Juba mitu aastat tagasi renoveeriti Orjakus roo vahel kulgev matkarada, mis senimaani seisis ilma karbita. Igakord mööda sõites lootsime, et no äkki keegi teeks ühe hea suvise aarde, mida saarel olles avastama minna aga no looda sa. Kolm aastat ootamist. Lootusetu.
Siis lubati paariks nädalaks puhkusele. Geopeitus meenus muidugi viimasel päeval. Vähe oleme viimasel ajal mängule andnud, kasutasime võimalust. Tegime ära. Parem hilja kui mitte midagi.
Niisiis.
Õpperada, kuhu teid kutsume, koosneb tegelikult kahest ringist. Pikem ca 3km, lühem napilt 700m. Viimane on sobilik nii laisale geopeiturile, ratastoolis liikujale kui pisipõnnidega seiklejaile. Igati mugav ja mõnus astuda, seelikus-kingades läbitav. Võsa ka ei ole. Mõned lambad vaid. Tegelikult ei pea skoorijad niigi pikka maad käima, piisab 300m ja suund võtta sinna, kus asub vaatetorn. Ilus on seal. Aga mis siin ikka pikalt kirjutada, minge ja vaadake parem ise. Aare on mikrost suurem ja väiksest väiksem. Oma pliiats ikka kaasa!
Juba mitu aastat tagasi renoveeriti Orjakus roo vahel kulgev matkarada, mis senimaani seisis ilma karbita. Igakord mööda sõites lootsime, et no äkki keegi teeks ühe hea suvise aarde, mida saarel olles avastama minna aga no looda sa. Kolm aastat ootamist. Lootusetu.
Siis lubati paariks nädalaks puhkusele. Geopeitus meenus muidugi viimasel päeval. Vähe oleme viimasel ajal mängule andnud, kasutasime võimalust. Tegime ära. Parem hilja kui mitte midagi.
Niisiis.
Õpperada, kuhu teid kutsume, koosneb tegelikult kahest ringist. Pikem ca 3km, lühem napilt 700m. Viimane on sobilik nii laisale geopeiturile, ratastoolis liikujale kui pisipõnnidega seiklejaile. Igati mugav ja mõnus astuda, seelikus-kingades läbitav. Võsa ka ei ole. Mõned lambad vaid. Tegelikult ei pea skoorijad niigi pikka maad käima, piisab 300m ja suund võtta sinna, kus asub vaatetorn. Ilus on seal. Aga mis siin ikka pikalt kirjutada, minge ja vaadake parem ise. Aare on mikrost suurem ja väiksest väiksem. Oma pliiats ikka kaasa!
Võtsime kargel päikeselisel hommikul suuna siia, aga seekord ei leidnud.
Leitud ja logitud. On ikka värk ;)
Pea 2h sai seal nii ülevat alt kui ka seest ja väljast vaadatud aga ei midagi. Vb järgmine kord on rohkem õnne.
Saime otsida nii ülevalt, kui alt. Lugesime logisid, panime koordinaadid paika. Ikka ei midagi. Korraga, järgmisele tasandile minnes, võtsin eneselegi ootamatult aarde lupsti välja. Aitäh.
Siin oli otsimist küll ja veel. Mitte midagi ei näinud. Otsustasime vihjeid rohkem lugeda ja jäime seisma. Kleone sindrinahk oli täpselt õige koha peal. Võttis lihtsalt aarde välja. Ma vahtisin lolli näoga tükk aega. Tänud, lahe teostus!
Veetsime mõnusaid päevi Hiiumaal ja otsustasime paari toredat aaret otsida. Kui mina otsisin mitu tiiru, siis Taavi tuli lõpuks ja võttis aarde kohe välja. Väga lahe aare! Superilus koht ka!
Leitud.
Tagant järgi targutaja ütleb, et kui kaks korda veebruari kuus ei leia siis oleks mõistlik otsima tulla mõnel muul aastaajal. Kuigi mul oli tunne, et kõik sai ju üle vaadatud siis nüüd tundus, et kuidas küll nii kerget asja ennem ei leidnud. Kui keegi peab süüdi olema, siis olgu selleks pakasepoiss. Kniks.
Vedasin pere ka siia vaatetorni. Mina olin alles torni alguses kui ema aarde leidis. Aitäh!
Eelmine suvi kui kodumaad külastasin, siis jõudsin Lõuna-Eesti maakondasid külastada.
Seekord tegime perekondliku reisi Hiiumaale. Ilmaga läks nagu ta läks - tuul oli tugev ja külm. Lapsi see ei heitutanud. Päeval külmetasime, õhtul soojendasime ennast majutuse saunalaval.
Logiraamatutesse läksid nimed - Halliki, PAAAPETI.
Natuke sai ikka tuhlatud, aga leitud ta sai.
Tànud
Juba olime loobumas, kuid viimast jõudu kokkuvõttes ja kasutades logides mainitud vihjeid - leidsime! Ma algul arvasin, et lahendus võib olla midagi taolist, kuid olin lohakas. Lõpp hea, kõik hea - nimed kirjas! Aitäh!
Leitud, tänud!
Leitud, tänud!
Lammastele meeldib ka mööda laudteed jalutada! Aarde saime kätte alles pärast seda, kui poissmugud(?) seda uurisid. Aitäh!
Hea. Kaks korda üles-alla ja üks tiir ümber torni. Usaldasin siis Maa-ameti fotot ning koordinaate ja- näedsa, seal ta end varjaski. Viisakas teostus, tänud!
Millalgi varem plaanisin päev varem, reedel, kusagil Haapsalu ümbruses aardetäppe värvida, aga siis jäi silma laupäevane sündmus Hiiumaal. Nii et päris kiirelt sai teha muudatus, seda enam, et siin saarel olen ma alles kolmandat korda. Geocachingu raames alles teist korda ja leitud varasemalt, kõigest 10 aaret. Nüüd siis idee veidi rohkem leida. Hommikul kella kolmest äratus ja koju tagasi jõudsin alles järgmise päeva esimeseks tunniks. Oli äge seiklus, ja rohkelt uute paikade avastamist. Eelmise aarde juurde minnes sai vaadatud selle raskust ja puges mingi kartus hinge. Siiski tulime uudistama. Kõik sai otsida ja torni ronida. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Poleerisin umbes pool tundi seal erinevatel tasanditel, aga leidu ei tulnudki. Tore oli ikkagi. Siin sai ka seekordne Hiiumaa-retk punkti - 3 päeva puhast rõõmu loodusest, liikumisest ja toredatest aaretest. Aitäh!
Veidi poleerisime
Väga meeldiv jalutuskäik kenal mahedal suvepäeval enne esiküla suvekohviku burksi
Sai siin päris pikalt asju poleeritud. Ja olime peaaegu alla andmas ja juba oli kuulda ka lähenevate mugude jutukõminat kui kogemata näpud ka aardele taha jäid. Täname kohta näitamast.
Õpetasin nooremat põlvkonda aardeid otsima. Selgitasin võimalikke peidukaid ja 5 sekundit hiljem haaras käsi aarde. Seega tuli see aare väga kiiresti. Tänud!
Poleerisime torni igatepidi üle. Siit ja sealt ja kolmandalt poolt. Lõpuks otsustasime, et tuleb ikkagi päeva jooksul muud ka teha kui torni silitada. Sättisime lahkuma, kui minu kõige kõvema vaistuga noorgeopeitur äkitselt hõikas, et ta leidis. Ta küll ei olevat enam üldse otsinud, ainult tahtis teada, kuidas see detail niimoodi on tehtud. Aga .. oleks võinud veidi varem uudishimu üles näidata. Leid tuli väga parajal ajal - saime just nimed kirja ja olukorra taastatud, kui hakkasid kostma mugude hääled ja kohale saabus järgmine perekond.
Aitäh peitmast!
Mina andsin üsna ruttu alla, aga Heret poleeris paika, kuni välja poleeris.
Paistab nii, et tuleb siia veelkord tulla.
Leitud
Kui telk oli Säärel püsti pandud ja õhtusöök söödud, oli aega pimedani veel küllalt. Otsustasime taaskülastada Orjaku matkarada ja otsida aaret, mis 3 aastat tagasi peitu jäi. Katsusime ja uurisime kõiki peidikuid, kui ootamatult aare mulle pihku jäi. Pärast vaatasime, et no kuidas varem ei näinud, aare ju suisa karjub näkku :) Aitäh.
Väga hea peidukas! Leitud!