18. advendikas

Mingi aeg sai mingi koht kaardile ja nii ta sinna unus. Unus ka see, et see vaid vahepunkt, kus mingeid asju vaja veel ajada ja värki särki. Igatahes jalutasin täna kaks kätt taskus kohale. No mitte just päris nii, aga peaaegu, sest seda vajaminevat asja mul kaasas polnud. Autos oli, aga auto kaugel. Mõtlemise koht, et kas ja kui, siis kuidas. Välja mõtlesin ja kohale ma laapisin, kutsa truult sabas. Mingi hetk vaatasin ringi, kutsat ei kuskilt, mingi jalgrattur hoopiski mul sabas. Teatasin siis talle, et mul kuskil siis koer ka, ärgu ehmugu, kui niisugust kohtab. Naeris vaid ja selle jutustamise peale ilmus peategelane ka välja. Imeline jalutuskäik vaikselt kevade lainele minevas looduses.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Aarde juures tekkis küsimus, et miks pagana päralt ma selle redeli siia vedasin? Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Paar korda sealt mööda tatsanud ilma reageerimata, sest abivahendid olid ununenud. Seekord olime targemad, kõik varandus oli kaasas. Ikkagi läks päris palju aega ja vaeva. Aitäh, aare ise korras!

Käisime siin kokku 4 x. Lõpuks olime sunnitud omanikult tulemust kommenteerima, kuna geokontroll jonnis. Selgus, et 2 nr olid omavahel sõlmes ja kui see lahti harutada, oli lõpp käes. Seal läks juba väga libedalt. Aitäh käima sundimast.

Varustus oli nagu piisav, aga nullist kaugemale ei saanud.

Täna valgel ajal ilmus konteiner lõpuks nähtavale :)
Tänud peitjale!

Katsusin olla põhjalik, aga mõne sekundiga sain paar puuki pükstele ning pidin otsingutest loobuma. Tulen ehk esimeste külmakraadidega tagasi.

Mõnus kevad juba välja aga metsa all veel piisavalt lund, et jalad märjaks saada. Alguses plaanisin mööda teed läheneda aga siis otsustasin ikkagi sirgjoones läbi metsa tulla. Telefon üles juba tükk maad varem, et olen kohal aga loogiline koht kutsus siiski vaatama ja seal ta oligi.

Õige vahend oli olemas aga ei jätkunud kannatust et lõpuni teha. Tahtsin täna veel teisigi aardeid otsida.

Leitud, tänud!

Nüüd võib juba auga mitteleiu kirja panna, sest täna teist korda nullis ja kui esimesel korral mitmeid kuid tagasi midagi ei jaganud, siis täna Kärt juba uskus, et teab, mida vaja ning nii kahe šnautseriga -3C külmas jalutuskäigu ette võtsime. Alguses mõtlesime, et lihtsalt laseme koertel metsavahel joosta, aga siis nad nii hoogsalt kui kuulid edasi liikusid, et auto juurest umbes 800 meetrine jalutuskäik aardeni sai ette võetud. Veidi enne aaret hargnesime - mina läksin ühte asja uurima ja avastasin, et Lacey mul sabas sibab. Kärt läks selle aarde poole ning Forte hoogsalt temaga kaasa läks. Kui olin oma kontrolli ära teinud, keerasin otsa ringi ning Lacey pani sellise hooga plagama, et korraks hirm tekkis. Helistasin veel Kärdile, et hüüdku teda, äkki jõuab sinna välja. Õnneks aga kenasti Lacey ootas mind enne kraavi ületust, kust siis koos edasi läksime ning varsti juba Forte meile vastu siblis ning nii jälle kõik kokku saime. Kärt oli selleks ajaks kiituse saanud, et õigel teel ning minu ülesanne oli loogika leida. Miskit saime kätte, aga rohelist geokontrolli veel mitte… Aga küll jõuab. Praegu lihtsalt aitäh peitjale nii heasse kohta nullpunkti panemast, et sobis ideaalselt hilisõhtuseks jalutuskäiguks meile.

Kambaga läks suht kiirelt. Vajalik abivahend ilmus kusagilt välja ja nii ta logitud sai. Täname!

Lahendasime rohkem kui aasta tagasi. Esimesel korral loomulikult polnud seda vidinat kaasas mida vaja oli. Teisel korral paremini varustatult oli huvitav lahendamine ja erinevate teooriate püstitamine. Üks teooria osutus õigeks ja kontroll läks roheliseks.

Täna projekteerisin jooksuringi nii, et rada lõikuks lõpuga. Päris vahva oli, lähedal toimus ka võistlus, millest polnud aimugi. Üllatuseks oli aardes ka lisaveerg. Lisasin siis minagi pisukese soovi - Land Cruiser. Jõuluvanal parasjagu jõuludeni aega seda värki välja ajama hakata. Mina igatahes hakkan nüüd päevi lugema. Aitäh!

Tänud peitjale!

Esialgu olin samuti liiga põhjalik ja sain rohkem numbreid kokku kui vaja. Aga õnneks olid need sellistes kohtades, kus nad ei olnud loogilised. Vahest peab vedama ka.

Leitud, aitäh!

Viimane katse 18. advendikaga on märkamatult jäänud juba aastasse 2019. Seekord tuttavasse metsa ja viisime alustatu lõpule. Tänud aarde eest!

Mõtlesime, et mine tea mis selle aarde puhul tarvis läheb, seetõttu sai geokott päris raske. Oleks aga teadnud et...

Igatahes, veidike nuputamist veidike rattaga sõitu ja nimed olidki kirjas :)

Tänud aarde eest!

Leitud, tänan!

Leitud. Lahe oli seda moistatust lahendada.

Selle advendikaga läks üldsegi nii, et sai otsitud kahes jaos. Märtsis veel lumisel ja külmal ning sobivalt pimedal ajal jalutasin kohale. Õnneks oli piirkonnast juba üks mõistatuse lõpp korjatud ja igapäevase logimise vajadus ohtu ei sattunud. Geokott oli vajalikuga varustatud ja hakkasin siis vihjes toodud kombel toimetama. Süsteem sai kiiresti selgeks, aga mis ei saanud selgeks, olid geokontrollile meelepärased koordinaadid. Ikka 4-5 punast laksasin ära, enda hoolsuses puudujääke ei näinud, kõik ju juhendile vastav. Lõin siis käega ja tulin tulema, ilgelt külm hakkas seal kükitada.

Kodusoojas mõtlesin veel asja üle järele ja küsisin peitjalt, et kuidas ma siis hakkama ei saanud. Ladusin oma lahenduse letti. Tema kirjutab, et näed, viga on siin. Mina kirjutan vastu, et aga siin tekib ju vastuolu keelenormi ja loetu mõistmisega.

Selgus, et nii põhjalik siiski ei peaks olema nagu mina oli. Säh sulle siis!

Täna vurasin siis lõpu lähistele kohale. Meeldib, et ka lõpukonteiner on igati teemakohase kujundusega. Tänan peitjat ja tegelikult eelnevast tekstist ei pea välja lugema grammigi etteheidet peitja või mõistatuse ülesehituse suunas, sest see, et mina olen teatud juhtudel üleliia kohusetundlik ning suhteliselt otseses tähenduses tähte näriv, ei vähenda laheda teostusega aarde lahendamise ja leidmise rõõmu absoluutselt.

Põhjalikkus oli ikka oluline märksõna. Peale tühja otsimist vales kohas aitas tsekker ikka õigesse kohta. Seal oli lihstam ja mõnus koht ka piknikuks lähedal. PS. Geoparklas ikka käib tohutu sagimine, taldriku viskajaid igas suuruses.

Ei teadnud ju mida vaja läheb, toppisin seljakotti igasugu kraami, õnneks ka vajalik asi sai kaasa. Edasi oli igavene ikaldus, saime koordinaadid (tšekkerit muidugi ei taibanud kasutada), matkasime kohale - ei midagi. Läksime tagasi, pusisime veel, uued koordinaadid, läksime kohale, ei midagi. Kolmas kord - siis olime vastavalt õpetusele eriti põhjalikud ja tuli ka tšekker meelde. Ja nii ta leitud saigi. Pool päevakest läinud ja mujale ei jõudnudki. Aitäh, oli tore.

Geokott oli tühjake kaasas, kaks taskunuga ja redel seekord ei aidanud. Tuleb hoolsamalt kirjeldust lugeda.

Seda Silveri kunsttükki sai möödunud aasta kevadel näppimas käidud. Täpsemini selle algust siis. Aga tol korral sai ilma abivahendita täiesti ootuspäraselt kirja pandud mitteleiulogi. Nüüd siis mõtlesin, et oleks aeg hakata kusagilt otsast oma siniseid kurblikke nägusid kaardi pealt vähendama. Või vähemalt võiks ju proovida. Sain aru küll, et oli pime ja külm ja kõik muu toredus sinna juurde aga ikka oli vaja siia tulla just nüüd. Pusisime sutsuke aega aga külmas seistes kiilub ikka päris korralikult kinni ja vantsisime autosse. Natuke soojenesin üles ja aju hakkas kohe palju paremini tööle ja peagi sain geokontrollilt rohelise tule. Tegime siis veel ühe väikese jalutuskäigu ja võiski nimed logiraamatusse kanda. Viimane lahter logiraamatus oli päris huvitav lugemine. Tänud eeskujuliku aarde eest!

Alguspunktist sain õige asukoha juba nädalakese varem välja võluda. Täna oli lõpu logimiseks sobilik päev.

Õnnestus hämaras aardeni jõuda. Proovisin ka seda värki, et ei vaata kaarti ja vaatan kahtlusaluseid aga nii lõpetasin 30 meetrit möödas. Peale ekraani vaatamist sain ka nime kirja. (560) Aitäh! EV J: roniv kujuke

Üle pika aja sain hommikul Silveri jälle lasteaeda saata ning kuna ilm oli ka täiesti okei, siis valisin jalutamist vajava aarde. Tegelikult on seal keelumärk kuskile ära kadunud ja oleks võinud ka autoga lähemale rünnata, aga ei hakanud autot piinama. Kõikvõimalikud taskud olid erinevat varustust täis, laps kõhukotti ja võis jalutama hakata. Kaua ei läinudki kui sain oma uusimat vidinat kasutama hakata. Kaspar muidugi arvas, et temal on vaja sellega samal ajal hambaid sügada. Võttis aega, aga numbrid sain kätte ning saime edasi liikuda. Aastaaeg oli igati sobilik, et lõpp ära vormistada, suvel ei oleks nii meeldiv olnud. Aitäh!

See piirkond tõmbab nähtavasti just 18-nda detsembri aardeid ligi. Eks siis tuli see ka koos kollaste torudega ära logida. Aitäh!

Nullis käisin selle aarde otsingui kohe mitu korda. Iga kord pildistasin kohapeal nähtu üles ja siis asi ununes. Kui see täpikene kaardil taas ennast meelde tuletas, siis pilte muidugi enam arhiivi sügavsutest üles ei leidnud ja käisin taas kohapeal. Nüüd siis sai lõpu koordinaat välja arvutatud ja kohal ka ära käidud.