Te ikka mõtlete, esimene videoklubi oli Thalia Tartus? Tean, tean, tartlased ikka mõtlevad …
Või siis Lepa loodud klubi endises Pärnu Rannahoones? No mis te seletate, tean küll, et pärnakad kõik nii arvavad…
Aga tegelikult oli hoopis niimoodi…
Esimese sellise äri tegid koos Toivo, Valve, Viiu ja Osvald. See, kellel see Muravei on, noh :) Ikka Tori kanti, seal oli hea ja rahulik, kuused ümber, jõgi ja rästik õues. Kuna juba tollal oli skvottimine moes, siis ega nad lõpuni teadnudki, kelle pesa see siin oli, aga õhk oli puhas ja ruumi jagus.
Esimesel korrusel suur saal, seal näitas Valve igal õhtul vidokassettidelt kahte telekasse mõnda enda valitud filmi. Kaminatoas istus kõikse aeg Sepa-Uuds ja tõmbas kortsu rahva rõõmuks. Ega ta vist seal ära käinudki, Viiu muudkui tassis talle “Räim tomatis” konserve, morssi (et näpud väledad oleks) ja “Kai” saia. Vat see sai talle meeldis, ajas kohe iga kord lõua püsti ja kiitis takka, et sellega juba hambaid ära ei põruta… Vahest tuli Marko-poiss ka läbi ning tinistas tasakesi mandoliini… olid ajad…
Üleval olid väiksemad toad, seal majandas Osvald. Sinna tubadesse anti ikka kassett kaasa ja noored panid kenasti ukse enda taga lukku filmi vaatama mines. Ei käinud seal ei Valve ega Viiu ega Toivo, ainult Osvald muheles koridoris tasakesi puujalaga ringikopsides.
Aga kord oli majas. Nagu kellavärk käis korra kuus Ivan Orav läbi ja ajas kepiga tiblad laiali, kes sinna redutama olid jäänud. Et ikka parjaadak oleks majas, nagu ta ütles. Ajastu oli selline, Nõukogude võim oli läinud ning põrgulistel polnud enam kusagile pakku minna. Nii nad seal aegajalt pimedates nurkades kambakesi koos kössis redutasid ning mingit imelikku keelt pobisedes möödujaid säärest näksata üritasid. Elu käis…
Oi-oi olid toredad ajad, kuni pandi püsti see va satelliittelevisioon. Taldrikud igal pool…
Kadus vaikselt omaette ümisedes Sepa-Uuds, Marko-poiss ostis endale väikse lõõtspilli (olla külapoest saanud) ja käis aina harvem… ning ka noored hakkasid üha enam nahistama kodudes teleka ees, kui vanemad maal olid.
Vaid Valve veel jäi, VideoValve, oli seal selle ajani kui NaabriValve loodi, siis lõi käega ja läks temagi ajaga kaasa.
Aarde leidmiseks ei pea sa hoonesse minema. Ega ära parem minegi, jumal teab kellele see kuulub. Ja arvestades seda, et Ivan Orav pole seal ka aastakümneid käinud, siis kindlasti on nurgad kõik tiblasid jälle täis…
Jäägu seda kohta tähistama üks VidoValve lemmikfilmi kassette … näitas selle ikka rahvale ribadeks…
Te ikka mõtlete, esimene videoklubi oli Thalia Tartus? Tean, tean, tartlased ikka mõtlevad …
Või siis Lepa loodud klubi endises Pärnu Rannahoones? No mis te seletate, tean küll, et pärnakad kõik nii arvavad…
Aga tegelikult oli hoopis niimoodi…
Esimese sellise äri tegid koos Toivo, Valve, Viiu ja Osvald. See, kellel see Muravei on, noh :) Ikka Tori kanti, seal oli hea ja rahulik, kuused ümber, jõgi ja rästik õues. Kuna juba tollal oli skvottimine moes, siis ega nad lõpuni teadnudki, kelle pesa see siin oli, aga õhk oli puhas ja ruumi jagus.
Esimesel korrusel suur saal, seal näitas Valve igal õhtul vidokassettidelt kahte telekasse mõnda enda valitud filmi. Kaminatoas istus kõikse aeg Sepa-Uuds ja tõmbas kortsu rahva rõõmuks. Ega ta vist seal ära käinudki, Viiu muudkui tassis talle “Räim tomatis” konserve, morssi (et näpud väledad oleks) ja “Kai” saia. Vat see sai talle meeldis, ajas kohe iga kord lõua püsti ja kiitis takka, et sellega juba hambaid ära ei põruta… Vahest tuli Marko-poiss ka läbi ning tinistas tasakesi mandoliini… olid ajad…
Üleval olid väiksemad toad, seal majandas Osvald. Sinna tubadesse anti ikka kassett kaasa ja noored panid kenasti ukse enda taga lukku filmi vaatama mines. Ei käinud seal ei Valve ega Viiu ega Toivo, ainult Osvald muheles koridoris tasakesi puujalaga ringikopsides.
Aga kord oli majas. Nagu kellavärk käis korra kuus Ivan Orav läbi ja ajas kepiga tiblad laiali, kes sinna redutama olid jäänud. Et ikka parjaadak oleks majas, nagu ta ütles. Ajastu oli selline, Nõukogude võim oli läinud ning põrgulistel polnud enam kusagile pakku minna. Nii nad seal aegajalt pimedates nurkades kambakesi koos kössis redutasid ning mingit imelikku keelt pobisedes möödujaid säärest näksata üritasid. Elu käis…
Oi-oi olid toredad ajad, kuni pandi püsti see va satelliittelevisioon. Taldrikud igal pool…
Kadus vaikselt omaette ümisedes Sepa-Uuds, Marko-poiss ostis endale väikse lõõtspilli (olla külapoest saanud) ja käis aina harvem… ning ka noored hakkasid üha enam nahistama kodudes teleka ees, kui vanemad maal olid.
Vaid Valve veel jäi, VideoValve, oli seal selle ajani kui NaabriValve loodi, siis lõi käega ja läks temagi ajaga kaasa.
Aarde leidmiseks ei pea sa hoonesse minema. Ega ära parem minegi, jumal teab kellele see kuulub. Ja arvestades seda, et Ivan Orav pole seal ka aastakümneid käinud, siis kindlasti on nurgad kõik tiblasid jälle täis…
Jäägu seda kohta tähistama üks VidoValve lemmikfilmi kassette … näitas selle ikka rahvale ribadeks…
Meie pere esimene aare :)
Huvitav lugu, koht ja aare! Suur kummardus peitjale!
Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.
Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.
Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!
Tänu kaaslastele tegime põhjaliku uudistamise ka kunagises videokinos. Väga hämmastav maja, nii arhitektuurilt kui ka näitena sellest, mis juhtub nii maja aga miks mitte ka mitte inimesega kui see peremeheta jätta ja see juhtub kiiresti.
Thalias on minulgi toredaid mälestusi, koos sõpradega eraldi toas terve hommikupoolik napsutada ja filme vaadata ja kuulda elu rohkemnäinute mälestusi - see oli noorele mehehakatisele päris õpetlik.
Logiraamatki tõi toredaid mälestusi meelde. Seda filmi sai esmakordselt vaadatud õpilasmalevas kuskil aastal 86, vanuses 15aastat, öösel Soome TVst. Pinge oli toas nii suur, et kui koolikaaslane kõigi seljataga värskat plekk-kruusi kallas, vallandas see kelles naerurõkatuse, mõnel vist ka enneaegse ejakulatsiooni või mõne sfinkteri lõõgastuse.
Aitäh, oli tore ajarännak lähiminevikku.
Tripi 1. peatus. Triinu sõi Seljast ostetud vaarika kohupiima ja mina sain kuuse mõnnat teha kuniks leidsingi. Aitäh!
Oh sa püha püss, kus oli alles peidik leitud. Lähedal siuke Tondiloss, piilusin ka sisse ja kiirelt ots ümber, juuube.
Aare super hästi tehtud, mina tänan tänase päeva 1-se kuuse eest!
Leid tuli kiirelt. Aitäh!
Thalias olen täitsa käinud, üks filme, mida näidati, oli kaunilt eestikeelde tõlgitud kui "Värdjas lossist". IMDB säärast filmi ei tunne ja hea on ka, ei olnud väärt film. VideoValve lemmikfilmiga seoses meenub see, kuidas üks õpetaja ristis filmi "Emmaanueliks", mis veidi peategelase osas kahtlusi äratas. Praegu tundus, et laenutusjärjekord on pikk, mahutasime oma nime veel kuhugi ära, aga järgmised võivad juba hätta jääda.
Leitud
leitud
kiire suts
Leidsime varahommikul ja videotuur jäi ära. Täname peitjat.
Kiire leid, aitäh!
Lahe aare ja teostus. Täname
Tore aare,aitäh peitjale!
Leidsime. Tänud peitjale
Emmanueli taustal või inspireeritult tõenäoliselt eostasi ka mind😁💪 Ma olin puu all kui pauk käis ka seekord ja ilmselgelt💥 Tänan tähelepanu ja aarde eest😊✨
Vot videokinodes pole mina käinud siiani, see-eest VHS kassette ja videolanutusi mäletan hästi. Pean tunnistama, et tol ajal oli koduski olemas üks konteineri žanri film, mis oli küll Terminatori ainetel aga vähe khm.. rohkem hardcore.. XD. Aitäh!
Uhke elu käis siin "Veski villas" aastaid tagasi - saunad, basseinid, kamina- ja peegelsaalid ning loomulikult vidijod! VideoValve on küll objektilt lahkunud, aga NaabriValve on alles ja tuli eemalt uudistama, et mida me siin teeme. Riielda ei saanud, panime vaikselt nimed temaatilisse logiraamatusse kirja ja läksime ära. Aitäh peitjale!
Vahva aarde kirjeldus ja kena teemaga seonduv aare. Eks ole seda filmi ka kunagi vaadatud. Ka järgnenud seeriad said ära vaadatud. Minu poolt FP.
Väga vahva kirjeldus ja jalutasime ringi ning käisime jõe ääres. Nii suur kompleks ja maha jàetud, pani mõtlema, et kuidas ja miks sellised hooned maha jäetakse. Oli kunagi väga korralik maja
Aitäh siia juhatamast, oli huvitav
Muhe aardekirjeldus. Konteineri eest tulevad veel lisapunktid. Tänud!
Vat siis, milline elu kees selles majas! Sisse ei lipsanud, imetlesime eemalt, aga logiraamat sai sissekande võrra rikkamaks. Aitäh!
Tore lugu. Vana ja unustatud on ka kenasti varjul. Enne ei näe, kui sisse keerad.
Koha eest saab see kindlasti lemmikpunkti, väga äge hoone, kummardus ja aitäh :)
Aitäh, igati tore tükk!
Jajah, oli mis oli ...
Igal juhul suured tänud!
Olid ajad..
Tänan peitmast.
Tänud aarde eest.
Võtsin juba eile ühtul plaani, et hommikul sõidan seda aaret külastama, mis see 5 km rattaga ikka ära ei ole, tagasi muidugi ka. Leid oli kiire ja aare teemakohaselt vormistatud. Tänud peitjatele!