Tuulte pesa
Kirjeldus
Kuna siinkandis on häbematult vähe aardeid, siis sai peale Geopeituse 20. sünnipäeva üritust, Valentinipäeval, seda viga natukene parandatud :)
Tere tulemast Abja paisjärve äärde kala püüdma, ujuma-päevitama ja nüüd siis ka geopeitust mängima!
Abja paisjärve rajamist alustati 1969 ja valmis saadi 1970. aastal. • Keskmine sügavus on 3 meetrit, sügavaim koht on 6 meetrit. • Järve pindala on 4,2 hektarit ja selles on viis saart pindalaga 0,36 hektarit. • Asub kraavil, mis suubub Kariste järve, ning saab toidet allikatest, mis tagavad pidevalt värske vee.
Abja-Paluoja ehtiv paisjärv valmis pool sajandit tagasi seadusi rikkudes: ametlikult hakati tegema 400 kuupmeetri suurust tuletõrje veehoidlat, aga rajati 4,2 hektari suurune viie saarega järv. Järve rajamise eestvõtja Märt Lond töötas toona Viljandi KEK-i Abja ehitusosakonna juhatajana. «Olin ühel kevadõhtul väikese tütrega jalutuskäigul. Nina kõditasid teatud aroomid ning mu pähe vilksatas mõte, et selle haisva heinamaa kohal võiks veekogu olla. See mõte ei jätnud mind,» meenutas praegu 88-aastane Märt Lond. Siin oli umbes viie hektari suurune kivine heinamaa, keskel kraav. Heinamaa asulapoolses servas oli kanalisatsiooni septik, kuhu paksem värk pidama jäi. Vedelik valgus heinamaale kraavi ning edasi saju- ja lumesulamisvetega Kariste järve. Kevaditi väetas üks Abja lehmapidaja seda heina- ja karjamaad septiku sisuga,» meenutas Lond. Et riigilt oleks järve rajamisele ametlikul teel tuge saada olnud üsna võimatu, otsustas ta selle ülesande teisiti lahendada. «Abja sovhoosi uus direktor Vassili Jeršov oli jahimees ja korraldas vahel rajooni ülemustega ühisjahte, millel osales KEK-i juhataja Edgar Lippur. Tõenäoliselt just seetõttu õnnestus majandi direktoril kaubelda Abja sovhoosi töötajatele 24 korteriga elumaja ehitamist – tavaliselt nii suureks majaks võimalusi ei antud. Sellega seoses projekteeriti uus kanalisatsioonitrass, mis lahendas elamukvartali ja Abja keskkooli reovete probleemi.» Nii oli järve rajamist segav solgimure murtud. Autobaasile oli samal ajal projekteeritud 400-kuupmeetrine kinnine tuletõrje veehoidla. «Leppisin tellija, projekteerija ja Abja alevi juhtidega kokku, et ehitan eelarve rahaga palju suurema lahtise veehoidla. Koostasin eskiisprojekti, mis alevivalitsuses kooskõlastati.» Järve tegemist alustati Märt Londi meenutamist mööda 1969. aasta sügisel. Neli moldaavlast Arseni Rotariga eesotsas valasid betoonist ülevoolu. Nuia EPT buldooser, mida juhtis Abjas elav ingerisoomlasest tubli mees, kühveldas pinnase hunnikusse või tulevase järve kallastele. Väljaveetud liiva-kruusase-gune pinnas läks teetammi ja autobaasi parkimisplatsi tegemiseks ning Halliste sovhoosi Lutsu seafarmi ümbruse täiteks. Buldooser Joss tegutses talvekülmade tulekuni, teisaldades pinnast sellise arvestusega, et tulevase järve sügavuseks jääks vähemalt kolm meetrit. Kõige sügavam koht on kuus meetrit. Järve kavandati mitu saart, neist üks otsustati siiski eemaldada, sest pinnast oli vaja Abja sovhoosile ehitatavate elamute ja bensiinijaama ümbruse täiteks. «Hunnik oli kõvasti läbi külmunud, aga tänu Tallinna lõhkekontori meestele, kes KEK-i kruusakarjääri kobestasid, käis ühel külmal talveõhtul pimeduse saabudes korralik kärakas, hunnik korraks kerkis ja vajus tagasi. Niisuguse tembu tegemiseks, eriti veel asulas, pidi olema eriluba, kuid mehed riskisid, tegid, mis vaja, ja loomulikult said selle eest korraliku tasu,» pajatas Lond muheldes. Samuti lasi ta ühest poolsaarest saare teha. «Sinna oli istutatud seedreid ja muid eksootilisi puid, aga poisikesed kippusid seal jalgratastega kimama. Vaatasin, et sõtkuvad puud ära. Lasin kraavi ette kaevata ja saigi saar.» Polnud projekti ega ehitusluba «Vedasime tänavale kruuskatte, silusime järvekaldad, tasandasime saared ja sügisel sulgesime järve väljavoolu. Kevadel pärast lume sulamist oli veekogu ääreni täis,» jutustas Märt Lond. «Kahjuks jäi järve ehitus lõpetamata. Viljandi maantee poolne osa oli tol talvel buldooseritööks liiga pehme ning see jäi kaevamata.» Järgmisel talvel tahtis ta lasta ekskavaatoriga selle töö ära teha, kuid kavatsus jäi ellu viimata. Abja alevivalitsust hakkas juhtima naine, kes avastas või kaebas keegi talle, et Lond omavolitseb. Järve tegemiseks polevat projekti ega ehitusluba. «Pidin mitmele rajooni asjamehele seletusi kirjutama ja igasuguseid arvamusi kuulama. Õnneks olid need arukad seltsimehed, kes minu «kuritöösse» mõistvalt suhtusid. Keegi oli aga välja uurinud, et olin eelmisel aastal Põhja tänava äärde ehitatud elamutele teinud omavoliliselt garaažid ja muud ruumid, tekitades KEKile mitmetuhandese kahju.» Kaebuste ja pahanduste tõttu Abja autobaasi veehoidla rajamisel vabastati Lond Abja ehitusosakonna juhataja kohalt 1. novembril 1972 ja pandi töödejuhatajaks. Vana ametikoha sai ta tagasi 1974. aastal ning oli selles ametis 1992. aastani, mil ta asus aktsiaseltsi Abja Ehitus juhatuse esimeheks. Et väikese tuletõrje veevõtukoha rajamiseks mõeldud summa oli imeväike, oli rahaga väga kitsas ning seda tuli pidevalt juurde nipitada. Selleks kasutati hoopis teisteks töödeks mõeldud summasid. Märt Londi sõber ja naabrimees, samuti järve rajamises osalenud autotranspordibaasi nr 8 peainsener Toomas Mändvee lausus, et kui keegi oleks toona järje üles võtnud, oleks võinud Märt Londi seaduste rikkumise eest vangi mõista. «Ta oli vapper mees, kes tegi õiget asja. See paisjärv on ju Abja-Paluoja au ja uhkus ning suvisel ajal kõigile tõeline rõõmuallikas,» ütles Mändvee. Märt Lond muuseas oli üks nendest Abja kandi inimestest, kes oli noorena Siberisse küüditatud. Tema vanemate talu oli olnud heal järjel. Järve veega täitumise järel lasti Londi meenutamist mööda veekokku sadakond väikest karpkala ja õngemehed tõid Kariste järvest linaskeid, latikaid, särgi ja muid kalu. Karpkala kasvas selles veekogus väga kiiresti. 13 aastat hiljem välja püütud suurim eksemplar kaalus 13 kilogrammi. Abja paisjärv on tänaseni populaarne kohalike õngemeeste seas, samuti on see ujujate meeliskoht. Ühes ujumiskohas läheb sügavaks järsult, teises aegamisi ning see on täidetud ilusa liivaga. «Paremat kohta lastele ei ole,» ütles Toomas Mändvee. «Ühel saarel on ka vabaõhukontserti peetud. Paadiga sõideti sinna ja lauldi kuupaistel. See oli nii ilus.» Allikas: Sakala, nr. 246, 13 detsember 2018
Kuna siinkandis on häbematult vähe aardeid, siis sai peale Geopeituse 20. sünnipäeva üritust, Valentinipäeval, seda viga natukene parandatud :)
Tere tulemast Abja paisjärve äärde kala püüdma, ujuma-päevitama ja nüüd siis ka geopeitust mängima!
Abja paisjärve rajamist alustati 1969 ja valmis saadi 1970. aastal. • Keskmine sügavus on 3 meetrit, sügavaim koht on 6 meetrit. • Järve pindala on 4,2 hektarit ja selles on viis saart pindalaga 0,36 hektarit. • Asub kraavil, mis suubub Kariste järve, ning saab toidet allikatest, mis tagavad pidevalt värske vee.
Abja-Paluoja ehtiv paisjärv valmis pool sajandit tagasi seadusi rikkudes: ametlikult hakati tegema 400 kuupmeetri suurust tuletõrje veehoidlat, aga rajati 4,2 hektari suurune viie saarega järv. Järve rajamise eestvõtja Märt Lond töötas toona Viljandi KEK-i Abja ehitusosakonna juhatajana. «Olin ühel kevadõhtul väikese tütrega jalutuskäigul. Nina kõditasid teatud aroomid ning mu pähe vilksatas mõte, et selle haisva heinamaa kohal võiks veekogu olla. See mõte ei jätnud mind,» meenutas praegu 88-aastane Märt Lond. Siin oli umbes viie hektari suurune kivine heinamaa, keskel kraav. Heinamaa asulapoolses servas oli kanalisatsiooni septik, kuhu paksem värk pidama jäi. Vedelik valgus heinamaale kraavi ning edasi saju- ja lumesulamisvetega Kariste järve. Kevaditi väetas üks Abja lehmapidaja seda heina- ja karjamaad septiku sisuga,» meenutas Lond. Et riigilt oleks järve rajamisele ametlikul teel tuge saada olnud üsna võimatu, otsustas ta selle ülesande teisiti lahendada. «Abja sovhoosi uus direktor Vassili Jeršov oli jahimees ja korraldas vahel rajooni ülemustega ühisjahte, millel osales KEK-i juhataja Edgar Lippur. Tõenäoliselt just seetõttu õnnestus majandi direktoril kaubelda Abja sovhoosi töötajatele 24 korteriga elumaja ehitamist – tavaliselt nii suureks majaks võimalusi ei antud. Sellega seoses projekteeriti uus kanalisatsioonitrass, mis lahendas elamukvartali ja Abja keskkooli reovete probleemi.» Nii oli järve rajamist segav solgimure murtud. Autobaasile oli samal ajal projekteeritud 400-kuupmeetrine kinnine tuletõrje veehoidla. «Leppisin tellija, projekteerija ja Abja alevi juhtidega kokku, et ehitan eelarve rahaga palju suurema lahtise veehoidla. Koostasin eskiisprojekti, mis alevivalitsuses kooskõlastati.» Järve tegemist alustati Märt Londi meenutamist mööda 1969. aasta sügisel. Neli moldaavlast Arseni Rotariga eesotsas valasid betoonist ülevoolu. Nuia EPT buldooser, mida juhtis Abjas elav ingerisoomlasest tubli mees, kühveldas pinnase hunnikusse või tulevase järve kallastele. Väljaveetud liiva-kruusase-gune pinnas läks teetammi ja autobaasi parkimisplatsi tegemiseks ning Halliste sovhoosi Lutsu seafarmi ümbruse täiteks. Buldooser Joss tegutses talvekülmade tulekuni, teisaldades pinnast sellise arvestusega, et tulevase järve sügavuseks jääks vähemalt kolm meetrit. Kõige sügavam koht on kuus meetrit. Järve kavandati mitu saart, neist üks otsustati siiski eemaldada, sest pinnast oli vaja Abja sovhoosile ehitatavate elamute ja bensiinijaama ümbruse täiteks. «Hunnik oli kõvasti läbi külmunud, aga tänu Tallinna lõhkekontori meestele, kes KEK-i kruusakarjääri kobestasid, käis ühel külmal talveõhtul pimeduse saabudes korralik kärakas, hunnik korraks kerkis ja vajus tagasi. Niisuguse tembu tegemiseks, eriti veel asulas, pidi olema eriluba, kuid mehed riskisid, tegid, mis vaja, ja loomulikult said selle eest korraliku tasu,» pajatas Lond muheldes. Samuti lasi ta ühest poolsaarest saare teha. «Sinna oli istutatud seedreid ja muid eksootilisi puid, aga poisikesed kippusid seal jalgratastega kimama. Vaatasin, et sõtkuvad puud ära. Lasin kraavi ette kaevata ja saigi saar.» Polnud projekti ega ehitusluba «Vedasime tänavale kruuskatte, silusime järvekaldad, tasandasime saared ja sügisel sulgesime järve väljavoolu. Kevadel pärast lume sulamist oli veekogu ääreni täis,» jutustas Märt Lond. «Kahjuks jäi järve ehitus lõpetamata. Viljandi maantee poolne osa oli tol talvel buldooseritööks liiga pehme ning see jäi kaevamata.» Järgmisel talvel tahtis ta lasta ekskavaatoriga selle töö ära teha, kuid kavatsus jäi ellu viimata. Abja alevivalitsust hakkas juhtima naine, kes avastas või kaebas keegi talle, et Lond omavolitseb. Järve tegemiseks polevat projekti ega ehitusluba. «Pidin mitmele rajooni asjamehele seletusi kirjutama ja igasuguseid arvamusi kuulama. Õnneks olid need arukad seltsimehed, kes minu «kuritöösse» mõistvalt suhtusid. Keegi oli aga välja uurinud, et olin eelmisel aastal Põhja tänava äärde ehitatud elamutele teinud omavoliliselt garaažid ja muud ruumid, tekitades KEKile mitmetuhandese kahju.» Kaebuste ja pahanduste tõttu Abja autobaasi veehoidla rajamisel vabastati Lond Abja ehitusosakonna juhataja kohalt 1. novembril 1972 ja pandi töödejuhatajaks. Vana ametikoha sai ta tagasi 1974. aastal ning oli selles ametis 1992. aastani, mil ta asus aktsiaseltsi Abja Ehitus juhatuse esimeheks. Et väikese tuletõrje veevõtukoha rajamiseks mõeldud summa oli imeväike, oli rahaga väga kitsas ning seda tuli pidevalt juurde nipitada. Selleks kasutati hoopis teisteks töödeks mõeldud summasid. Märt Londi sõber ja naabrimees, samuti järve rajamises osalenud autotranspordibaasi nr 8 peainsener Toomas Mändvee lausus, et kui keegi oleks toona järje üles võtnud, oleks võinud Märt Londi seaduste rikkumise eest vangi mõista. «Ta oli vapper mees, kes tegi õiget asja. See paisjärv on ju Abja-Paluoja au ja uhkus ning suvisel ajal kõigile tõeline rõõmuallikas,» ütles Mändvee. Märt Lond muuseas oli üks nendest Abja kandi inimestest, kes oli noorena Siberisse küüditatud. Tema vanemate talu oli olnud heal järjel. Järve veega täitumise järel lasti Londi meenutamist mööda veekokku sadakond väikest karpkala ja õngemehed tõid Kariste järvest linaskeid, latikaid, särgi ja muid kalu. Karpkala kasvas selles veekogus väga kiiresti. 13 aastat hiljem välja püütud suurim eksemplar kaalus 13 kilogrammi. Abja paisjärv on tänaseni populaarne kohalike õngemeeste seas, samuti on see ujujate meeliskoht. Ühes ujumiskohas läheb sügavaks järsult, teises aegamisi ning see on täidetud ilusa liivaga. «Paremat kohta lastele ei ole,» ütles Toomas Mändvee. «Ühel saarel on ka vabaõhukontserti peetud. Paadiga sõideti sinna ja lauldi kuupaistel. See oli nii ilus.» Allikas: Sakala, nr. 246, 13 detsember 2018
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Kui juba siinkandis olla ja juba nii mõnedki saared järvedel külastatud, siis tuli ikka kõik võimalikud jääoludega lihtsamad aarded üle vaadata. Praegu polnud siin enam mingit ohtu mingi liikuri alla jäämiseks, sest jääd kattis ikka märgatav kogus vett ja mingid kahtased augud olid kah sel jäärajal, mille tekkelugu oleks tahtnud kohe teada. Kuid ühtegi masinat küll jääst välja ei turritanud, nii et kõik vist ikka kuivalt koju pääsenud. Meie pääsesime ka kenasti kuivalt üle selle vesise jää. Jube ruttu võivad ikka ilmaolud muutuda, kummaline kohe.
Tänud peitjale siia Abja Paluoja tehisjärve äärde kutsumast, selle tekkelugu rääkimast ja aaret peitmast. Kalastamine ja ujumine jäid kül vahele, aga geopeitus sai mängitud.
Rada oli jääl olemas, aga ühtki autot sellel täna ei kihutanud. Ei hakanud ka ise autoga drive-ini tegema. Olime kuulnud kuuldusi, et siin peab ronima, aga seekord saime jalad maas toime. Aitäh peitjale!
Kui aarde ligidal on jäärada siis count me in!😎💪🤘💥❄️🧊 KatMobiil testis eile öösel Pärnu libedust ja täna sai siin ka sõiduoskuseid lihvitud😁😁Aare aus ja mina tänan ja tervitan!❤️🇪🇪✨
Talv oli sellel aastal valmis geopeituritele tasuta praamiteenust pakkuma ja meie kasutasime selle võimaluse loomulikult ära. Esialgne plaan oli külastada mõnda saart ja sealset aaret. Nagu ikka juhtub, siis kasvas sellest kiiresti välja märksa ambitsioonikam ettevõtmine. Tee pealt korjasime üles kõik, mis ette jäi, ning saartelt kõik, mis leidus. 😄 Lõpuks oli lihtsam leida aare üles kui sellest mööda minna.
Aitäh peitjale! 😄
Kolmas järvesaar. Tõeline rallijärv. Tõesti oli keeruline ületada rada, et saarele pääseda. logitud
Tänud aarde eest!
Teel sündmusele. Ei saa ju raisku lasta aega, mil pea et kõik veekogud jääs. Auto jäi kaldale kuigi tundus, et oleks saanud ka drive-in teha. Peitjale ja taastajaile tänud!
Siin oli korralik ralli pesa. Oli tegemist, et üle raja pääseda. Maastik 4 vallutatud ilma ujumiseta. Aitäh aarde eest!
Tänase kauni päeva alguseks üks saar ja aare väga korras ja mõnus logida.
Aitäh peitjatele,aitäh taastajatele!
Kõigepealt tänud aarde taastajatele. Mina ei olnud sellest järvest ja ilusast supluskohast üldse varem teadlik. Täna oli ilm ilus ja järvel kedagi ei olnud. Jõudsime ilusasti saarele ja uurisin tähelepanelikult, kas aare ka kõrgustest silma paistab. Seekord leidis aarde aarde hoopis Ene. Kuna olin kirjapulga autosse jätnud, sain veelkord jalutuskäigu teha. Aga värskes talveilmas oli see ainult nauding. Aare kenasti korras.
Aardega läks nagu Dairi juba kirjeldas. Ma tooks välja hoopis päris ägeda jääraja seal järvel. Peal oli ka hunnik sõitjaid kes panid ikka ohkama, et omal ajal jääradadel ikka käisid paarutamas amatöörid.. Aitäh!
Viimane logi 2 aastat vana ja edasi vaid mitteleiud. Eelmise kogemuse valguses siin leiuga oma lootusi väga ei hellitanud. Võtsime igaks juhuks redeli kaasa, et saaksime ikka põhjalikult kõik üle vaadata. Kohapeal selguski tõsiasi, et algses kohas seda topsi polnud. Uurisin ka varemleidnutelt asukohavihjeid ja viimane leidja meenutas, et tops oli mahamurdunud puu alla peidetud. Kuna saarel on tehtud raie- ja koristustöid, on ilmselt aardepeidik loodusest ära koristatud. Seega saime ka siin topsitaastamist teha. Uus logirull ootab uusi logijaid. Aitäh!
Loogiline jätk Abja-Paluoja aardele. Vesi oli kõva, auto ja motikas kimasid jääl - meie hullasime saarel! Näha oli eelmise geopeituri tulutuid topsi otsinguid - laiendasime haaret ja vaatasime nii maa alt, maa pealt, kui puu otsast....aga mida polnud oli aare!
Käisin kõva külmaga üle jää. Lund üsna vähe - võiks ju lihtsasti leitav olla - aga jäi avastamata. Ei tea, kas see enam üldse alleski on...
Esmalt leidsin siis nurgakese, kus polnud enam üldse palju maad saareni, ega ka tohutut taimestikku mind takistamas. Pastakas hambusse ja sulps vette. Sai veits jälle oma mugavustsoonist välja tuldud, sest ega tundmatus kohas üksi ujumine mul just tavaks pole. Hea, et ma viimasel hetkel endale selleks ujumiseks ikka midagi selga jätsin, muidu oleks kohalikel ikka puhta naljakas olnud, et mingi tšikk kondab saarel tund aega paljalt ringi. Ujumine sinna ja tagasi (lausa 2x, sest tahtsin koordinaate korra üle vaadata ning jõudsin isegi sellesse faasi, et logisid lugeda) oli küll meeletult tore ning vesi oli soe, aga kurb oli tõdeda, et ei esimesel ega teisel korral ma aaret ei silmanud. Täielik geopimedus... :(
Kiire leid!
Tänane päev oli selline mõnus - 19-20C sooja, vahelduv pilvisus, kerge tuuleke. Aga järveäärse oli see kena suveilmake inimestest tühjaks peletanud, ainult terve parv parte sebis järvel ja saarte ümbruses ringi.
Nii polnudki kedagi uurimas, kui me noorgeopeituriga saarele ujusime olukorda kaardistama. Selgus, et olukord oli täbaram kui ma lootsin, aga ülejäänud kamp noorgeopeitur-abivahendeid ujus meile järgi ja nii sai aare ka ühiste jõududega alla toodud, ära logitud ja tagasi upitatud.
Aitäh peitmast ja järve ajalugu tutvustamast!
Jää tundus kenasti kandvat ja kandiski. Aga peal oli selline mõnus paks 10cm lörtsikiht ja Liisi jalad said kiirelt märjaks, andsin talle auto võtmed ja ta vudis autosse sooja tagasi. Mina lahistasin läbi lörtsi ennast saarele ära ja sumasin aardeni. Nähtud nähtud, kuid ilgelt paks riietus ja paksud lumised olud tegid edasise vajamineva harjutusteseeria kuidagi selliseks, et nagu oleksin 30kg liiga palju kaalunud, no oligi tunne, et ei saa tehtud vajalikke manöövreid. Pidin lõpuks abivahendeid endale tegema, et saada aardele ligi. noojah, vanadus on kuidagi järsku ligi karanud, või peab lihtsalt hakkama hoogsamalt trenni tegema. Aarde eest tänud, on ennegi see siin silmakõrva taha jäänud, nüüd sai siis hopsti tehtud. Aitäh.
Leitud ja logitud. Aitäh.
Sellest aardest olen ma korduvalt mööda sõitnud. Seekord sobis palav suvine ilm ideaalselt üheks supluseks ja ujusin siis juba saarele ja vormistasin ka asja ära. Aitäh peitjale.
Tulime siia, et SUP lauaga sõita ja aare logida. Ilm oli soe kuigi vahepeal pisut tibutas. Leo pumpas laua täis, mina käisin aarde juures ära ja siis said teised ümber saare tiirutada. Ujuda saime ka heas soojas vees. Tore tutvustav aardekirjeldus ja meeldiv aare, aitäh!
Ujusin saarele ja tagasi, mega soe vesi oli ja ujuda ei tulnudki kuigi pikalt. Võtsin ujudes kõik oma asjad prõgikotiga kaasa, sest mine hullu neid kohalikke teab. Parem juba karta kui pärast kahetseda. Aardega kõik korras. Pärast logimist jalutasin järvele tiiru ka peale, väga ilus koht on! Tänud peitjale siia kutsumast!
Igati sobilik ilm ja põhjus aarde otsimiseks. Lähedalolevas rannas kamandas ema hoopis lapsi vette, mitte veest välja. Aitäh, mõnus aare!
Leitud, tänud!
Tegime mõnusa jalutuskäigu. Lahe aare, mulle meeldis. Kuna nullis käib agar võsalõikus, siis on varsti saarel lonkimine lihtsam. Eeldusel, et võsalõikus aardele halvasti ei mõju.
Jää veel kandis. Jääle pääsemine oli paras kunst. Tänud.
Läheneda otsustasim põhjakaldalt. Kõige vähem takistusi teiste saarte näol või nii. Jääkoorik tundus väga paks. Lapsedki jalutasid jääl. Kõige raskemad osad siinse aardeleiu juures olid kohati liiga libe jää ja liiga järsk ning jäine saarele minek. Kui need takistused edukalt ületatud, oli aardeleid juba lihtsasti teostatav. Järveke tundus igati uhke. Suvisel ajal võinuks vabalt selle veetakistuse ka ujudes ette võtta. Kui seda veetemperatuur muidugi soosiks. Aitäh peitjale aarde eest!
Suvel võiks siin kindlasti mõnus supelda olla. Kuna aga olime parasjagu siin ja vesi ka kõik jääs, siis oleks olnud patt jätta kasutamata soodne olukord aarde logimiseks. Auto jätsime järve aarde ja saime ilma suurema vaevata üle veidi libeda jää aarde juures ära käia.
Sõpradel oli see aare juba leitud. Ka meie olime suvel siin, et... oiei, suvel ei tundunud see sugugi ahvatlev. Polnud tahtmist ka rannamõnusid nautivatele mugudele etendust anda.
Nüüd aga kaunistas aardeotsingut nii loojuv päike kui ka sirbikujuline kuu :)
Aitäh!
