Kasutajanimed.

Mind on vanemad "õnnistanud" suurepärase perekonnanimega, mis algab Š-ga. Täna, mil kõik on ID-kaardiga aetav, pole see enam tegelikult mingi probleem.
Kuid on olnud aeg, mil olen pidanud aitama päris paljudes asutustes peaaegu nutmapuhkevatel klienditeenindajatel ennast leida nimedega Darai, Tarai, #arai, ?arai, _arai, jne (neid nime värdvorme on tõesti palju veel). Mingil hetkel muutus see juba väga tüütuks, ja kui mu andmeid hakati kuhugi andmebaasi taas sisestama, siis palusin, et nad paneks arai-le “S“ ja „H” ette.
Veidi hiljem hakkasid osad selleaegsed sõbrad kutsuma mind “SH-ette”-ks.
Aja jooksul kulus “S” ära ja jäingi Hette’ks. Praegu on see kasutusel ainult arvutis: mujal olen Annika või Anni või Ansa.
*Kunagi lubasin suure suuga, et "lähen mehele" esimesele ettejuhtuvale tüübile, kellel on normaalne perekonnanimi (ilmselt ei olnud siis vist kellelgi, sest mul on ikka veel sama nimi ).

Minu nimelugu on sama igav nagu telereklaamid. Kui oli paar korda Annikaga [hette] kaasas jõlgutud, tekkis endalgi huvi geopeituse vastu. Kuna erilist fantaasiat mul nime valiku osas ei olnud, siis võtsingi nimeks passijärgse eesnime ja lisasin perekonnanime esimese tähe.

Kasutajanime valides, mõtlesin, et see võiks olla seotud matkamise ja rändamisega. Meenus selline nostalgiine multikas nagu "Ah ja Oh matkal. Tegelikult on originaalis pealkiri vastupidi Oh ja Ah matkal. "Viide venekeelsele multikale. Eestikeelset ei leidnud interneti avarustest üles. Kasutajanime võtsin sellise, nagu mina selle multika pealkirja mäletasin - ahjaoh.
Praegu satun mõnikord segadusse. Kas tõesti olen iseendale postkasti teate saatnud või enda teadmata postitanud foorumis. Põhjus selles, et kasutajanime kirjapilt küllaltki sarnane geopeitur [ ahtoj ] omaga.

Nooruseas sai tavaliselt kasutatud ikka ingliskeelseid fäänsi-sid nimesid nagu spirit, blossom, moowillow. Mingi hetk kasvasin suureks ja tegin endale korraliku emaili, mille seostasin ees- ja perekonnanimega. Pildistamishobi tõttu tekkisid mulle blogi ja instagrammikonto, kus hakkasin oma nime tagurpidi kasutama. Mulle meeldis mu nime kõla tagurpidi.
Esialgne kuju oli iKillah, nüüdseks see taandunud Ikillah.

Kui nimedest üldse rääkida, siis on päris palju juhtumeid, kui olen öelnud, et mu nimi on Halliki ja siis saan teiselt vastuseks: "Jaaa, aga mis su eesnimi on."

Äratan vana teema talveunest ja jagan meie nimelugu samuti. Põnev on nimede päritolu kohta lugeda ja loodan, et nüüd, aasta peale viimast sissekannet, on veel inimesi, kes oma (kasvõi tagasihoidlikku) lugu jagavad.

Lottudo nime lugu on lihtne ja loogiline - üks meist on Lotta, teine Udo ja edasi tuleb juba sooritada lihtne matemaatiline liitmistehe.
Väike varjukülg on nimel samuti, kes inglise keelega sina peal on, leiavad sellest ka fraasi "Lot to do", kuid Lot2do asemel meeldib eestistatud variant meile endale rohkem.



Kui me kaks aastat tagasi esimesi aardeid otsima hakkasime, tegime GP lehele kasutaja nimega Sidrunikook - kust see tuli, ei tea, lihtsalt esimene pähe karanud sõna. Rohkemat seost ei olnudki, kahtlen, et me sel aastal üldse mõnda sidrunikooki nägime. Kuid kuna meid tuntakse ikka pigem Lottudo nime all ja peame ka samanimelist blogi, siis GC kogukonnas ja aarete juures logides kasutasime ikka viimast ja suupärasemat. Alles natuke aega tagasi avastasin, et GC ja GP on kaks eraldiseisvat kogukonda ja täna kolisin kõik Eestis leitud aarded ka siia, hüvasti Sidrunikook!

Mina olen oma kasutajanime pruukinud 1990. aastate teisest poolest alates, kui oli vaja ülikoolis endale meiliaadress teha. Alguses kirjutasin sinna avaldusele küll vaid oma eesnime, aga siis arvas admin, et neli tähte on liiga vähe ja pangu ma midagi veel. Millegipärast ei pannud ma perekonnanime esitähte vms nagu teised, vaid lisasin hoopis deminutiivse liite -ke ja nii saigi aimike. Selle 20 aasta jooksul olen teda kasutanud erinevates foorumites ja meiliaadressides.

Minuga on lihtne. Ka aegunud passis ning muudel dokumentidel (alates sünnitunnistusest) on sama nimi. Harry Pottery naljadest ei saa aru ning ilgelt närvi ajab, kui Y asemel I kirjutatakse

Nende kasutajanimedega on alati üks rist ja viletsus.Kunagi interneti algusaegadel kui asi käis veel läbi modemi ja raha tuli välja käia roppumoodi ei läinud isegi meili aadressi loomine lihtsalt.Üritasin ja üritasin kõiksuguseid nimesi panna, aga pidevalt pildus kirja ette, et "Juba kasutusel" Lõpuks viskas kopa ette ja jäin vahtima lakke kuniks pilk läks seinakella peale.Selle vana kella"siferplaadilt" vaatas vastu meistri nimi "Gustav Becker".Sealt tuligi idee panna meili aadressiks Gustaw ja viimase tähe V muutsin igaks juhuks W-ks ära, sest mine sa tea, äkki on see ka kasutusel.Õnneks süsteem tunnistas selle omaks ja nii on siiani.
Geopeituse nimega oli sama jant, sest kohe alguses ei õnnestunud loogilist nime panna.Registreerimisel ütles, et Raul on kasutuses ja täpselt ei mäletagi mida ma veel proovisin, aga alati viskas errorisse.
Lõpuks tuli idee panna eesnimele sünniaasta viimased numbrid otsa (59) ja see läks õnneks läbi.
Pärast vaatasin, et Rauli nimelisi on siin lehel tervelt 23
Selline lugu siis.

Krissu kirjutis:
Meie nimi tekkis päris kärmelt, nimelt oli meil vaja võtta ette teekond umbes poolteist aastat tagasi meie ühisele autoorienteerumise võistlusele. Lahter tiimi nimi pani veidi mõtlema... tead, mul ükskõik, mis nimi ja siis kohe lõi lambi põlema, et nii hea nimi aga et ma pigem eelistan erilisi asju, siis teeme teisiti...kirjutame Y ga ja õ asemel paneme 6 ja saimegi Yksk6ik . Nädal hiljem võistlesimegi selle nime all ja veel nädal hiljem kujundasime ka enda logo.. Kui neli kuud tagasi ühelt võistluselt tulime, siis liitusime geopeitusega ja polnud küsimustki, mis nime kasutama hakkame.

Keegi kraps, tragi ja muidu andekas aarde peitja võiks kasutajatenimede teemalise aarde peita, kuhu kõik saaksid soovi korral oma toredad lood kirja panna

Huvitav mis loo ma enda kasutajanime osas siia peaksin panema?

Aga nagu elu näitab, on ka see kasutajanimi suutnud gramm segadust külvata. Eelmisel aastal geojaanipäeval osalesin nii, et füüsiliselt polnud vist ühtki kaasgeopeiturit oma silmaga näinud. Ja läksin jumala tuimalt üksi kohale. Ja meelde jäi see, et keegi suutis mind esmakordselt nähes kuldse kommentaari puistata: "me arvasime, et sa oled mingi vana päss".

Ei teadnud, et foorumis on kasutajanimede teema. Aitäh Paavole seda mainimast olümpiamängudel. Olen väga nõrk erinevate foorumite külastaja, see võib olla põhjustatud minu rahutust iseloomust. Teema „10 aastat geopeitust Eestis“ all on mul juba pikk lugu mängijaks kasvamiseks üleval. Nüüd siis proovin selgitada nimelugu.

Kuna olin 3 aastat mängu kõrvalt näinud, enne kui hakkasin endale nime valima, siis olid mõned kasulikud teadmised valiku osas olemas. Mõeldes aarde Kalmistuvaht peale, siis muigasin kahjurõõmsalt nimede nogravitytoday ja matkymbereesti üle. Samas tunnustan õnneseeni – Airce, Tunk ja Ove. Minu nime valik ei tulnud mitte mingist plikade jahtimisest ega isegi mitte spordist. Tegelikult meenus üks väga hea film „In Order of Disappearance“ kus mängib peaosa üks minu lemmiknäitleja Stellan Skarsgård. Selles filmis ohverdas peaosalise eest oma elu tema vend. Vend oli kuulunud kunagi maffiasse ja teda kutsuti seal Wingmaniks. Ja siis ma kujutasin järsku ette, et Catiberg on nagu maffiaboss ja mina saadan teda ja valvan tema seljatagust, et vajadusel hävitada kõik kes talle vähegi ohtlikud on (näiteks puugid). Pärast seda oli selge, et ma saan Wingmaniks. Tekkis muidugi probleem – ma ei hakanud isegi uurima mitu Wingmani geocachingus juba ees on. Nummerdamine tundus nõme, valisin hoopis eesti keele eripära. Nii minust saigi Wingmän. Naljakas oli selle juures see, et kui hiljem oli aeg geopeituse lehel endale konto teha, siis saadeti mind oma ä-ga pikalt. Ehk siis toimus ristipidi efekt – omadele Wingman, võõrastele Wingmän.