne olla. Kuna elukene polnud kaua aega pakkunud õnnerikast võimalust sedasorti kohti külastada, siis volunteerisin logima.

Koorisin jope ää, aga kui eesootavat maastikku lähemalt silmitsesin, siis võtsin vastu toetavate kamraadide pakkumise kasutada veekindlat ürpi. Tänu sellele oli teekond kohe kergem. Edasi polnud muud, kui päise päeva aal kiljuda ja end jäises vees aardeni vinnata. Panin nimed kirja, poseerisin paparatsodele ja üritasin tagasi minna. Üritasin veel ja veel ja EI, MA EI OLE NII ÜMMARGUNE, ET OLEKSIN KINNI JÄÄNUD, hoopis selgus, et tagurpidikäiguga ei saa kallakust üles. Kamandasin meheraasu endale appi, kes on aastate jooksul juba harjunud mind igast supist välja tirima ja temake siis tõmbas mu ka sealt imelisest keskkonnast välja.

Peitja loal panen ka illustreeriva pildi.

Saatsin ühe pildi ka emale pealkirjaga: ,,Kle mul nädalavahetus läks veits lappama". Ta kahjuks polnud oma tütre üle uhke ja tegelt ma siiani ei tea, et kas ta ikka sai aru, et geocaching made me do it.

Topeltpildile selgituseks: meil on komme oma kallite saksa kamraadidega päevas pilte vahetada sellest, millega me tegeleme. Üleval pildil on kataloonia tšikk päikest nautimas, alumisel pildil mina samal päeval elu nautimas.

M6istatuse koha pealt n6ustun täielikult Merlega et ega k6ik m6istatused ei olegi k6igile. Ja yleyldse geopeitus on ju vabatahtlik hobi. Samuti pooldan pigem välit6id kui kodus sinist ekraani vaadata. Aga see selleks. Seda aga küll ei osanud ette näha et õige soolamine algab alles l6pus. Meenutas seda katset kus hakkad teelusikaga veeklaasi soola lisama, pidevalt segades. Kuni yhel hetkel enam sool vette ei lahustu ja ladestub lihtsalt põhja. Siin oli aga selline tunne nagu soola oleks nii palju et mitte ei ladestunud enam p6hja vaid et vett soola vahelt ei paistnudki :D Korraks oli tunne et tuleb endal kastaneid tulest päästma minna, aga 6nnex oli mei tiimis veelgi vapramaid ;) Natuke isegi kahju et siia pildimaterjali lisada ei kannata :D Aga eks vapramad saavad ise oma emotsioonidest siia jagada ;) Logitud, tänud, punkt :D

Mõistatusest ei arva miskit, eks siin geopeituses ole igasugu õudusi, vinguda pole midagi, kõik ei peagi meeldima. Minu jaoks on geopeitus eelkõige õuemäng, tundide kaupa arvutis pusimist nõudvad mõistatused jäävad minu lemmikute listist kindlalt välja. Aga on hullemadki lahendunud, lahendus seegi. Aare vastab ilusti nimele, soola on siia kõvasti jagatud ;). Siinkohal eelkõige tänud vingele geotiimile. Kui siin saaks logile häälefaili lisada, see oleks aarde emotsioonide kokkuvõtmiseks väga kõnekas, aga jääb siiski tiimisiseseks :)

Üritasin algul õigesti lahendada, aga enne sai mälu otsa kui nii palju ridu ära suutsin mahutada. Siin proovisin loogika abil ja oleks ka pihta saanud, aga pisut vara jätsin asja pausile. Enne suutsid teised ära lahendada ja siis sai täna lõppu tulla. Las Liis räägib emotsioonidest, temal oli au aaret logida :)

Siinkandis tuuseldades noppisin ka paar aaret. Aitäh!

Hea kui on võtta targad lapsed, kes mõistatuse ära aitavad lahendada.Täna vaatasime objekti üle - päris tolmune ettevõtmine oli, aga nimed said kirja! Aitäh peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!