Turba turvas

Praegusel aastaajal ideaalne. Tegime mõnusa uisumaratoni - päike paistis, jää kandis kenasti ja preemiaks sai aarde ka. Aitäh!

Tulin siia naaberaarde juurest ja see lõik oli väga mõnus jalutamiseks. Aare ise ka juba kaugelt nähtav ja eriti rikkaliku nänniga. Mõtlesin juba, et kas see kaua peljatud koht ongi nii lihtsalt külastatav. Kuna sama rada tagasi minna ei tahtnud, siis jätkasin oma ringi kaardil oleva teeni. Selle asemel oli aga üsna lumine vähe lagedam koht, kus vaid mõned sammujäljed. Teele jäi ka kraav, millest viis üle kärbeskaallastele mõeldud purre. Seega tagasitee autoni oli hulga rohkem energiat nõudev aga siiski mitte midagi hullu. Mõnus kolmveerand tundi kevad-talvises looduses veedetud, aitäh!

Aitäh aarde eest!

Lähenesime nagu orienteerujad ikka täiesti otse, kui tagasi tee tegime lihtsamaks mööda teed. Tänud!

Päris hull matk oli, aga õnneks sai kuiva jalaga. Ilmselt mõni muu aastaaeg on roheluse suhtes lihtsam, samas maapind jälle märjem. Meeldis, et lõpus ootas korralik karp ja palju nänni, mida sain lastele vahetada. Aitäh!

Waze soovitas aarde kõrvale sõita, ma siiski parkiain umbes 700 meetrit eemale. Kohale sai täitsa kuiva jalaga; ähvardas küll sadama hakata, kuid vaid ähvardas. Tore jalutamine ja kiire leid, geopeituseta poleks siia asja olnud!

Parkimiskohas oli auto, mille kõrval lennutati drooni. Kolmandiku tee läbides saime aru miks: toimus maasturite võistlus Turba Mudakoon. Autod olid tee üsna ära äestanud ja üks vabaklassi massin tegeles enda kraavist väljavintsimisega. Kuni me aarde juures ära käisime ja tagasi jõudsime, nägi meeskond kurja vaeva, aga said siiski finiši poole minema. Aitäh!

Kuna esialgu käisin 4*4 juures nime kirja panemas, siis sai järvele täisring peale tehtud. Jube libe oli, aga õnneks rohututid turritavad paljudes kohtades jää seest välja, nii et teed valides sai suht turvaliselt astutud. Tagasitee aarde juurest otse autoni pani küll kaasa tundma suvel siia sattunutele, aga praegu lihtne jalutuskäik. Tänud peitjale aarde eest.

Jalutuskäik pargis see pole, kui just tegemist pole väga hooldamata pargiga. Enamvähem teekond oli kuiv, paaris kohas pidi vaatama, kuidas kuiva jalaga üle saada.
Täitsa tehtav.
Tänud

Lõunapausi ajal tulin tegin kerge seljasirutuse. Kunagine 2.0 maastik on tänaseks korralikult võssa kasvanud ja kohati sai läbi üle pea ulatuva pilliroo, kui ka üle õõtsikute kulgetud. Aga kes olen mina maastikku määrama. Oskan ju ka 2.0 st 5.0 välja pigistada või siis ka vastupidi ;P Aare ise igati vinks vonks korras. Tänud peitjale

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tänane väljasõit jäi ikka väga hilja peale. Kui meie mööda raba äärt hakkasime aarde poole liikuma, hakkas tasakesi hämarduma. Võtsin poisi kukile ja nii me siis galoppi lasime aarde suunas. Vahepeal tekkisid mingid suured vesised lombid, millest oli keeruline mööda saada, aga natuke võsa veeres sahistamist ja saimegi mööda. Siis hõikas poiss mulle ülevalt, et vihma hakkas sadama. Kohale jõudes oli vaja kasutusele võtta lamp. Selle lambi peale läks meil kismaks. Õnneks oli mul ka telefonil lamp olemas. Kui aga välja ilmus aare, oli vaja poisil kohe lambist vabaneda ja nüüd oli mul juba kaks lampi. Poiss hakkas kohe aarde sisu revideerima. Aare oli natuke liiga vesine, sai ka peremehele kõne võetud. Tagasi teel sain nüüd tunda vihma mõjusid. Püksid said kõrges heinas täiesti märjaks ja galopp võites hakkas keha leemendama. Nii, et kui auto juurde jõudsin, olin igatpidi märg. Suured suured tänud.

Maastik oli raskem, kui esmapilgul arvasin ning sain ligumärjaks. Aarde leidmisega siiski muret ei olnud. Nagu ka eespool mainitud, siis logiraamat on märg ja seenetanud.

Peaaegu kuiva jalaga sai kohale, ma panin alguses hooga mööda, Liis võttis karbi peidikust välja.
Logiraamat on niiske ja kergelt hallitanud!

Täitsa mõnus matkake, altpoolt järvena mõjuvat märgala kohale ja mööda raudteetammi tagasi. Päike paistis, linnud siristasid ja õhk oli kevadet täis.

Tänan peitmast.

Kohale jõudes jäid jalad kuivaks, näis, kuidas tagasiteel...
Aare vajab hooldust: karpi ümbritsev kott on räbaldunud ning karbi sisu vettinud... logiraamat saamas üheks loodusega.
Tänan aarde eest! Valvas orav.

Õnnestus ka turbavanne võtta, kellel rohkem, kellel vähem.... Tänud!

Teekond aardeni oli päris põnev.Minul õnnestus ka mülkasse vajuda,õnneks sai ennast lumega puhtaks teha ja edasi astuda.Kohapeal läks natuke aega aga Heldurile ta silma jäi.Aitäh!

Olime korra varasemalt siin seda teeotsa juba piidlemas käinud aga tookord oli just vihma sadanud ja ülepea ulatuvad märjad kõrkjad ei kutsunud mitte avastusretkele. Täna võtsin eesmärgiks just sellised natuke vaeva nõudmavad punktid ära korjata. Parkisin auto tee lõppu ja hakkasime koeraga järvepoole jalutama. Esimesed paarsada meetrit oli päris okei, pinnas oli küll pehme aga kuna siit oli hiljuti sõitnud ilmselt mõni suurem metsaveo masin siis oli värske jälg ees ja mööda seda hea astuda. Järve äärde jõudes saime aga mõnusate sopamülgaste osaliseks - veel nädal tagasi kui maa oli külmunud, oleks see täitsa okei astumine olnud - täna aga tuli hoolega vaadata, et kõrvuni mudas ei lõpetaks. Koer muidugi nautis täiega ja tormas ühest sopalombist teise :D Aardeni jõudes olin hetkeks päris pime aga siis hakkasin ümbrus hoolikamalt uurima ja otsitav jäi silma :) Tänud linnalastele natuke ekstreemsust pakkumast :)

Mingil hetkel vahetasime neli ratast jalgade vastu. Õige otsus. Jalg vajus kohati põlveni sisse, väikse Toyotaga poleks läbi saanud. Siin oleks võinud suvel olla, aga õnneks polnud väga märg. Lõpp oli puhas jalutamine. Aitäh!

Hea, et ära ei uppunud :-) Matk oli raske, aga ilmaga vedas. Aitäh.

Mõnus offroad jalutuskäik oli. Laegas leitud, sisu veidi niiske, aga muidu ok. tänud:)

Sügavad porised masinajäljed tekitasid kõhklusi, aga tegelikult täitsa jalutatav rada. Kuigi ilma geopeituseta ilmselt siia iial ei satuks, olid kõik meeldivad tingimused täidetud: sai jalutada metsaservas, kõrval vesi sillerdas, linnud laulsid. Kuulda oli lehelindu, tihaseid ja vist isegi ööbikut. Aitäh.

Ühel hetkel läks tee selliseks, et tundus, et minu pargimaasturile on seda palju. Edasi jalutades sai see arvamus vaid kinnitust juurde. õnneks polnud jalutuskäik ka üle mõistuse pikk. Aitäh peitjale.

Päike paistis ja mesilased sumisesid ja vesi oli ilus. Karbi leidsin mureta, logiraamat kergelt niiske, kuid mitte hullusti.

Selle aarde külastust olen ma pikalt edasi lükanud kuna koht tundus üks paras mülgas. Tänase imeilusa ilmaga ei saanud koju kopitama jääda ja oli vaja leida koht, kus normaalsed inimesed ringi ei koperda. Seega tundus just see koht selleks sobiv paik olema. Vedisin omale kummarid jalga ja alustasin teekonda. Tuli välja, et polegi mülgas ja kummarid oleks võinud südamerahuga koju jätta, sest matkasaapaga saab sinna (vähemalt praegu) täiesti vabalt kuiva jalaga kohale. Tänud, et oli jälle üks muguvaba koht võtta. :)

Kuna ilm oli kena siis selle aardega eriti vaeva ei näinudki, kui välja arvata otsimise aeg. Olime pisut pimedusega löödud. Endalegi tegi nalja kui teisel ringil aare silma jäi. Tänud

Naaberaarde 4x4 juurest liikusin siia. Ilm oli endiselt kuri, vihma kallas endiselt. Liikuda sain kohati mööda vallseljakut, aga kohati taas mööda pehmet ja õõtsuvat pinnast. Kui lõpuks taas kõval ja kandval pinnal olin, siis oli tuju hea, tundus, et olen pääsenud. Küll aga ei läinud ludinal aardeleiuga. 'Lumega raske' on siin sobilik. Päris korralikult oli ära peidetud ja tiirutasin tükk aega ringi. Lõpuks siiski loogilisi kohti kontrollides jõudsin sihile.

Aarde juurest auto poole tagasi oli küll lihtsam minna, aga siiski. Kuna vett tuli täna palju alla ja oli ka varem tulnud, siis paar tee peal olevat oja olid korralikult vett täis. Püksid olid juba korralikult märjad, siis mõtlesin, et ega väga vahet enam ei olekski kui siin veidi märjemaks saan. Õnneks väikese ümberpõikega sain siiski kuivalt neist mööda. Lõpuks jõudsin auto juurde tagasi, sain kuivad riided selga ning sain taaskord tõdeda, et jah, õnneks on vahel nii vähe vaja!

Tänan aarde eest!