Väikese väeraja

67.1/365
Ma arvan, et siin alguspunktis oli mingi kvanttunnelefekt aset leidnud.
Milliste füüsikalis-keemiliste, topoloogiliste või antropogeensete protsesside koostoimel saaks muidu toimuda tselluloosipõhise informatsioonikandja spontaanne ja näiliselt jäljetu translokatsioon hermeetiliselt suletud polümeersest säilitusmahutist selle väliskeskkonda, ilma et oleks võimalik tuvastada mahuti struktuurse terviklikkuse kompromiteerumist või kolmandate osapoolte tahtlikku interventsiooni?
Taastasime igatahes nii hästi kui oskasime. Aitäh peitjale, hea rada, hea matk, hea aare!

////
Tallinlane kõnnib mööda kuulsat Elva väerada, kallistab puid, otsib maagilisi energiaid ja pildistab puust skulptuure.
Näeb raja ääres kännu otsas istuvat kohalikku taati, kes närib rahulikult kärbseseent ja vaatab kaugusesse.
Turist astub ligi, silmad vaimustusest põlemas, ja küsib:
"Vabandage, austatud vanake! Te olete siinkandis ilmselt kaua elanud. Kas te tunnete ka, kuidas siin maa seest võimas kosmilise energia sammas otse üles voolab? Kas te tunnete seda ürgset väge, mis keha ja hinge puhastab?!"
Taat vaatab turistile pikalt otsa ja vastab: "„Ei mina tea, kust see vägi tuleb, aga sina oled täna juba kolmas puu, kes minuga rääkima tuleb."

Pärast Arbi järve sobis väljapakutud multi mulle ideaalselt. Esimest korda olin siin suvel 2024, siis ei leidnud midagi. Täna oli rohkem otsijaid ja rohkem õnne. Nullis olid toimunud seletamatud asjad. Nagu värav teise dimensiooni või midagi sellist. Meiepoolse ülevaate olukorrast paneb Targo kokku ja saadab peitjale. Anu päästis multipäeva. Kontrollisin just kalendrit, tänasega koos on 246 täidetud. Aitäh aarde eest!

Kahjuks jäi seekord leidmata

Otsisime pikalt pikalt, aga kahjuks ei leidnud algpunktist konteinerit; kahju, tulime Pärnust ja kes teab millal jälle siia satub

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Aare ootab taas leidjaid.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Aardest karp plehku pannud. Viin lähinädalatel uue.

Sai nii vihjele vastavast kohast, kui ümbrusest otsitud seda esimest punkti aga ei hakanud seekord silma/kätte. Sai nii minnes kui tulles korralikult aega kulutatud. Samas nüüd kommentaare lugedes paistab enamusel seal komistuskivi olnud, eks mingiaeg uuesti tagasi. Lõpu piirkond umbes aimatav :)

Elvaga on mul vaid toredad mälestused. Sai ju kaks suve siinkandis spordilaagris, mis enamuse ajast eriti sportlik polnud, oldud. Igatahes on igati tore taas siin olla ja nüüdseks küll kaunikesti muutunud ümbrust vahtida ja lisaks siis ka aardeid noppida. See Väikese Väeraja oma oli mingil põhjusel siin viimaseks jäänud. Ju vist ikka seetõttu, et siinsed multid kergesti lahenevad ja mitut pole ju ühel päeval vaja. No nii igaks juhuks, äkki millelgi vaja see väljakutse täis saada, et igal päeval üks multi logida. Aga kuna eeltöö oli kenasti tehtud, siis täna läbisõidul sai kohe lõppu minna.
Tänud peitjale Elvasse kutsumast ja aaret peitmast.

leidsin

leitud.

Leitud

Väga ilus jalutuskäik värskes õhus. Novembrikuu kohta on ikka väga soe praegu välisteks tegevusteks.
Aarde algus ja lõpp mõlemad väga ilusa maastikuga, seega minu poolest igati FP vääriline aare, aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aare jõudis tervena taas oma koju tagasi. Aitäh tähelepanelikele teatajatele!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Lõppaare olla valesse kohta rännanud. Kuni asjaolude ülevaatamiseni panen igaks juhuks kinni.

Koordinaatide konteiner sai vihje abil leitud ja võtsime suuna lõppu. Alguses kahtlesin koordinaatide õigsuses, aga lõpuks sain aru, et olin lihtsalt valelt poolt lähenenud. Mõnus väike matk sai tehtud. Tänud aarde eest.

Saime lõpuks siin kandis ka käidud. Aare korras ja leitud ning logitud. Aitäh peitjale!

Saime ka käruga käidud ja leitud. Aitäh.

Alguses sai ikka vaadatud ja otsitud, kuid midagi ei leidnud. Otsisin läbi isegi kohti, mis ei vastanud vihjele. Muidugi sealt oli ka tulemus null. Kui viimast korda poleerisin seda, sattusin konteineri pihta. Alguses ei saanud kätte, aga õnneks kotis oli tööriistu.

Vahepeal kahtlesin, kas lõppu minna, et see kauge, kuid vaatasin, et 700m ei tee hullu, kui aega on. Lõpus sai üle külmunud sambla käia, et vältida kõige vesisemat kohta.

Tänud aarde eest!

Tegin õhtul väikse ringi Tartust siia, et aega surnuks lüüa ning parandasin oma varasema mitteleiu ära.

Tänud!

Värskendasin 1. punktis numbreid. Konteiner on läbipaistev ja paberit ei pea numbrite lugemiseks välja võtma - kortsub ära.

Nope. Ei saanud algusestki minema.

Kolm on kohtuseadus ka geopeituses nagu näha :D
Esimene kord otsisime niisama loogilistest kohtadest, ei jäänud näppu. Kodus lugesime logisid, tekkisid uued mõtted. Uus katse -ikka ei midagi. Lugesime veel kord logisid kodus, kõrvutasime neid üksteisega, mõtlesime kindla variandi välja mis lihtsalt peab ometi õige olema. Läksime, vaatasime ja seal ta oligi ! Lõpuks ometi :D kuna käisime peale vihma siis olid algkoordinaadid veidi niisked ja kõige viimane number alumises reas sutsuke ära kulunud kuid siiski veel tuntav. Lõpp-punktis kiire leid, vahva :)

Elvasse suvel sattudes on Vaikne järv ikka alati kohustuslik ujumiskoht, nii läks tänagi, päike ja soe vesi soosisid siin päris pikalt aja veetmist. Pärast mõnusat suplust tegime ka toreda jalutuskäigu väerajal ning leidsime toreda aarde. Aitäh.

Saime peitjalt eelmise korra järel väikse vihje/mõistujutu. Juhindusime ühte ja teistmoodi jutust, kuid koordinaaditopsi ikka kätte ei leidnud. Äkki saaks üle vaadata, kas see ikka eksisteerib?

Täna siis sedapsi. Panime palved teele, saime ka väikse vihje järgmiseks korraks.

Leitud, aitäh!

Mööda matkarada kulgedes lugesin tahvlikestelt juurde, et kellega just parajasti tegu raja ääres. Kes just parajasti on see osa pingikesest või puude vahel nöörile sätituist. Siin oli hipp-hopp festi lärm juba tõsiselt võetavalt suur. Õnneks läks minu rada peagi ees ootava silla kaudu nende alast mööda. Tänud peitjale.

Väga tore ja mõnus rada. Jalutuskäigu lõpuks sai ka aare leitud ja nime kirja.

Otsustasime teha väikese retke loodusesse ja täna sai siin väge kogutud. Esimeses punktis läks ikka kaua ja suutsin ühe oksaga ka otsaette kriipsu tõmmata. Olime juba loobunud ja Annale sai kirjutatud, et kas mäletab ja oskab juhendada, aga seda ta ei suutnud. Siiski suundusime esimesse punkti tagasi ja teise nurga alt paistis otsitav kohe silma. Lõpp oli ka igati viisakas ja tekitas väikese deja vu tunde. Tänud!

No selle aarde otsingutega oli mul tükk tegemist ja kõndimist, oma pool päeva läks, aga kõndimine on ju terviseks, mulle see meeldib ja ilm muutus ka vihmasabinast päikseliseks, nii et oli mõnus otsing. Õppisin või tuletasin meelde mitu asja, mida on vaja meeles pidada, kui soovid aaret leida. Väeraja läbimist alustasin raja algusest, väga mõnus rada. Kui kaardil märgitud kohani jõudsin, siis sealt ja ümbruses ma esialgu otsitavat läbipaistavat üles ei leidnud, tekkis kahtlus, et äkki otsisin valest paigast. Nii astusin edasi, et vähemalt rada läbida ja küsisin läbipaistva infot peitjalt. Olin raja juba läbinud ja astumas tagasi linna poole, kui sain kinnituse, et otsisin siiski õigest paigast. Et koht polnud eriti kaugel, suundusin uuesti läbipaistva otsngule. Ikka ei leidnud, aga tuletasin meelde, et kui ei leia, siis vaata veel. Ja sain nägijaks. Lõppkoordinaadid käes, sisestasin need ja suundusin lõpp-punkti. Ilus paik oli, päike paistis ja mina otsisin. Lisan otsingukoha ümbrusest ka pildi. Kõik nii kena, aga aaret ei leidnud. Istusin ja vaatlesin numbreid. Taas sain nägijaks ja õppetunni, et koordinaate sisestades tuleb olla tähelepanelik ja sisestada need õigel viisil. Nagu selgus, olin otsinud vales paigas. Ega midagi, sammusin uues suunas ja kuigi see paik tundus esiti natuke kahtlane, osutus see õigeks. Nii sai ka Väikese väeraja aare leitud ja logitud. Oli mõnus rada. Aitäh peitjale!