Foobia: bogüfoobia

Tänud aarde eest!

Mind kutsuti kambajõmmiks öisesse metsa kondama :) ..ja ega sellist kutset saa tagasi lükata ja lasta ennast kaks korda kutsuda, olin kohe nõus ja nii me siia tulimegi. Edasine on Mareti logis juba kõik kenasti kirja pandud 🤗 Oli lahe, oli tore, oli huvitav, oli põnev, oli äge ..mulle väga meeldis see öine seiklus siinses tondimetsas.

Aitäh aardemeistrile siia seiklema kutsumast!

Täna ei pääsenud varem kodust minema kui alles pimedas, nii et valikusse jäid öö-aarded. Eks neid siin külastamata ikka mõned on, aga see tundus nagu kõige ahvatlevam. Alguses ei saanud kuidagi minema, leidsime küll esimese märgi, aga edasi ei midagi. Selgus, et rohkem edasi tuleb minna kui ainult natuke ning siis hakkas asi juba hargnema. Tundub, et mõned tähised on küll oma kohalt lahkunud, sest andis ikka otsida paaris kohas, et kuhu nüüd... Ühe märgise leidsingi maast, panin ta ikka kõrgemale tagasi, püsigu ikka oma ülesannete kõrgusel ja juhatagu teed. Esimesest vahepunktist oleksime äärepealt mööda põrutanud, aga õnneks viimasel hetkel ikka nägime, mida meile näidati. Jube lahe rada, kuigi selle läbimise käigus astusin kaks korda kraavi, ekslesime kuusenoorendikku ja kokku astusime ikka kohe mõne kilomeetri seal tondimetsas, aga see oli väärt astumine. Tänud peitjale selle igati külastust väärt aarde eest.
Ps. huvitav, mis lõbu see Gängster küll niisama vaid netis logides saab, pole ma veel üheski logiraamatus ta nime kohanud, nii ka siinses mitte.

Mõnus õhtune jalutuskäik öises metsas. Mõned korrad õnnestus ikka rajalt eksida ka, aga lõpuks õnnestus ikka ilusti kohale jõuda ja ka lõpus asi ära vormistada. Aitäh peitjale.

Siin metsas tekkis insektofoobia, eriti sääskede ees. Nii kui seisma jäid, kohe sada tüütut sõpra ligi su verd himustamas. Jube. Aare aga aus ja hea, aitäh peitmast!

Korduskatse. Seekord õnnelikult lõpuni. Lõpp vajab vist veidi turgutamist.
Muidu äge, aitäh!

Siin oleme käinud päevasel ajal kuna ei teadnud nippi. Muidugist logi kirja ei saanud.

Tänud, tore pusserdamine oli!

Leitud, tänud!

Oleks ma teadnud,et lõpus mind selline tore sell vastu võtab oleks juba ammu talle külla läinud.Aitäh!

Proovisime aga ilmselt oli lamp nõrk, oskused kehvad ja mingid muud hädad veel. Ehk siis analüüsime kogutud infot, sünteesime ja tuleme kunagi paremini varustatuna tagasi.

Selle aarde logimine ei tulnud kergelt. Esimene kord talvel pimedas jõudsin viimase vahepunktini, kust edasi ei osanud enam minna. Siis tulin kord päevasel ajal ja ikka aaret ei leidnud.
Täna tulin, Oomipoest ostetud abivahend kaasas, ja aare sai avastatud ning logi kirja saadud.
Viimased kolmkümmend meetrit olid veidi keerulisema maastikuga, aga lõpp hea, kõik hea.
Suured tänud aarde eest!

Käisin vaatasin punnitasin silmi, aga ei näinud. Juu olin pime. Eks teinekord jälle, kui ole targem.

Liiga valge, liiga palju kalamugusid nullis ja selle ümbruses. Ei hakanud väga uurima. Samas metsas ratastega sõites ja üht seeriat testides ,nägime päris mitut "teejuhti"

Peale tööd mõtlesin, et lähen vaatan millise kolliga tegemist. Vurasin rattaga kohale ja asusin uurima. Uuringud kulgesid vahelduva eduga ja ikkagi lõppes mitteleiuga või õigem oleks öelda katkes, sest silm ei tuvastanud enam midagi. Jätsin siis katki, et siis järgmisel päeval uuesti tulla. Võtsin abivahendi ka kaasa ja edasi läks juba ludinal. Koll sai kinni püütud ja nimi raamatusse. Aitäh, oli tore seiklus.

Nu ei kannatanud mina nii kaua oodata kui Leanne tagasi tuleb ja otsustasime hoopis täna päevavalguses tagasi tulla. Eelmisel korral sai leivaraasukesi maha pudistatud ja lisaks oli mul täna väikene kaaslane ka kaasas. Kodust v6tsin täna kohe heaga rohkem abivahendeid kaasa ja tandimetsa me kadusimegi. Takkajärgi tarkusena muidugist oli isegi hea meel et eelmine kord kirvega otsa ei komistanud. Täna sai vähemalt ikka kogu raha eest elamust. L6pus oli näha et ghostbusterid olid asjast kogu eluenergia välja imenud v6i oli seda teinud hoopiski tondimets ;D tont seda teab. Peitjale aga kiitused ja tänud järjekordse vägeva aarde eest

No tee mis sa teed aga seda pimedat aega jääb järjest vähemaks ja proovi sa siis nii tonti kohata. Täna aga juhtus nii et oli vaja öösel kella kolmeks Leanne lennukile viia ja nii igaks juhuks v6tsin kodust ka taskulambi kaasa. Et vaatan siis jooksvalt kas lähen koju tagasi et veel m6ned tunnid magada v6i siis hoopis... Ja nii ma siis olingi yks hetk tondimetsas. Krigises, nagises, praksus, isegi täiskuu helkis. Nii ma seal muudkui kulgesin ja seiklesin kuni yhel hetkel enam ei saanud aru mis ja kuhu. Eks nyyd oli 6ige aeg uuesti aardekirjeldust lugema hakata ja facelap... yhe abivahendi olin ilmselgelt koju unustanud ja ei aidanud siin ka s66rikute tegemine. Nujah idee ja teostus iseenesest ikkagi vägev ja ega k6iki aardeid ei peagi kohe esimese korraga leidma :D Pealegi on ju vaja nädala pärast samal ajal Leannele järgi ka tulla. Äkki siis 6nnestub tonti kohata :D Vähemasti sai päeva algatuseks m6nusad 4444 sammu

Leidsime!

Pimenenud ümbrus andis voli rajale asuda. Nullist saime minema ja kogu raja läbimise ajal oli taustaks pidev lennuki müra. Oodatud märgid suunasid edasi ja jälle edasi. Minu lambil aga jäi valgust aina vähemaks ja vähemaks. Pimedas metsas tuli telefoni tulukesega jätkata, mõnes kohas olid abiks aimatavad jäljed lumel. Läbi valge ja rohelise jõudsime peidukani. Tegime tutvust. Avamist ja sulgemist sai kaks korda sooritatud. Tuli ju boonuse vihjet ka kaeda. Tänud peitjale.

Tulime päev liiga vara. Minu jaoks oli lumes sumpamine raske. Ise nõrk, mis muud. Aitäh!

Mingil hetkel kadus lootus läbida rada ühe korraga. Mitu korda tekkis tunne, et nüüd oleme kohal. Päris lõpus aitasid õnneks jäljed. Kena teostus, boonust ei olnud jaksu kohe ette võtta. Aitäh!

Asukoha sobivusest sain aru aardele lähenedes, olid tõesti jubedad hääled. Päris pikk matk, aga ilm sattus õnneks ideaalne. Lumekord oli ka piisavalt kahanenud, et isegi sokid jäid kuivaks. Tõesti meeldis, väga vahva seiklus kokku pandud. Aitäh!

Selle metsa aarete puhul teadsime, et mõttekam on tulla siia pimedas, nii on oma elu lihtsam. Nii varustasimegi end lampidega ja sättisime hämaruse saabudes matkarajale. Lagedates kohtades oli valgust piisavalt (linnast ja lennujaamast tulev valgusreostus), aga metsa vahel tuli ikka lambid tööle panna. Kuigi ilmataat oli kõvasti lund alla puistanud ja seeläbi tegi me jäljeajamise ja vihjete lugemise töö kõvasti keerulisemaks, siis peale mõningast seiklust ses tondimetsas jõudsime täitsa pädevasse kohta ning tõesti-tõesti, ka karp ja logiraamat ootasid seal meid, et oma hirmudest võitu saamist kinnitada. Ühtlasi võtsime nõuks veel kaloreid kulutada, et ka boonust otsima minna. Täname aarde eest!

Vanasti olid GP-GC leiu suhted üsna sarnased, et kui oli mingi ümmargune arv GC-s, siis oli see ka GP-s ja vastupidi. Nüüd tänu adventure'itele on GC leiud eest ära rebinud. See aare osutus GC-s 4500.

Anni tutvustas mulle, kus tema alati autot pargib kui siiakanti aardele tuleb. Exele sai kostüüm selga ning asusime jalutama. Kuigi juhised olid selged, ei jõudnud ära oodata, et juba algust kohtaksime. Vahepeal kaotasime küll järje, kuid enamasti õnnestus see uuesti leida. Exe hakkas streikima alles siis kui asusime sama rada mitu korda läbima, õnneks polnud vaja enam kaua matkata ja ka koer toibus kui varsti peale aarde leidmist asusime tagasiteele. Boonusele tuleme teine kord külla, ei ole need Tallinna lähedased aarded raiskamiseks!
(985) Aitäh! EVEJ

Ma eelistan üksi pimedasse metsa mitte minna, aga kui keegi veel on, siis pole mingi probleem.

Olin juba varem kirjeldust ja kaarti uurinud ning aimasin, kust rada alguse saab. Vaatamata sellele ei jõudnud kuidagi raja esimesi märke ära oodata. Õnneks need ikka lõpuks valgusvihku jäid ja samm läks reipamaks. Oli alles pikk retk selle kolli juurde. Tervitasime teel olnud tegelasi lausa paar korda enne kui nad meid päris kolli juurde suunasid. Lõpp tundus igati loogiline paik, aga telefon lasi ikka korralikult seal pimedas tiirutada. Üks hetk panin telefoni taskusse ära ja tiirutasin lihtsalt ringi kuniks õige helkuririba silma jäi. Panime end kolli juurde kirja ja asusime tagasiteele. Oli arvatust pikem retk, aga kokkuvõttes siiski meeldiv jalutamine. Aitäh!

Tore jalutamine, polnudki jupp aega siia metsa vahele sattunud. Tänud aarde eest!

Alustuseks olgu kohe öeldud, et mulle pimedas metsas kondamine kohe üldse ei sümpatiseeri. Selle aarde olin suures "foobiasajus" silmist mööda lasknud ning avastasin selle lihtsalt üks hetk kaardilt. Kohe tekkis mingi veider huvi, et savi - lähme metsa. Pimedas!

Panin Märtenile idee ette ning kuna minu trajektoor täna nii sobivalt siiakanti tõi, siis mõtlesime täna ära vormistada. Polnud aimugi, mida otsida, kust otsida ja kaua otsida. Mina kutsusin oma kolleegi ka kaasa, kes nüüd värskeks geopeituriks on saanud. Seltsis segasem.

Märteniga olime tegelikult natuke luuretööd teinud selles osas, et kust asi metsa poole hakkab minema. Uurisime siiski täna kaarti ka natuke põhjalikumalt ning tegime omad järeldused ja ennustused. Ja läksime metsa.

Alguses pidi ikka pikalt kõndima ilma sihita. Täitsa kummituslik tunne tuli peale juba. Samuti kartsime, et värskelt sadanud lumi võib olla rajamärgiseid katnud ja ei pruugigi midagi leida. Õnneks nii ei läinud, üsna pea oli esimene märk näha, siis teine ja kolmas.. ja enne kui arugi saime, olime sügavas kollilaanes.

Kohtasime teel mitmeid tegelasi, saime nendega hästi tuttavaks, kuna pidime neid mitu korda külastama. Ometi saime seal värskes lumes sumbates lõpuks ka boss-kollile ligi. Uuuuuh, noh jah, natuke Harry Potteri dementori hõngu oli tunda. Õnneks loovutas ta heaperemehelikult logiraamatu meile logimiseks. Seda me rõõmuga ka tegime.

Tagasi tsivilisatsiooni läksime aga oma mõistuse ja kaardi järgi, saime sellega rohkem seiklusi, mis muud.

Ah, ja puude kriginat ja kahinat ja kollide huikeid polnud kordagi kuulda, lennujaama müra oli miskipärast väga kõrvulukustav täna. Vedas meil ajastusega vist, muidu oleks väga creepy olnud.

Aitäh kollimetsa tutvustamast ja siia rada üles panemast, täitsa viks ja viisakas ja muidu igati kiiduväärt! Meeldis nii minu-Märteni kogemusega hingedele ja jättis uhke mulje ka verivärskele peiturile. Selliste aaretega on lust geopeitust tutvustada.

Ah, ja küll me siia teinekord veel kollitama tuleme - boonus tahab ka logimist.

Selle aarde kohta sobib hästi mõttetera: "It's about the journey, not the destination." Mirjam lõpetas Peetris oma keegli ära ja tõmbas isegi värske geopeiturist kolleegi kaasa. Tontide juurde tasub ju ometigi kambakesi minna. Juhised olid väga hästi arusaadavad ning vastavalt nendele me ka tegutsesime. Küll on ikka huvitav pimedas metsas ringi tuiata. Päevavalges oleks asi kindlasti kordades raskem olnud, aga mitte võimatu. Peale mõningast tuigerdamist jõudsime ka lõppu. Linnariided said lume tõttu veidi niiskeks, aga emotsioonid olid siinkohal olulisemad. Lõpp oli maruhea teostusega. Igati kiiduväärt aare. Milline hea võimalus alustada töönädalat sellise aardega. Plusspunktid peitjale, siin on tõepoolest aasta aarde kandidaadiga tegu. Kolmekesi jäime jalutuskäigu, metsaseikluse ning loomulikult ka aardega väga rahule. Tänusõnad peitjale, oli väärt tulemist!

Käisin tondimetsas, inimtühi, jäätunud maapind krabises jalge all, puud nagisesid külmast, aga õnneks oli valge ja tondid päeval tukuvad, seega julgesin minna uurima, kuidas ühel teadaoleval tondil oma peidupaigas läheb.

Nojah.

Kriitika ainult peitjale – kui ise teed käkerdise, siis pole midagi imestada, et see ei püsi. Teada ju, et isegi betoonist ja rauast aarded lagunevad ruttu laiali, mida sinulgi siin loota :):D

Vaene tont oli vildakil, sisikond ringi keeratud, kohendasin teist pisut korda tagasi.

Otsijatele vihje – logiraamat on geopeiturile täiesti tuttavas konteineris ja selgelt nähtav, logimiseks vajad ainult seda ja saad võtta ainult konteineri, tonti ei ole vaja tõsta ega pikali lükata.

Tulime siia lootusega,et valgel ajal saame tondiasjad jonksu.Enam vähem kulges kõik lepase reega,mõned korrad läks küll järg käest,kuid kolme silmapaari ja kahe taskulambiga jõudsime lõpuks ka sihtpunkti.Kohapeal ei osanudki vaadata kas tondil on soolikad juba välja lastud või kügeleb hoopis "sinise silmaga" :) Ju siis ei vaadanud piisava põhjalikkusega.

Aitüma peitmast,boonuse külastus jäi tulevikku

Ega ma kolle eriti ei karda, aga pimedas siis tulla kah polnud tahtmist. Tulime täitsa keset päeva. Tondimetsa leidmine polnud probleem, aga seal õige raja leidmine ei olnud lihtne. Nii mitmeski kohas sai mitu korda edasi tagasi liikuda, enne kui jälle õige suuna kätte sai. Pimedas olnuks kordades lihtsam. Sellele vaatamata leidsime kõik tondid ülesse ja panime külaliste raamatusse nimed kirja. Tänan.