Soontagana maalinn

Pärast Trami ja SkinGirli „6” ja „7” aarete leidmist sügiseses Lavassaare rabas keerasime KatMobiili nina Soontagana poole. 🚗🍂

See aare on meil juba päris pikalt olnud nimekirjas „küll me ükskord sinna jõuame”. Nimelt on meil olnud lausa erakordne anne sattuda siia kanti alles siis, kui seljataga on pikk aardejaht, väljas kottpime, jalad väsinud ja motivatsioon matkata kuhugi soosaarele umbes sama suur kui soov esmaspäeva hommikul tööle minna. 😄 Nii olemegi korduvalt KatMobiilis üksteisele otsa vaadanud ja tõdenud: „Ah, mõni teine homme ehk!”

Ja ennäe imet – täna oligi see teine homme! 😁

Seekord jõudsime kohale valges ning selgus, et olime seda käiku täiesti asjatult edasi lükanud. Ees ootas mõnus ja lihtne jalutuskäik mööda korralikku matkarada, sügisene loodus pakkus silmailu ning Soontagana maalinn võttis meid vastu kogu oma ajaloolises hiilguses. 🍁

RMK on siin ikka vägeva töö ära teinud! Kogu ala on kenasti korrastatud ja taastatud ning vanad talukohad, kiviaiad ja maalinna jäänused loovad erilise õhkkonna. Mõelda vaid, et juba üle tuhande aasta tagasi käis siin vilgas elu ning linnusesse pääses mööda salajast sooteed, mida tundsid vaid väljavalitud. Meie õnneks ei pidanud täna mööda veealust salateed hiilima ega ristisõdijatega mõõtu võtma. Piisas täiesti tavalisest jalutuskäigust. 😄

Koht ise üllatas väga positiivselt. Siin võiks vabalt pikemalt aega veeta ning tekkis lausa mõte, et suvel oleks päris äge siia tagasi tulla, lõkke ääres istuda, ööbida ja nautida seda erilist soosaare rahu. Ilmselt oleks öine tähistaevas ja hommikune rabavaikus siin omaette elamus. ❤️

Soovitan kindlasti seda aaret valges külastada! Mitte sellepärast, et pimedas hakkama ei saaks, vaid sellepärast, et siin on lihtsalt liiga palju ilusat ja huvitavat, et sellest taskulambi valgusvihus mööda marssida.

Aare sai kenasti leitud ja logitud ning meie järjekordne „mõni teine homme” sai lõpuks linnukese kirja. ☑️

Suur tänu aarde eest ja veel suurem tänu selle eest, et tõid meid lõpuks paika, kuhu oleksime pidanud juba ammu jõudma!

Mõnikord tasub homsesse lükatud plaan tõesti homme ära teha. Eriti siis, kui see homne lõpuks kätte jõuab! 😄🍂

leitud ja tänud

Me esmakordselt siin,kena jalutuskäik,kena koht,aitäh!

Oli tahtmine/vajadus jalutada ja Soontagana tundus täpselt see koht kus pole jupp aega käinud ja mis on saanud ka "uue" aarde viimasest korrast. Väga mõnus, aitäh siia toomast jälle!

Tänud aarde eest!
Taas sai see jalutuskäik ette võetud.

Siin olen ka korra varem käinud, nii kena kohake. Täna oli põhjust jälle tulla. Tänan.

Igati mõnus ja pikk jalutuskäik. Poisid jooksid ennast alguses tühjaks, pärast oli tükk tegu, et tagasi parklasse jõuda. Aardeleid kiire. Täname kohta tudvustamast!

Leitud Raikküla-Saaremaa-Lavassaare-Raikküla-Investeerimisfestivali väiksel tiirul. Enne Lavassaare töösutsakat oli ikka ju vaja end kiiruga kõmpides niiskeks rahmeldada :-) 16 minutiga kohale. Õnneks sain kiire leiu potentsiaalsest ussipesast. Paraku pidin kiiruga naasma, ei olnud aega hooneid ja ajalugu uudistama suunduda, mida olen korra varem siin juba teinud. Potsiku põhja on keegi augu närinud, aga aare igati kuiv. Tänud ajalugu tutvustamast ja matka pakkumast!

Ma olen siin juba teist korda. Kummalisel kombel jällegi vist ka umbes samal aastaajal. Teinekord võiks ka Soontagana suve, sügise ja talve ära vaadata. Aga kevadine Soontagana taas üle vaadatud ja on ikka kena ja natuke salapärane ja igasuguste muude toredate matkalisadega. Parklas oli laulupeojagu autosid, aga Soontaganas oli ikkagi suhteliselt rahulik ja inimtühi - 4-5 telki olid küll platsil üleval, aga telkijad ise olid kadunud. 1 paar fotograafiahuvilisi ja 1 paar korilusehuvilisi ning 1 grupp lapsi koos juhendajatega - neid me siin täna kohtasime.
Aare oli tõesti silmadega leitav. Sisu oli kuiv ja korras. Lisasin konteinerisse ühe LEGO Duplo pruuni hobuse, kaasa midagi ei võtnud.

Aitäh!

Natukene pidi kivi liigutama, muidu poleks kätte saanud. Teist korda siin. Lihtsalt superkoht. Kui nii laisk poleks, käiks tihedamini. Ei mäletanud, et siin on nurmenukkude paradiis. Korjasime mütsi õisikuid täis, lõhkusime mõned pakud halgudeks ja nautisime ümbrust.

Junlasi ei kohanud, infotahvlil oli pikk jutt nende kohta. Mihklis pidavat elama paejunlased, Koonga kandis kivijunlased, Karusel metsjunlased jne. Junlane on iseloomult tasane ja tagasihoidlik, sellepärast armastas ta tihtilugu kätega rohkem rääkida kui suuga. Nad on harrastanud laskesporti, sest nad olla sageli teineteist märklauaks valinud. Mainimata ei saa jätta ka viskesporti, sest 15-20 meetri taha viskas osav mees vabalt naabri pea lõhki.

Aitäh aarde eest!

Ei mäleta, et siin varem oleks käinud.Ilmselt sai ajaloo tunnis selle koha kohta õpitud.

Kaupol tuli siin uhke ümmargune number kokku. Mulle tuli siin leiurõõm.

Kui omal ajal Soontakis sai käidud, siis jäi see maalinn silma ja sai uudistatud. Täna sai siis uuesti tuldud, ikka esmalt käidud Soontakis ja siis siin. Leid oli kiire ja peidukas on nagu ta on. Skoor vähemalt suurenes, GC 8000. leid.

Leitud, logitud!

4,5 aastat tagasi sai siin käidud.Aitäh!

Sellesse kohta peitmise mõttest mina aru ei saanud. Täpselt samas kohas, samuti kivide vahel suva tops, mina mingit ägedat teostust või kohailu ei näinud. Aga ilm oli ilus, tee läbitav, saime jalutada ja lobada. Tänud logi kirjas!

Leidsin maast, topsik lahti ja kõik sisu pillapalla, panin nime kirja ja kõik asjad panin täpselt tagasi nii nagu leidsin, puistasin mööda maad laiali nagu ennegi oli, reegel on ju reegel :)
Okey, nali :) kõik oli omal kohal ja korras aga reeglit ei saa alati sõnasõnalt võtta, ennemgi konteinereid maast muru seest leidnud ja ikka paigutanud loogilisse kohta ära, tänud :)

Leitud, tänud!

Täna kippus natukene liiga soe ilm tulema mu kasukaga sõbra jaoks, nii et tema jäi koju ja mina tulin taas Soontaganale. Ilus ja huvitav koht, aga eks neid toredaid kohti ole siin Eestimaal hulgim, ka veel külastust ootavaid, aga mida sa teed, kui uus aare potsatab kohta, kus sa just kuu aega tagasi olid aardejahil käinud. Mis seal ikka muud kui tuleb tagasi tulla. Õnneks oli täna piisavalt tuuline, et need 30 soojakraadi täiesti talutavad tunduksid ja nii kujuneski täiesti mõnus matk. Aarde kõrvalt haarasin paar õuna teepeale kaasa ja täna rohkem ei käinudki siin ringi. Täiesti piisas. Peitjale tänud taaskülastust korraldamast ja aaret peitmast.

Selle soo taha olen siiani alati geopeiturliku lisamissiooniga tulnud. Täna kolmandat korda. Kummaline, et parklast edasisõidu keeld on vaid internetis märgitud, miskipärast aga mitte ametlike liikluskorraldusvahenditega kohapeal piiratud. Nagu reeglina mujal ikka tehakse ju. Isegi keskmine linnamaastur sõidaks suurema vaevata sellest kraavist läbi.

Nullis leidsin aarde sääraselt peidetuna, et kive liigutamata poleks teda mitte kuidagi kätte saanud. Nagu peitja 3 kuud tagasi soovi avaldas, helistasin ja konsulteerisin, jagades ühtlasi pilte kohapealsest olukorrast. Ega asi päris õigesti olnud muidugi. Sain teada algse asukoha, kuid sinna ta enam ei oleks mahtunud, ilma veel mitme kivi ringi paigutamiseta... Aardeomanikuga kokkuleppel peitsin 40 cm eemale, kus karp silmaga leitav ning kive ümber ladumata kättesaadav. Ega see nüüd mingi hea koht ikkagi pole ausalt öeldes. Teame ju küll - ükskõik kui paksult ja punaselt kirjelduses keeldusid ära nimetada, tavalise aarde puhul paljud seda juttu üldse ei loegi. Lisaks, eriti välismaalastel, on kohati kombeks asju "paremini peita". Vean kihla, et seegi vaid aja küsimus, mil karbi varjamiseks jälle paar kivi lisatakse.

Avaus tellisseinas on ok peidukoht mõnes vanas militaarpunkris või mahajäetud kolehoones. Aga kohtades, kus looduslikest kividest müür kannab mingit kultuuriloolist tähendust, tuleks aardele leida sobivam koht väheke eemal. Kui koordinaadid näitavad lihtsalt mujale, siis on see kõige lollikindlam viis lammutamist vältida. Paluksin tõesti peitjatel valida üks kena ilmaga päev ning ise kohapeal käia. Seda enam, et karbi põhjas on arvestatava suurusega auk (ilmselgelt kividega mööbeldamise tagajärjel tekkinud) ja enne talve tuleks õigupoolest uus konteiner viia. Aitäh.

Korraldasin kesknädala õhtumatka Aja jälgedes Soontagana ja Kurese mail, mille põnevam osa oli läbi metsa ja siis üle kraavi viiva silla puudumisel loominguline kraavi ületus. Rääkisin lugusid linnuse aegadest, imestasime hiidlindude väljaheidete üle vaatetornis ja kondasime Kurese küla varemetel. Kuuetunnise retke lõpetasime südaöösel. Aarde leidis üks grupi liikmetest, mul jäi üle vaid oma logi ka kirja panna. Müstiline paik, soovitan niisamagi siia jalutama tulla.

Kes iganes sinna läheb, võiks helistada ja konsulteerida! Aare oli peidetud pooleldi lagunenud müüri sobiva suurusega avasse ning ühtegi kivi ei pandud ette just selle põhjusega, et ei oleks vaja kuskil kaevata ega midagi liigutada. Kes iganes on teinud omategevust ja kivisid ette paigutanud, siis võtku teadmiseks geopeituse reeglite punkt: aare tuleb peita täpselt nii, nagu see oli leidmise hetkel!

See koht mulle väga meeldib, eriti metsast välja astumise hetk, kui eemalt üle aasa hakkab metsaonn paistma. Täna oli muidugi ka super mõnus ilm ja meeldivalt rahulik olustik.

Aarde leidsin silmadega, kui kätte saamiseks ikka liigutasin kive ka.

Tänan peitmast.

Aitäh aarde eest!

Ilma kive liigutama polnud aga küll võimalik seda aaret logida.

Leidmisel kivi ei pea liigutama.
Liigutama peab siis kui soovid aaret kätte saada. Edu !

Kuna olin marsruudi valikul hooletu, siis jäi teele omajagu kruusateid. Poolteist km enne aaret läks tee järsku läbi kraavi. Jätsin auto parklasse ja játkasin ühel rattal, väga hea vahend viimase miili jaoks. Kohapeal jäi aare kiirelt silma ja panin nime kirja. uhke koht. Aitäh peitjale.

3 päeva vähem kui 4 aastat tagasi sai siinset naaberaaret külastatud (sai seegi üle vaadatud, on vahepeal uuenduskuuri läbinud). Vaatetorn oli jätkuvalt selline kõhedamapoolne, ma ei mäletanud valesti. Leidmiseks ei olnud vaja kive liigutada ega liigutanudki, kätte saamiseks aga küll. Peitjale tänud siia tagasi juhatamast!

Eks see jalamatk siia alati tundub, et kui see korra tehtud on, siis enam jälle niipea ei viitsi. Ega selgi korral oli nii, hea ja kuum ilm, õnneks oli mõni aasta jälle vahepeal mööda läinud ning boonuseks Liisi polnud siin kunagi käinud. Sestap vähemalt tal oli motti siia jõuda, ma siis ka sain endast jälle miskise energia, et toimetama tulla siia. Aare oli kena ja korras. Läksime ka tornitippu, kus vähem parmi oli aga lõpuks oli seal jällegi jõledam tuul. Tegime oma pikniku ikkagi RMK platsil all olles. Sai tehtud küll. Veel oli paar hullu, kes siia viitsisid jalutada, üks mees oli kas peast soe või mingil muul moel deliiriumis sest ta tuli kuskilt kaugelt eemalt ja mitte autoga parklassegi, lõpuks jõudis Soontagana maatükini väljagi aga siis kadus kuhugi maa alla ära. Ei tea, mis plaanid tal olid, otsis vist kadunud kulda vms. Nüüd siin jälle käidud, lähimad mõni aastat jälle ei tule :) Kuigi see koht väga meeldib aga tee siia suht tüütu :)

Tegelikult ei tulnud aaret otsima. Tulime lihtsalt kohta uudistama. Andres arvas, et vaatame on mõni aare ka läheduses ja nii me siis otsisime. Kena vaikne kohake.

Tuli uuesti siia kanti tagasi tulla, kuna teine aare oli juurde tekkinud eelmine aasta. Kuna olime juba Koongas orienteerumas, siis tuli ka väike lõdvestuse jalutuskäik ette võtta. Kivi nihutamise keelust hästi aru ei saanud. Tänud!