Väheliivu soo aare

3.0 peidukas ajas hirmu nahka, aga polnud hullu midagi. Aitäh!

Muidugi oli vaja otse eelmise aarde juurest ragistada, tee, see on nõrkadele. Kui siis soo juurde välja jõudsin, no palun väga siin isegi tee, nii minu moodi. Siin ikka natuke aega tuhnisin enne kui koht silma jäi. Aitäh!

Täpselt- kes otsib see ka leiab. Leidsinme ka meie. Tänud

18194.

Ka siia ei õnnestunud vankriga mööda optimaalseimat marsruuti läheneda - takistusrada oli vinge! Lõpp lahenes õnneks kiirelt. Tänud!

Takistusrada aardeni oli hullem kui aarde leidmine.

Rajal, mida mööda siia lähenesin, oli palju takistusi, aga kõik said ületatud. Istusin hetkeks ja mõtlesin, panin siis täpselt nulli paika ja õnneks leidsin ka karbi. Seejärel uuesti takistusrajale. Aitäh!

Pooleldi võsas ja pooleldi rajal, leitud ta sai

Õues juba hämardus ja tuli lamp välja võtta. Koer oli väsinud, meil jalad märjad. Aga tee peal ta oli ja tuli ära logida. Aega läks veidi aga nimed saime kirja. Aitäh!

Aitäh!

Lähenesin veidi valest suunast ja sai veidi ragistatud võsas. Aga õnneks kiire leid.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Mõnus matk Käsmul. Tänud peitjale.

.

Nunnu ja kena väike soo. Vanakoolika leidmiseks pidi õigest kandist vaatlema. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Pikem matk hea geoseltskonnaga. Found it: 21.Jul.2024 18:07
Väheliivu soo aare. Väga uhke klaaskapis aare. Kaan oli veidi irvakile jäänud ning meil tuli mõned putukad ära päästa kes ise mitte kuidagi poleks sealt välja saanud. Täname toreda aarde eest! Aitähh!

Ei tabanud.

Sellel hiirel oli küll väga uhke klaaspalee. Tore soo ja mets meeldisid ka. Aitäh.

Leitud. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Leitud

Võtsime lõpuks end kokku ja tulime Käsmu metsa aardeid otsima üle pika aja. Ilm oli imeilus, leidsime palju seeni ning mustikaid. Vaatasime üle ka soo, põnevad metsad ja rannad. Aitäh peitjale toreda aarde eest!

Ei, mulle ei meeldi loodus. Suutsin juba borrelioosi hankida aga rohkem puuke ka ei taha. Urg õnneks leitud.

Viimased 20-30m ei tahtnud keegi minuga kaasa tulla vaid lubati eemal tee peal oodata. Ma ei teadnudki et kuused võivad NII tihedalt koos kasvada. Mõtlesin, et olen kaval ja lähen mööda langenud puutüve aga ühel hetkel olin natuke liiga kõrgele jõudnud ja pidin veidi laskuma seal. Vahepeal kuulsin kuidas Elve ja Oliver lindudele vilistasid ning panin omalt poolt ka väikse viisikese aga karistuseks sain kohe kuuseoksaga vastu vahtimist. Olles müürist läbi murdnud avanes tihniku keskel omamoodi äge vaatepilt: ümberringi tihe kuuse-sein ja keskel pisike ümmargune lagendik, mille ühes ääres ümber kukkunud kuusejuurestikust püstloodis kõrge sein ja lagendik ise suht vesine (selge, kust aarde nimi pärit on). Päike paistis, linnud siristasid aga muidu oli täiesti vaikne - nagu tormi silmas oleks olnud.

Kahjuks avastasin, et vahemaa aardeni polnud üldse vähenenud, seega asusin teiselt poolt välja murdma. Natuke poksimist kuuskedega ja jõudsingi veidi hõredamasse kohta. Maskeering oli ilmselge, panin nime kirja ning asusin vile suunas lahkuma. Ja mis ma näen?! Kohe sealt samast läheb korralik lai rada! Põhimõtteliselt kogu see võsaga võitlemine oli ilma asjata. Tüüpiline. Aga vähemalt on täpp roheline nüüd. Tänan.

Meeltesegaduses otsustasin siia tulla otse läbi metsa Lindron-2 juurest. Väga ei soovita, kui just ei armasta võsas ragistamist. Soo ise oli nunnu. Aitäh aarde eest.

Tänud aarde eest!

Vot selle aarde juurde minekul vedas rattamarsruudi valik alt. Vahelduva eduga puudulik nett ei aidanud ka asjale kaasa. Nõiakrutskite juurest Sireliranda minnes ei taibanud tee äärest asja üles korjata ja Sirelirannast edasi sai juba järgmist teed pidi mindud. Alles kuskil poolel teel tuli tõdemus, et sai valele rajale asutatud. Samas tagasi ka nagu ei taha keerata ... kuulsad viimased sõnad. Igatahes kõrvalrajalt sai lähim koht leitud, ratas puu najale ja läbi metsa ajama. Oi ma kirusin ja vandusin seal oma elu valikuid, aga kohale jõudsin. Lisaks tahtsid logimisel sääsed viimase vere välja imeda, nii et pikka pidu ma seal ei pidanud ja ragistasin ratta manu tagasi. Peitjat tänan ikka, egas tema pole süüdi minu valedes valikutes.

Aardeni sai ragistatud mööda mingit rada mis oli mahalangenud puude meelevallas ja tänu sellele tuli otsida kogu aeg läbipääsuteed.
Karbi leidsime üsna ruttu ja isegi kõrval asuva soo nägime ära.Aitäh.