Emajõe kallasraja sillad

Sild oli, aare ka!

Oh, mu vaesed vanad põlved, mis nüüd neid korduvaid võimlemisharjutusi taluma pidid!
Alustasin muidugi ka maksimaalselt ebasoodsast punktist, aga nagu vanarahvaski ütleb: kui ei vea geopeituses, siis veab armastuses.
Aitäh peitjale!

////
Oli Tartu lähedal Emajõe kolhoos, kus direktoriks Ahven.
Keevitustöödeks olid kolhoosil sidemed ühe tehasega, mis neile selle tarbeks hapnikku tarnis.
Ühel külmal talvehommikul heliseb tehases telefon ja toimub järgmine vestlus: "Tere, siin Ahven Emajõest! Meil on hapnik otsas."
Sekretär sattus aga olema uus ja asjade käiguga mitte kursis olev. Pärast pikka vaikust kostus vastuseks: "No raiuge siis auk jäässe!"

Kui sild on pikk, siis tuleb sellega ka pikemalt tutvust teha. Vaatasime seda siis nii ühest kui teisest otsast kui keskelt, pealt ja alt, vasakult ja paremalt, kuni aare näppu jäi. Aitäh peitjale!

See punn sai juba ammu kaarditöö tulemusena ümber tõstetud. Aga kohe kuidagi ei jõudnud siia otsima tulla. Kuna täna tõotas tulla väheste aaretega, aga samas ikkagi väga rahuldustpakkuv päev just nende ammu ootamas olevate täppide külastuste tõttu. Kohale jõudes tuli esiti ahastus peale, tsiisas kui pikk ikka see pikim sild on. Imelikult kombel oli mu lihtsalt paika pandud punkt peaaegu et täpne, kuigi praegu vaatan, et geokontroll annab täpsuseks 30 m. Igatahes seal ringi taieldes astusin kõrkjate vahel muidugi mingil hetkel vette, aga küll on head ikka head saapad. Igatahes jalad jäid kuivaks või noh, peaaegu. Eks ülevalt natsa ikka pressis sisse ka. Aga see ju kõik köömes selle valgusel, et aare sai leitud ja sellega nüüd siis ühel pool.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Mõistatus oli juba tükk aega tagasi ära lahendatud, aga täna piirkonna aardetiirul sai see ka üles leitud. Leidmisega läks kiiremini kui ma algul arvasin. Tänud peitjale.

Mingiaeg suvel sai siit rattatiirul mööda kulgetud ja ka otsitud, ent tulutult. Täna saime leiu kiiremalt kirja. Teel aarde poole õnnestus ka üht koheva sabaga rebast õhtuhämarikus silmata:)

Leitud

Konstrueerisin spetsiaalse otsimispeegli ise, millega oli ääretult mugav kõik äärealused üle käia. Käisin mõlemad sillaservad 2 korda üle. Keset silda oli elektrooniline orienteerumise KP, mõtlesin, et selline kallis asi on siia unustatud. Aga mingi moment hakkas kaartidega tegelinskeid üle silla voorima ja osad hakkasid hingeldades uurima, mida värki siit silla alt küll peegliga otsitakse. Tuli pooleli jätta, aga sillaalune sai üle vaadatud. Kahjuks jäi otsitav ikkagi leidmata. Aga vähemalt ei pidanud põlvi ruuduliseks tegema...

Sai kaardile märk kirja ja kohapeal läks üllatavalt kiirelt peale mõningat poleerimist... Tänud peitjale!

Südaöise tõuksiringi käigus leitud. Aitäh!

Selle aardega on kogu aeg mingi ikaldus. Algul ma ei saanud üldsegi mitte aru, kus see õige sild on. Läks natuke aega mööda (no nii aastake vms), tuli kuskilt oidu juurde ja geokontroll andis rohelise tule.

Järgmine takistus oli kohaleminemisega. Annelinna-Ihaste kant miskipärast jääb minu jaoks nii kõrvaliseks, et sinna eriti ei viitsi minna. Mingitel kordadel kui üritasin minna, siis tuli ikka midagi vahele. Kevadel peletas mu minema suurvesi - rada kippus nii 100-150m enne õiget silda madalavõitu kraavi meenutama.

Aga täna hakkas kõik miskipärast klappima. Esiteks meenus see aare kui õhtul mõtlesin ühe tiiru teha. Teiseks oli oidu võtta kaasa ujumisriided ja rätik (vette küll ei läinud, tundus teine üsna sogane ja ebameeldiv). Rätiku abil sai vältida seda, et põlved oleks ruuduliseks muutunud. Kolmandaks kui umbes 2-3m sillast olin läbi poleerinud ja mõtlesin, et "ähh ma tegelt ei viitsi, peaks vist noorgeopeiturite pundiga kunagi tagasi tulema", siis järgmisest kohast, kuhu käe sirutasin, sikutasingi topsi välja. Seega vedas ikka päris ropult, sel oleks poleerimist olnud veel omajagu.

Aitäh siia kanti kutsumast! Kevadel oli eriti vahva seda üleujutatud luhta ja tärkavat taimestikku uudistada.

Aare muidu korras ja logiraamatus ruumi, aga pliiats tundub, et oli topsist jalga lasknud. Kui keegi peaks sinna minema, võiks ühe lühemat sorti pliiatsijupi kaasa võtta ja sinna jätta.

All oli prõksuv jää aga läbi siiski ei vajunud veel. Veidi tuli ikka tuuseldada enne kui leitud sai, tänud :)

Tänud aarde eest!

Sellisteks puhkudeks ostsin endale teleskoop-peegli. Aga loomulikult jätsin selle autosse ja pidin ikka vanamoeliselt otsima.

Kaardil oli silla leidmine lihtne. Täna oli piisavalt aega ja tahtmist, et kogu see rada ikka rattaga läbi sõita. Ütleme nii, et kohapeal läks palju kauem kui kogu se eelnev tegevus kokku. Peale pikka poleerimist hakkas tops ikka näppu. Muidiu täisa lahe rada maastikurattaga läbimiseks. Pärast sõitsin ikka ka selle Tartu kõige pikema autosilla juurde kah ja ronisin kuskilt keskelt üles.

Mul oli kõht juba üpris tühi ning ka vesi oli juba mitu aaret tagasi otsa saanud. Kõige rohkem vaimustuses ma siia jalutamisest ei olnud, kuid liiga palju vastupanu just ka ei osutanud. Teised jõudsid objektile enne mind ning tuvastasid aarde. Aitäh!

Sai kodus juba ammu lahendatud. Kuigi aare polnud vist Carolysil algselt plaanis, siis sai see nüüd käigu pealt plaani võetud. Mari-Liis otsustas läheneda asjale süsteemselt. Mina läksin oma kaardil olevasse nulli ning võtsin esimese katsega aarde välja. Vedas. Aitäh!

Veidike jalutamist päikesepaistelise ilmaga ning järjekordne aardeleid nagu maast leitud :) Saapad said millegipärast kole sopaseks.

Mõnikord juhtub nii, et just esimesest kohast leiad. Nii juhtus.
Tänud aarde eest

Leitud, logitud, tänan!

See kant on mulle tuttav: jalutan siin, kui pea tahab tuulutamist ja jalad vatsumist saada. Ka Kaitseliidu 100km matka korral möödus esimene kümnendik rajast just siinstel kallastel. Palju mälestusi, tänud siia toomast :)

Annikal oli kodutöö tehtud, kuid õige sillani jõudes valitses õues pilkane pimedus. Taskulampide valgel leidsime õige asja üles siiski. Aitäh!

Korralik kodutöö andis kohapeal kiire leiu.

Tänan peitmast.

Potentsiaalne sild oli ammugi kodus välja vaadatud ning täna otsustasime oma teooria paikapidavust kontrollima tulla. Kohapeal selgus, et täitsa õige koha olime välja raalinud ja aare ootas meid täpselt õiges kohas. Aitäh.

Võrreldes teiste aaretega, tuli see leid üllatavalt kergesti. Polnudki vaja kaskadöör olla/talisuplust teha/puu otsas roomata vms. Harjumatu, aga tore :)

Tore väike jalutuskäik Emajõe kallasrajal sillale ja üle silla. Konteineri leidmisega läks üllatavalt ruttu. Aitäh peitjale.

Oi nende sildadega on mul ikka omad teravad mälestused kui siin kunagi Emaj6e ääres lohku t6mmati. Nyyd olin ikka palju palju kavalam ja pommitasin kodus l6pu ikka millimeetri pealt paika et ei peaks siin jälle mingit tsirkust tegema tulema. Ja täpselt nii nyyd oligi, vaid kohalejalutamis vaev ja ilmastikuolusid arvestades ei pidanud isegi mitte kummardama :D Tänud peitjale

Sild oli teada ning täitsa üllatunud, et aare ka nii kergelt leitud sai. Ainult kohale jalutamise vaev.

Detsembri vihmasajus leitud ka see, tänud!

Sellel rajal olen küll mitu korda käinud, aga jätnud alati kunagi hiljemaks logida, et kui kaugemale minna ei täi. Nüüd ühe porise õhtu rattatiirul sai nimi ka kirja. Kuiv ja korras ja aitäh peitjale.

Algajatena ei lugenud korralikult juhendit ja läksime kõigepealt otse nullpunkti. Õigesse kohta jõudnud kammisime silla läbi ja saime nimed kirja.