Violi

Juba suvel pidasin plaani siia tulla, aga alati jäi teelt kõrvale. Seekord panime otse sihtmärgiks. Suured tänud TBin uuema pildiseeria eest. Ilma selleta oleks ilmselt osade seltskonna liikmete jaoks see jalutus liiga pikaks veninud. Peitjale tänud peitmast. Nii pikalt vist ei olnud varem siin jalutanud. Täname!

No oli ikka turnimist. Vaheldava eduga oleme seda korduvalt proovinud.

Lõpuks siis ei teagi kohe mitmenda korraga, sai see aare ka logitud. Värskemate piltide abiga leidmine ikka tunduvalt lihtsam.

Aitäh!

Vihula mõisa ikka olen varemgi mõne korra sattunud, aga siis geopeitust veel ei mänginud. Nüüd siis puhtalt sel eesmärgil, et need kaks viimast täppi, mis siiakanti veel on jäänud, ära koristada. Kuna sõbranna oli kaasas, kes enne siia polnud sattunud, siis toppisime oma uudishimulikud ninad pea igale poole, kuhu sai, valisime menüüst lõunasöögi välja ja läksime rajale. Võtsin kohe TBin´i (suured tänud talle selle eest) pildid ette ja neid mööda ajama. Nii oli lihtne. Kui uuesti neid vanu peitja pilte vaatan, siis kui enne oleksin küsimusele, et mis kõige suuremini paistab, ikka silla valinud, aga nüüd vist sain aru kah, et suurimal pildil siiski peidukas, mis mitte pole sild. Igatahes sai see peidukas leitud ja sinna peidetugi. Kuigi eks see turnimine seal ikka nihuke riskibisness oli, kuid ei pudisenud meist keegi järve ja saimegi minna restoranis pakutavat nautima minna. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.

Mul on tugev tunne, et oleme siin varem juba selle asjaga natuke kätt proovinud, aga millegipärast ei mäleta ma enam päris kindlalt, mille taha esimesel korral otsimine jäi. Meenuks nagu, et oli mingi katkise ja ohtliku silla probleem, aga äkki oli ka halb ilm või vähene otsimissitkus.
Igatahes täna kulges üsna ladusalt, kuigi esines ka puhutisi nõutusehetki.

Aga lõpuks tegime 1,5+ pingutusi, et vältida teatud tegevuse normhooaja liigvarast algust ja logisime selle Violi ära.
Aitäh!

Viimasel ajal sarnaneb geopeitus minu jaoks snuukeriga. Kerged pallid on laualt koristatud, nüüd peab raskete pallidega tegelema hakkama.

Seda oma keerukuse tõttu polnud korralikult julgenud proovida. Hoolimata sellest, et paljude piltide pealt ei saa nagu midagi aru, jõudsime siiski lõpuks loogilisse kohta. Enne kui päriselt minna sellele n-ö 1,5 maastikule, tahtsin saada kinnitust, et asjata riske ei võta. Logidest selgus, et TBin oli oma pildiseeria üles pannud. Vaatasin selle läbi ja tundus, et tõesti oleme õiges kohas. Ei jäänud muud üle kui n-ö maastikul 1,5 ettevaatlikult karp peidukast välja võtta. Tänu kogemustele see vanasti liiga keerulisena tundunud aare logitud. Aitäh!

Kaunis Vihula mõis. Tõeliselt kena kompleks. Polnud siin varem käinud ja üllatusin positiivselt.

Aarde leidmine poleks ilmselt õnnestunud kui poleks olnud teatavat sotsioloogilist eeltööd. Ainult eeltööst ka ei piisanud. Kohapeal oleks leid peaaegu tulemata jäänud, sest ma tõesti eeldasin, et maastik 1.5 tähendabki maastikku 1.5. Aga tegelt ma ütleks, et oli nii 2.5 või vähemalt 2. 1.5 ehk jalutuskäik pargirajal see kindlasti polnud. Aga see oli ka aarde kirjelduses kirjas, seega ... oma viga, et piisavalt tähelepanu ei pööranud. Igatahes leid tuli ja peitjale suur-suur tänu - koht kindlasti vajab aaret.

Oma 14aastase geopeituselu jooksul olen seda aaret korduvalt otsinud, täna oli vähemalt neljas kord. Kuna aega oli küllaga, asusin rahulikult GClehe galeriis olevate Violi fotode järgi otsima ning sel korral saatis mind edu. Lõpuks see täpike kaelast ära, aitäh peitjale.

Teist korda siin ja tundub, et justkui sain rohkem aru, kui eelmine kord, kuid siiski mitte. Minu meelest oma aja ära elanud, hunnik piksleid teejuhtideks ja lõpuks veel mõistata, mida peitja mõtles. No ei, kolmandat korda naljalt enam otsima ei kutsu

Pildilt pisikesi kaadreid vaadates, pole seda resolutsiooni kuigipalju. Valdav osa objektidest sai siiski tuvastatud, üht-teist on ka muutunud. Aga need, millel ainult loodus peal, nendega oli suht lootusetu. Eks mitmed neist ole ka aja jooksul märgatavalt muutunud. Piltide järjekord üldiselt mõistetav, ainult "peagi õiges kohas" moment jäi pisut segaseks. Tegin ringi kaks korda läbi ja kui sest kasu polnud, siis lugesin logid läbi ja kirvetasin tunde järgi. Oli tunduvalt lihtsam :o) Jalutada on siin mõnus, Vihula mõisakompleks on varem ka mitmel korral pilku püüdnud. Ja mitte vaid mul - lausa tiitlikandja "Parim ajalooline hotell Euroopas 2020"!

Nädalavahetusel oli Rakveres 2 näitust ning kuna koertega Aqva Spasse ei lubata, siis otsisin järgmise spa kuhu koertega saaks. Valituks osutus Vihula mõis. See nv oli kogu Eestis hull torm, nii et saime meiegi terve nv elektrita hotellis olla. :D Isegi küünlaid ei antud kuna neil kogu kompleks muinsuskaitse all. Õnneks peamajas generaator, nii et süüa vähemalt saime.

Kuna kohe hoovipeal oli üks aare, siis läksime õhtul seda otsima. Ikka väga kõhe oli selle tormiga nende suurte ja vanade puude all. Ühel hetkel kuulsin kõva müra, ma arvasin, et rakette lastakse, kuid Laur ütles, et üle jõe murdus puu. :D Peale seda ei tahtnud ma enam midagi otsida ja panin toa poole ajama.

Hommikul ärgates oli maja endiselt kottpime, kuid koertega oli vaja jalutama minna, nii et suundusime jälle sinna kus arvasime aarde olevat. Laur sukeldus otsima ja varsti olidki nimed kirjas. :)

Tänan!

Seda aaret üritasime kõigepealt eelmisel õhtul leida. Enne õhtusööki oli natuke aega ja nii sinna jalutama läksime. Õige koha leidsime küll üles, kuid maastiku raskusastet arvestades välistasime selle. Jalg polnud kõige kindlam ka enam õhtul, niiet kuidagi ei tundunud olevat hea idee sinna minna selle järgi. Ja ka kohas polnud kindlad, niiet vaatasime veel edasi teistesse kohtadesse. Ühel hetkel murdus suur puu teisel pool jõge ja seejärel otsustasime otsimise lõpetada ja nende vanade puude alt ära minna. Õhtu jooksul kogusime natuke tarkust ja saime aru, et esimene koht oli ikkagi õige. Tuul polnud hommikuks väga palju parem, aga kiirelt sai siiski ära käidud. Õigest kohast tuli karp ruttu välja. Nimed kirja ja hommikust sööma. Tänud!

No ei suutnud me ilma abita peitja moodi mõelda. Aga olgu, rohkem ei ütle midagi.

Loomulikult olin mina see, kes logiraamatuni pidi küünitama.

Aitäh aarde eest.

Noh lõpuks ometi see aare leitud ja logitud. Aitäh kes abistasid - kas vihjete, logide aga loomulikult ka piltidega

Lähenesime pildi-rajale lõpu poolt... esimesest põnevast kohast ei leidnud... teisest kohast tuli leid :) Täname jalutama kutsumast!

Aare sai peamiselt leitud tänu varasematele vihjetele ning sellele, et tegemist oli meie jaoks tuttava kandiga. Tore turnimine igatahes.

Tänu taevastele jõududele püsisime ree peal. Lõpus oli ikka väheke otsimist, aga kui olin õiges kohas, siis jäi tagaotsitav kiiresti silma. Aitäh!

Kuna logide järgi enam piltide põhjal pole võimalik leida, siis küsisin heaga abi. Anti suund kätte ja natukene kohapeal seiklemist kuni leidsime pildil oleva puu üles. On alles kohta peidetud, õnneks Liis jõudis karbini ja ma panin meid kirja. Oli ilus jalutuskäik.

Piltide järgi raalisin koha välja. Tegin väikese jalutuskäigu ja panin nime kirja. Aitäh.

Kolmas kord otsimas ja nüüd õnnestus leida. Pildid on küll ajale jalgu jäänud, aga selline juurikatega puu, järsul kaldal on endiselt alles.

Ajasime näpuga järge ja üle poolte piltidest sai ka tuvastatud, kuigi suurem osa neist aimatavalt. Sildade osas oli valikut tublisti, kuid ainult üks vastas pildile. Ja just see viis hoopis valesse kohta. Õnneks oli ilm soe aga pärast 1,5 tundi hakkas juba ära tüütama. Mitte ainsatki sellist puud me ei leidnud. Vahepeal sain võõralt mehelt sõnumi, kes väitis, et lausa mu veresugulane. Sai veidigi mõtted aarde juurest ära. Aga rahu ei andnud. Sõbralt saadud vihje, et kusagil järsemal kaldal üldse ei aidanud. Lõpuks sai nii villand, et tegime kõne ja see teekond eelviimase ja viimase vihjepildi vahel oli ikka väga pikk.
Kokku veetsime siin lõpuks kolm tundi

Leitud, logitud, tänan!

Tasakaal tuleb tõesti kasuks. Julgus ka.

Seda aaret olen ma kokku käinud otsimas ilmselt oma korda kolm, küll pilte vaadated, küll kirvetades. Nüüd sai siis see karp ka lõpuks üles leitud. Tänud aarde eest!

Päris mitmeid kordi seda avastamas käinud, suht arusaamatu mõistatus minu jaoks. Enamus pildid puudest ja lehtedest tehtud. Aga erinevate vihjete ja puhta õnnega sai seekord aare leitud, tänud xD

Leitud väikese abi ja kirvega.

Lõpuks võtsin ka selle palju kordi edasi lükatud segasena tundunud aarde ette. Ausalt öeldes ilma abistava vihjeta oleks ilmselt selle kribupildi järgi veel pikalt leidmata jäänud. Nüüd tegin väikese jalutuskäigu tuttavatel radadel ja leidsin ka otsitava. Nostalgiline Vihula;). Aitäh.

Selle aarde radadel me juba mõnda aega tagasi olime, kuid siis jäi asi pooleli ja jäime leiuta. Ei oskagi öelda, kas vaatasime me pilte vales järjekorras või ei osanud neist aru saada, aga igatahes jõudsime me aarde tegelikust asukohast päris palju eemale valesse kohta. Sai siis geokolleegidele muret kurdetud ning saime seepeale suunavat infot asupaiga kohta. Täna kontrollides selgus, et tõepoolest seal juurika all aardekarp asuski, aga endiselt valitseb me peakestes nõutus, et kuidas oleksime pidanud oskama siia tulla. Tänud kenasse paika kutsumast, et see aare leida.

Läbi higi ja pisarate sain teada koha kus aaret saab.Kogu kompleks on muidugi puhas mõisaklassika.Õnneks on teine territooriumi põgusalt tutvustav mõistatusaare vähe hõlpsamalt lahenduv.

Pildid on ajale väga jalgu jäänud. Nii sildid kui loodus on muutunud. Leidsin vaid mõne üksiku pildil olnud koha. Alustasin silla juurest ja siis käisin korduvalt edasi tagasi.
Oleks aidanud kui oleks kohe aru saanud, et teine pool piltidest käib juba aardest eemaldumise kohta.
Õige koha leidsin lõpuks kaugvaatluse ja turnimise teel.

Kui oleks uuendatud ja parema kvaliteediga pildid, siis võiks isegi aaret soovitada. Praegusel juhul peab aga pigem kirvest viskama.