Üksildase Vaimu

Selle aardega ei läinud üldsegi hästi. Kõik teised ootasid autos, soterdasin ja soterdasin ja juba sai aeg otsa. Viimases hädas leidsin. Aare vana ja väsinud, talvel raske, üliraske.

Tänud, logi kirjas!

Lõpu asukoht oli enamvähem teada, kuid ega sellest aarde leidmiseks piisa. Tuleb ikka uuesti ja uuesti võssa sukelduda, kus miljon sääske ootamas ja kohe ründamas. Peale kolmandat tiiru õnnestus siiski miskit kahtlast tuvastada ning konteiner päevavalguse kätte tirida.
Viimane logi raamatus oli aastast 2022, nii oli tõesti tagumine aeg logiraamatu tuulutamiseks.

Tänan peitmast.

Paraku mitte

Leidsin

Eelmisel aastal jäi lõpp-punktis aare leidamata. Tulime sel aastal päevavages ja suurte lootustega tagasi, aga pooletunnise otsimise järel lahkusime kahjuks tühjade kätega. Ilmselt kõlab see mitte-leidjate virinana, aga meie meelest on tobe, et nii lahedalt teostatud aarde lõpp-punkt on selline võsakas. Näiteks võiks ka lõpp-punktis pimedas üks silmake pilgutada.

Käisime päeval. Silmi ei leidnud, X-i ka ei leidnud. Seega jäi üle künkad üle vaadata. Seni kuni meie surnuaia taga võsas ragistasime, hüüdis M. Et leidis aarde või pommi... Õnneks polnud tegemist viimasega. Taastasime maskeeringu. Lapsed olid eriti õnnelikud sendi üle - oligi nagu PÄRIS aardekirst!

Aardeplaani koostades oli see tähelepanuta jäänud, et siin on üks ööaare. Proovisime päevavalges leida kuid kirves oli seekord nüri.

Hetkel aardega kõik korras ja võtan juba üle aasta rippunud hooldusvajaduse teate maha.

See vana surnuaed on meile juba täitsa tuttav, oleme siin paaril korral varemgi jalutamas käinud, kuid mitte kunagi ööpimeduses. Esimene kord olime siin lõõskava päikesega suvepäeval niisama uudistamas, teine kord natuke hämardunud õhtupoolikul lootuses, et äkki näeme midagi ja täna siis lõpuks õigel ajal - pilkases pimeduses. Alguses vahtisime niisama surnuaial ringi ja välgutasime lampidega siia-sinna, kuniks jõudsime geopeituritele üles märgitud raja algusesse. Lehtedes puud tähistuse märkamist eriti lihtsaks ei teinud, sest võsa on peitmise ajast tublisti kosunud. Õnneks ikka saime pingsa vaatlemise tulemusega kõik märgid nähtud ja lõppu jõutud. Pimedas võsas sai siingi natuke ringi koperdatud enne kui väga korralikku aarde peidukat märkasime. Selle avamisel vaatas meile vastu esmalt väike hiireke, kes vudinal maha langenud lehtedesse plehku pani. Aardega oli kõik korras, panime nimed logiraamatusse ja otsisime pimedast metsast teed autoni.

Suur tänu, väga äge öine aardeotsing oli!

Leitud, logitud, tänan!

Kui saime pihta, kust kauguselt-kõrguselt järgnevaid silmi otsida, läks edasi väga ladusalt ja lõbusalt. Lõpp-punktis ootas aga senise laheda teostusega absoluutselt mitte sobiv võsakas. Pimedas ja suviste puulehtede ja väätide vahel oli otsimine väga ebamugav. Veetsime seal oma pool tundi, aga meist see aare kahjuks seal leidmata jäi. Plaanisime ülejärgmisel päeval tagasi pöörduda, et valges lõpuni otsida, aga viperus praamiliikluses rikkus selle plaani, kuna sadamasse oli vaja pöörduda plaanitust oluliselt varem. Eks siis kunagi tagasi, aga ikkagi jääb see kuidagi segama, et selle laheda teostuse oleks võinud ju lõpuni lahedalt ja nauditavalt välja vedada.

Leitud. Väga vahva teostus.

Läksime mööda helkivaid silmi ja kaevasime haua lahti.
Tänud

Kui kalmistu juurde jõudsin, siis oli juba üsna hämar, kuid mitte päris pime. Et siis aega parajaks teha, kaotasin auto võtme ära. Võti leitud, oli juba pime ja asusin aaret otsima. Kohati oli raske näha, kuid lõpuni ikkagi jõudsin ja logi sai kirja.

Aarde sisu on niiske.

Tänan aarde eest!

See aare oli meie tänaõhtuses nimekirjas seal viimaste seas. Eks ikka seepärast, et päeval ei ole ju piisavalt pime, et seda otsida. Kella kümne ajal õhtul või nõks peale seda oli aga juba selline lootustandev aeg. Kuigi päris pime muidugi ei olnud, siis lambivihud liikusid juba nähtavalt puude võrades. Eks siis otsisime hoolega mingit märki, mis näitaks meile, mida edasi teha. Polnud see nii lihtne ühti. Mitte seepärast, et liiga valge oleks, vaid seepärast, et loodus oli nõnda lokkav. Võsa ja suurte puude oksad varjutasid korralikult neid märke, mida lugeda. Eks aardel vanust ka juba omajagu ning alguses oli kindlasti otsijatel kergem. Läbi häda siiski saime nägijaks ja jõudsime ka pärale sinna, kus vaja. Seal siis veel veidi ekslemist, kuni märkasime hästi varjatud konteinerit. Tasus meil ikka seda õhtut oodata, vaevatasuks leidsime aarde üles ja saime nimed kirja! Täname aarde eest!

Enne jaani on pimedusega kitsas käes. Õnneks oli pilvealune ilm ja metsa all veidi hämaram. Auto juures tagasi olime veidi enne südaööd. Aitäg!

Seda aaret olen palju vaadanud, aga kuidagi ei õnnestu pimedas siia tulla. Esiteks Saaremaale sattun harva ning siin lähedal pole sobilikku RMK platsi. Täna siis võtsime eesmärgiks ning tuuritasime Muhus kuni oli piisavalt pime. Hakkasime rada läbima ning kõik läks väga sujuvalt ning peagi olime lõpus. Väga hästi tehtud aare nagu Indreq ikka tegi. Kahjuks on nüüdseks ainult 2 peitja aaret leidmata.

Olime sättinud enda plaani selliselt, et hämaruses (Eestis ju praegu enam pimedaks ei lähegi) saaks selle aarde tehtud. Olime natuke skeptilised, sest aare enam verinoor pole ja ikka on ette tulnud, et aja jooksul helkurid tuhmuvad. Siin oli aga kõik kõige paremas korras ja põnev rada sai rõõmuga läbitud. Ainult lõpus oleks mul pigem kauem aega läinud. Kahekesi sai ruttu tehtud.

Spetsiaalselt Saaretuuri kõige viimaseks jäetud aare, et päevapimedus juba kadumas oleks ning öövalgus servast maad võtaks. Lihtne kulgemine ja teekonnal ühe-koma-teise uudistamine. Imetlusväärselt punakas päikeseloojang kumas juba kalmistulegi, hiljem Väinatammil jagus silmailu pikemalt kui aega praamile minekuks. Aitüma!

Vot see oli üks vägev aare mille peitja on korralikult vaeva näinud, täiesti südant väärt pingutus. Otsimine ka igati põnev ja meeli erutav. Kui lähed hämaras ja tuled peaaegu pimedas. Silmad on uhked ja jälgivad sind täiega.... AITÄH selle elamuse eest.

Peale Orissaares kunsti nautimist hakkas hämarduma, mis tähendab, et oli aeg vaime otsima minna.
Esimest kahte paari silm märkasin kiiresti, seejärel aga oli ümberringi vaid pimedus. Alles kui hakkasin rohkem õiges suunas puude vahele ronima, märkasin järgmist paari. Siis läks juba märksa lihtsamalt. Lõpuks jõudsin X-i ja aardekirstuni.
Kogu otsimise tegi põnevamaks mingi looma või loomade lähedal metsas rabistamine. Tänud!

Aega läks aga leitud sai, aitähh

Leitud

Päike hakkas küll langema, aga väljas oli veel täitsa valge. Tugeva taskulambi valgel puude vahel siiski osa silmadest meile pilgutas, et näidata teed. Üks hetk aga kõik kadus. Ümbruses ringi uidates leidsime mingil hetkel jällegi pilgutavaid silmi ja nii jõudsime ka aardeni! Aitäh! EVEJ

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Algul mõtlesin, et vaatan niisama, aga miskit helendavat jäi silma ja nii ma lõppu jõudsingi. Vahva. Tänud.

01535