Tüütu kärbes

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Uuesti leitav, alguspunkt muutus

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Hooldus

Muutus öömultist tavamultiks. Kuid siiski - enim suudad tekitada segadust telkijates öösel, seega minu soovitus - otsi ikka öösel😄

Jõudsime Geopeituses kaardile märgitud punkti. Arvasime lahendus on majakas. Samuti kõik märgid viitasid sellel, aga vihjetele tuginedes, siiski vist jäi leidmata, aga leidsime kõike muud .

kunagi käisin valges aga siis polnud siin midagi teha. nüüd pimedas, 3tk leidsin ja edasi tühjus, lõpuks abiga õnnestus leida, lõpus tore teostus, aitäh :)

Seda tõesti andis otsida.. Aitäh!

Otsinguala oli ikka korralikult valgustatud, kuid osasid kärbseid meil leida ei õnnestunud. lõpp punkt õnnestus siiski leida.

Kui geojaanipäeval aare avaldus, siis olime küll kohapeal, aga enam ei mäleta miks me seda otsima ei läinud. Täna, 5 aastat hiljem siis siin tagasi ja eesmärk need kärbsed üles leida. Alguses läks lihtsalt, aga siis no täielik ikaldus. Õnneks leidsime lõpupüramiidid üles ja pärast väikest otsingut ka logiraamatusse nimed kirja. Äge lõpp, kahju et me vahepealseid kärbseid ei suutnud leida. Aitäh!

paar aastat tagasi sai seda aaret augustis otsitud. ei leidnud. seekord tulime Pöörilaiult ja tahtsime piirkonda puhastada. kaheksakesi lampidega varustatult oli suht võimatu ülesanne, kuigi kogu metsaalune sai läbi sõelutud. päeva päästis lõpuks mängija, kes on aarde kunagi leidnud. no ega seal lõpus ka lihtne polnud. kambaga. aitäh. märgistus rajal tahab hooldust.

Ööbisime matsi RMK platsil kaugemal koos meeletu koguse 4x4 poolakatega. Nende sõit hakkas lõppema, suund oli Tallinna poole ja sealt tagasi koju. Tulnud olid aga nad mööda rannikut Poola-Leedu-Läti-Eesti. Meri oli karastavalt külm, rand valitud kohas kivine. Thank you Mmrrtt For cache GC9W2E6 Logged 21 August 2025 10:12 by kaits747. Aare korras. Kõige tüütum oli see porikärbes kes logimist kodus segas.

Suvisel õhtupoolikul oli vist liiga valge. Ühte helkurit märkasin õige kaugel nullist, aga edasi-tagasi ei muhvigi. Järgmisel hooajal siis uuesti.

Geopeituse noorem põlvkond kibeles hirmsasti aardejahile ning võtsime suuna Matsiranda. Tüütut kärbest oli päris tüütu taga ajada,lihtsamaks ei teinud elu ka siplegad :) Läbi suure häda jõudsime lõpuks ka välja kohta kus aaret antakse.Nimed said kirja ning meeleolukas päev Pärnumaal hakkas otsa saama.Aitüma peitmast

Leitud. Otsitud mitmeid kordi. Suure mugu ohu tõttu jäi esimene katse katki 2a tagasi suvel. Teisel katsel jäime ühte punkti kinni,patareid tadkulambis vahetatud ning kolmandal katsel leitud ta sai.Tänan väga lahe oli.

Leitud ja tänud

Tollest Geojaanipäevast, mil aare avaldus, oli lausa au osa võtta, aga kuna asjaolude kokkulangevuse tõttu oli vaja õhtul juba edasi liikuda, siis selle aarde avaldumisest ja kambaga otsimisest kuulsin alles hiljem. Aga sellest ajast saati on see Tüütu kärbes ikka jube tüütult muudkui kõrva tuututanud. Nüüd kui piirkonda enam suurt muud midagi polegi jäänud, oli vaja ta siis ikkagi üles otsida. Praegune aeg, kus päevavalgust vaid napid tunnid ja siis ka ta naa hädine, sobib ööaarde otsimiseks ideaalselt. Kuigi siiralt aus olles läks ikkagi õlekõrs käiku ja kõne sõbrale aitas hädast välja.
Tänud selle vahva multi ja eriti stiilse lõpuaarde eest. Mulle meeldis vaatamata vahepeal jänni jäämisele.

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

Tulin siia päikese loojangu ajaks. Mitte ühtegi helkurit ei silmanud. Jalutasin metsa all sihitult ringi, ikka ei midagi. Nüüd kui juba kott pimedaks oli läinud, alustasin uuesti algusest. Lõpuks siiski õnnestus üks täpike leida kuid ega edasi oli ikka ikaldus. Vist mingi 1,5h tiirutasin siin enne kui logi kirja sain. Tänan värske mereõhu eest.

Kõigepealt sain sõimata. Ei soovita lambiga vehkides purjus inimeste lähedale minna. (Seetõttu on ehk otsida parem mitte ilusa ilmaga.) Kusagile ma ikka jõudsin, aga aaret esialgu ei leidnud. Vahepeal tegin muid asju, siis naasin siia. Olin otsinud peaaegu õigest kohast, aga mis teha, kui silm ei näe ja aju ei adu... ja maskeering on looduse poolt eriti osav. Lõpuks sai aare kätte leitud ja logitud. Kõik oli korras, aare kuiv ja ootab järgmiseid kärbsepüüdjaid, kellele Mart saaks kärbseid pähe ajada. Tänan!

Jäi kahjuks ära. Nulli ja selle ümbruse olid hõivanud Saksa matkaautod. Ei sobinud nende vahel ringi luusida.

Telklas üsna nulli lähistel telkis paarike, kellel kaasa viletsa närvisüsteemiga koer. Päike ka siras. Seega tunnine kondamine nulli ümbruses ja järjest kaugemal kogu piirkonnas ei toonud ühtegi (!) silmakest nähtavale. Mikul õnneks olid mingid töökõned teha ja ära ei kippunud. Kui koerast juba kolm korda möödunud olime, siis võtsime eriti suure kaare ja lihtsalt komistasime ;) aardele otsa. Uskumatu, aga nii juba teine kord meie geoajaloo jooksul, esimene oli 10,5 a tagasi Vooremäe aaret leides. Aitäh!

No ikka janti meil selle kärbsega olnud, ei saa mainimata jätta. Tüütu värk! Teisalt, eks oleme püüdnud ka ise sedasi suht puusalt tulistada ehk üsna valgel ajal eelmistel kordadel siin olnud. Seevastu tänane käik ja tänane aeg tundus ideaalne. Esiteks - mitte ühtegi telkijat ei olnud! Tõtt-öelda, mitte kedagi me ei kohanud. Teiseks, oli üsna hiline aeg, päike vajus parasjagu horisondi taha merelainetesse. Ja kolmandaks, oli selline mõnus tuuline-tormine ilm, mida tulla mere äärde nautima. Seega vaatasime esialgu niisama ringi, vaatasime mäslevat merd ja laineid ning siis asusime kärbest taga ajama. Kui eelmistel kordadel ei õnnestunud meil miski, siis seekord õnnestus kõik. Üsna lihtsalt saime nägijaiks ning saime, mis tahtsime. Võiks lausa öelda, et tegime sellele va tüütule kärbsele 1:0, aga tegelikult ikka 1:2 tegi hoopis kärbes meil selja prügiseks. A see enam ei loe, meil leid kirjas ja vormistet. Täname selle pisikese tüütuse eest, sest see rand siin kena kant ning seda võibki külastada ikka rohkem kui hädavajalik.

Pärast orienteerumisneljapäevakut Kolga-Veskil oli õhtu juba parasjagu hämar, et see aare ette võtta. Päevase ereda päikesega leidmist ei kujuta seda päris täpselt ette, kuidas see peaks õnnestuma. Võiks ju arvata, et oleme üksi sellise ilma ja õhtuga, kuid tegelikult liikus veel rahvast. Lõpp asukoht oli veidi raske, kuna oli tekkinud looduslik kamuflaaž. Kuid aardega leid oli kiire. Tänud!

Leitud,oleme siin ikka oma korda 3 uurinud ja puurinud,müüd viis pimedus sihile

Nullpunkt näitas täitsa valet alguskohta,aga tänu noortele teravatele silmadele sai õige algus ja sealt juba edasised "täpikesed" tuvastatud ja lõpuks aare leitud

Leidsin.

Peale jaanipäeva telkimist tegime siin esimese peatuse. Olime tähelepanelikud ja meil õnnestus ka valges leida. Aitäh!

Selle aastase jaanipäeva veetsime Matsirannas. Lootsime, et siia, pigem kaugemasse Eestimaa nurka, ei tule väga palju rahvast telkima. Tegelikkus oli aga hoopis midagi muud. Kogu mereäär oli paksult autosid ja telke täis. Kui me lõpuks leidsime üsna liivasest kohast mõnusa piirkonna kuhu võiks pidama jääda, siis avastasime, et absoluutselt igal pool on tuhanded sipelgad, kes ei laseks kohe kindlasti rahulikult olla. Laur küsis seepeale luba, et kas võiksime eelmise aasta geojaani kohas jaanid veeta ja saime vastuseks, et see on vallamaa ja võime seal vabalt viibida ja telkida. Linnainimeste ja väljamaa matkabusside hordid polnud julgenud sinna minna. Meie õnneks. Saime lõpuks päris mõnusa olemise. Merevaatega telgikohad, tuult varjav hoone ning soe merevesi.

Aarde logimiseni jõudsime järgmise päeva hommikul. Tüütuid kärbseid ei olnud, küll aga tüütud linnainimesed, kes ei osanud oma muusikakeskuseid loodusesse tassimata jätta. Aitäh aarde eest!

Tuleb tunnistada et sageli on nähtamatud asjad palju ilusamad ja tähtsamad,kui need mida näed. Olles siin vähemalt korra päevavalges käinud, aga siis näed ju kõike muud mitte seda mida vaja on. Nüüd õnnestus ikka lõpu asukoht kübarast välja tõmmata ja sedasi saimegi asuda logima

Ainus, mis kirjeldusele peaaegu vastas oli: MILJONID SÄÄSED! Vedas! Muidu oleks hooldusteade üles läinud.

Meri oli tüüne - ei mingit kohinat, grillirahval olid vorstid juba kõhtu peidetud ja kell oli ka sealmail, et mõtted olid juba järgmise tööpäeva juures ega lasknud romantikalainele tõusta.

Olge te tänatud!