Sai saarele sauna tuldud ja tekkis idee siiapoole ka üks aare peita. Leidmine on võrdlemisi lihtne.
Kuna aare sai kiiruga paigaldatud siis ununes karpi kirjutusvahend panna.
Sai saarele sauna tuldud ja tekkis idee siiapoole ka üks aare peita. Leidmine on võrdlemisi lihtne.
Kuna aare sai kiiruga paigaldatud siis ununes karpi kirjutusvahend panna.
Siia sõites tahtis üks sokk pulli teha ja kapotile ronida. Napikas, läksime sõbralikult laiali. Ummi tarkuse lugesime ka läbi, võtame teadmiseks. Meil rikkuse ja vaesuse defineerimiseks üsna teistsugused teooriad. Karp leitud, nimi kirja, peitjale aitäh!
kaardi jargi raske leida, vihjest oli palju abi😁
Tundus ainuke koht, kuhu peita ja seal oli ka. Mingid pisikesed ussi-moodustised olid vaikselt karpi pugemas, kuid muidu aare terve ja korras.
Järgmine, kes tuleb, võiks panna hariliku + teritaja. Pastakas algus ei töötanud hästi.
Tänan!
Ma pole üldse kindel, kas ikka igale poole on vaja peita. Ise niisama ei pudista aga ju siis vaja, Nimi kirjas, tänud!
Jälle on käes meie igaaastane õrnas kleidis chillimise aeg. Kasutame ära ilusat ilma ja otsime mõned aarded. See oli geopeitus ehedal kujul. Lähed koordinaatidele, leiad karbi. Kui õigest kohast minna, pole isegi võsa. Karp oli terve.
Eks see geopeituri tee Geojaanilt kodu poole käib ikka sinka-vonka ühe aarde juurest teise juurde ja nii ka meil. Praami väljumiseni aega oli ja muidugi tegime seda meeldivalt parajaks. Selle käigus sai leitud ka see aare. Tee pealt vaadates tundus, et see saab nüüd küll olema hullem võsas ragistamine, aga tegelikult päris kerge vaevaga pääsesime aarde manu. Aitäh!
Tulime siia suvepäeva nautima. Lõpuks jõudsime ka selle aardeni. Miks ta just siin oli, seda teada ei saanud. Vähemasti midagi kohalikku ei tutvustanud.
Thank you www.geopeitus.ee For cache GCB5TDZ
Logged 27 June 2026 11:02 by kaits747. Järsk manoover suurelt teelt. Kohalikke muretsevaid mugusid ei kohanud. Karbi kaanele ei osanud tähelepanu pöörata. Hetkel oli sisu korras, kuidgi see karp pole päris aardekarp. Nõrguke.
Tihe liiklus siin väiksel teel - kohalikud mugud tundsid päris muret, et kas meil ikka kõik hästi, et sellises kohas tee serva parkisime. Aare leitud. Tänud!
Peitjale vist väga meeldivad puugid ja võsa. Tänud.
Karbi kaanes on auk.
Leitud.
Leitud
Tänud aarde eest.
Siin leidsime esmalt selle aasta esimesed õtsevad sinililled, seejärel ka aarde. Karbi kaanes on auk.
Kui üks saunaskäimise aare, siis olgu ta üks saunaskäimise aare. Aarde nime teise poole seos sai selgeks, kui aardele liginetud sai ja ju see Ummi siis mingi kas kohalik tegelane või saunataja on. Praegu vaatan, et mõned entusiastid on siin suure lumega seda vanakoolika otsimas leidmas käinud. Praegu polnud lumest enam halli haisugi ja võsa ka veel talveunes, nii et parim aeg.
Tänud peitjale aarde eest.
Leitud koos Miaga ühel lumerohkel ja parajalt talvisel päeval, mis algas üsna tavapärase jalutuskäiguna, kuid lõppes väikese seiklusega, mille üle oleme veel tükk aega muiates rääkinud. Tegemist oli ühega neist aaretest, mille puhul hakkad juba üsna varakult aimama, et kõik ei pruugi minna päris nii sirgjooneliselt, kui pealtnäha tundub. Vihje tundus iseenesest selge, suund paigas, ja ega ma ausalt öeldes arvanud, et see otsing meilt väga palju aega või loomingulist pingutust nõuab. Aga eks geopeitus ongi selleks, et üllatada.
Nullpunkti jõudes oli esimene asi, mis kohe pilku püüdis, üsna aukartust äratav puuriit. Igatahes nägi see välja täpselt selline, mis võiks vihjele vastata – koorem puid, korrastatud, ligipääsetav, ja just selline, kust geopeituri käsi esimesena läbi hakkab käima. Kuna lumi oli pehme ja kiht üsna paks, kulus paras ports aega, kuni kõik küljed, vahed, pragud ning võimalikud peidupaigad puuriida ümbruses läbitöötatud said. Mida rohkem otsisime, seda kindlamini tundus, et kõik peab siinsamas olema – selline loogika lihtsalt ei saanud mööda panna. Aga mida polnud, oli aare ise.
Pärast ausalt öeldes juba kergelt kõhklusega tehtud täistsüklit puuriida ümber tuli aeg tunnistada, et midagi on valesti. Lumi oli kohati kuni pahkluuni, mõni samm ka poolde säärde, ja see tegi otsimise parajalt keeruliseks. Peale väikest mõttepausi ja omaenda jonnakuse vaoshoidmist otsustasime lõpuks võtta ühendust ühe varasema leidjaga. See otsus õigustas end täielikult – vahel ei olegi mõtet ummikus liiga kangekaelselt edasi rabeleda, kui kellelgi on infot, mis sind tagasi rajale juhatab.
Niisiis saime kinnituse, et puuriit ise võib olla asukoha poolest küll peaaegu õigel joonel, kuid aare ei ole seal, kus meie oma energiat kulutasime. Korra suunda korrigeerinult ja väikest lisavihjet silmas pidades suundusime ligikaudselt õigesse punkti. Lumi oli ka seal üsna ulatuslik, nii et mitmed võimalikud varjumispaigad olid poolenisti peidus. Siiski, kui õige koht lõpuks ette tuli, oli seda tunda – nagu geopeituses tihti, on mingi alateadlik signaal, mis ütleb, et nüüd on õige. Paari lumeharjamise liigutusega tuligi nähtavale peidik, mis seekord ei pretendeerinud ülemäärasele salapärale, kuid oli piisavalt osavalt varjatud, et juhuslik mööduja seda kindlasti ei märkaks.
Logiraamat ilusti kuivas ning konteiner samuti igati heas vormis. Kirjutasime ennast sisse, tegime väikese rõõmuhõike, ja võtsime hetkeks aja, et nautida talvist vaikust ja tunnet, et järjekordne väike mõistatus on lahendatud. Selliseid hetki on külmal aastaajal eriti mõnus kogeda, sest iga leid tundub natuke nagu ese, mille oled lume alt ise välja sulatanud.
Ainus asi, mis lõpuni mõistatuseks jäi, oli aare iseenda nimi. Püüdsime seda Miaga mõlemad seostada nii vihjete, ümbruse kui ka lõpliku peidukaga, aga ükski variant ei klappinud päris nii, et oleks tekkinud see “ahaa!”-moment. Võib-olla on nimi viide millelegi ajaloolisele, kohalikule või omaniku isiklikule seosele, mis meie radarile lihtsalt ei ulatunud. Igatahes jääb see vähemalt praegu lahtiseks küsimuseks – ja võib-olla ongi see omaette osa mängust. Mõni aare paneb su mitte ainult maastikul, vaid ka peas ringi uitama.
Kokkuvõttes oli tegemist igati toreda talvise väljakutsega, millele lisas vürtsiks väikese ekslemise ja abi küsimise element. Aitäh peitjale hea koha ja mõnusa nuputamise eest! Leitud koos Miaga ning rõõmuga logitud.
Esimesest kohast kus kaevasin, seal oligi. Sellega vedas.
Tänud aarde eest
Känd oli maast välja tõmmatud ja külili. Karp metsa all maas, kaas katki kuid sisu kuiv. Panime kännu alla varju. Aitäh!
Leitud
Leitud koos Sisalik'uga
Leitud. Aitäh
Leitud, aitäh!
Jalutasin georada mööda nulli ja leidsin igati eeskujulikus korras aarde eest. Aitäh peitjale.
GC lehe andmetel on salapärased mängijad aarde 31. augustil taastanud. Seega küllap ei vaja hoolt.
Vajab taasatamist!!! Tühi karp vedeleb metsa all. Karp ühes kaas teises kohas.
Tänan peitmast.
Aitäh aarde eest!
Vajab asjalikumat karpi - vesi oli sees.
See jäi kuidagi nii täpselt teele, et kohe pidin peatuse tegema.
Veidi võssi sukeldumist ning käes ta oligi. Tuleviku mõttes- vb veidi tugevamat karpi tahaks. Peitjale tänud!