Kahe elevandi

Maret ülevalt juhendades ja meie Janiga all otsides, asi pääsis mitteleiuga. Hetkel arvatavasti aaret oma kohal ei ole.

Leidsin selle, kuigi ma seda isegi ei otsinud.

Korralik seiklus ja ronimine oli. Põnev ja ohtlik!

Kenakesti kõhe käimine nende siltide pärast. Hoidsingi mina enamjaolt ohutut kaugust ja juhendasin pigem kaugelt. Hea, kui on kaks erinevate oskustega otsijat koos. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Alguse infokild tuli postkasti ning muud ei jäänud üle, kui veidi turnida. Pisut tiirutamist ka juurde ning aare sai leitud. Kõik kuiv ja korras, logiraamatus on veel korralikult ruumi :) Aitäh peitjale!

Leitud

Ļeitud, tänud!

Neid elevante olen ikka nii mõnigi kord kahtlustavalt vahtinud, ei tundunud eriti lihtne see seiklus siin. Tuli välja et täiesti õigustatult. Eelaarde sain kenasti kätte ja alla turnimise koht oli ka jõukohane, aga kuna kaardil tundus, et ka teisel tasandil on käidav teerada, siis udisin oma koera ka alla. Aarde leidmine nüüd kohe ka ei tulnud, aga väga palju seda aega ka ei kulunud. Oleks rutemgi saanud, kuid see üles alla turnimine võttis ikka oma jao seal veedetud ajast, sest kiirmeetodil ka tasandeid vahetada ei tahtnud ja ettevaatlik kulgemine võttis aega. Kui aare leitud ja logitud, veendusin, et üks suund muutub õige pea läbimatuks. Teine oli küll käidavam, kuigi mitte eriti. Kõige mõistlikum oleks olnud uuesti üles minna, aga faktselge, et ühest kohast kust koera enne alla tõstsin, ta ise üles ei saa (pole nagu kaljukitse tüüpi) ja ma polnud üldsegi kindel, kas me ka kahepeale saame. Kuigi meil on Norra mägede kogemus olemas, kus ma teda tagant upitades ja siis end ise vinnates käisime ikka kaunikesti järskudes kohtades. Igatahes valisin mahalangenud puudes üle ja alt ronides paremat kohta otsida. Tuligi teine õige varsti. Tõeline väljakutse meile mõlemale, minul iga juuksekarva otsas higitilk ja temal keel ripakil. Tänud peitjale selle väljakutse eest ja aaret peitmast.

Eelmine kord sai käsi ühte ja teise ja kolmandasse kohta topitud, aga ei suutnud eelaaret leida. Ilmselt isegi õigesse auku jõudis käsi, aga kogemust oli veel vähe. Seekord tuli eelaare kergelt ja lõpp-punkti jaoks ka väga pingutama ei pidanud. Tänud peitjale!

Ilus päikeseline ja soe sügisilm, no ei saa ju seda päeva toas lösutades mööda saata. Nii ma selle jalutuskäigu siia tegingi. Tulemuseks 8 kilomeetrit sügiseses kaunis ja värvikirevas looduses ning kolm aaret. Oli siin alles turnimist üles ja alla, alla ja üles aga kätte ma selle sain :)

Aitäh!

Olles talvel siin ääre peal kõlkunud, ei tekkinud libedaga tahet alla minna. Täna lähenesime alt hoopis. Vaatlesime neid sisse kukkunud paelahmakaid ja isegi kaitseaiad oli all või olid need alla kukkunud.. Need lihtsalt vedelesid seal, tõstsime püsti. Otsisime üle tunni. Vahepeal käis Dauno üleval uuesti juhendit lugemas. Otsisime veel põhjalikumalt. Panime siis suuremad saapad jalga karp tuli välja kohast, kust juba igaksjuhuks vaatamas olime käinud.
Tänud

Leitud. Andis ikka otsida :)

Tundub, et selle võlviga on seal varsti lõpp. Kuna lähedal käib ehitustegevus, sh. Mäeküla tänava rajamine, siis see võib loogiliselt olla varingu põhjustaja või vähemalt kiirendaja.

Seekord jäi leidmata, kuna polnud mudas kõhutamiseks vastavas riietuses.

Pimeduse varjul käisime ka elevantidel külas.Aitäh!

Kuna öövaht sai leitud ja need aarded üsna lähestikku, siis nuiasin Maid, et ma tahaks ikka selle aarde ka ära logida. Mail see ammu leitud ja logitud. Õnneks oli ta nõus. Ta ei lubanud minul väga ääre lähedale minna, õnneks sain ta ümber räägitud. Ainukesena sellest aardest meenus talle mõõtmine. Otsisime veidi ja Mai arvas, et võiks teine kord tagasi tulla aga ma ei olnud sellega nõus. Kui juba nii lähedal oled, siis ei anta alla. Käisin ja otsisin seda ja täitsa vaatasin õigesse kohta aga ei leidnud. Ütöesin, et ei jaksa enam. Aga siis oli Mai jällegi otsustav ja läks seda aaret otsima ja vaatas samasse kohta kuhu mina ja leidis aarde. Sain jälle targemaks. Aitäh! Ilm oli super selle aarde otsimiseks.

Lähenesime metsa poolt, eks seal mõni maha langenud puu oli ja ronima pidi ka, aga sääski oli jõhkralt palju. Esimese aarde leidsime ruttu, teisega läks veidi aega.

Eelaarde leidmine läks suht ruttu. Lõpp-aarde asukohta veidi ikka otsisime aga lõpuks sai see ka leitud. Sääski oli ainult ropult palju.

Suveperioodil valmistuge sääskedeks, sest nad on kurjad. Esimese leidsime kiirelt, teisega läks natukene aega.

Langesin lausa kõhuli. Edasi otsustasin tegutseda kavalalt. Ei tormanud otse aardeni. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aitäh!

Helge oli esimese topsi juba leidnud ja peale koopas turnimist pakkus välja siia ka tulla kuna ta ei olnud karpi leidnud. Nüüd suurema kambaga saime siiski nimed logiraamatusse. Tänan.

Leitud

Me oleme seda aaret väga mitu korda otsimas käinud. Eelaarde leidsime super kiiresti juba eelmisel suvel. Põhiaaret otsisime esimesed paar korda valest ilmakaarest - me ei suutnud ise ka see kevad välja mõelda, mismoodi me selle sinna saime. Ilmakaared selged, saime õigele poole otsima, aga ikkagi esimesel korral ei leidnud. Selleks ajaks oli see aare juba päris pinnuks silmas ja nüüd läksime, otsisime, leidsime. Meil on vist liiga lühikesed sammud. Väga hea meel oli leida lõpuks ja juhuslikult ka meie 300 leid :)

Öävahi juurest liikusin juba tuulisema ja pilvisema ilmaga edasi siia. Liisi logi oli mind juba mõnes mõttes ette valmistanud, et ega siin lihtsasti ei lähe. Ei läinudki. Kohe üldse ei läinud. Küll sain olla kõhuli ja püksid niiske maa peal märjaks teha, kui ka vinguda Liisile ja kuulata tema soovitusi. Vahepuntist edasi ma ikka ei saanud. Ei tea, millal tagasi. Üksi kindlasti mitte.

Ei hakanud mina selle suure lumega seal kuristiku äärel kõõluma. Natuke tuhnisin aga tundus liiga ohtlik.

Põnev paik tõesti, õnneks ka aare end liiga kaua ei peitnud. Kõik oli korras ja leitav. Aitäh aarde eest!

Oli sinna alles tee. Aga kohale jõudsime! Ühes tükis! Kuna tulek oli otse töölt, siis jalanõud ei olnud muidugi kõige sobivamad, aga mis sa hädaga ära teed. Sai ronitud ja otsitud ja nime ka lõpuks kirja.

Aitäh!

Pärast põnevat maa-alust retke soovitas Tarmo geokaarti uurida ning jalutasime nüüd veel ka kahte elevanti otsima. Pärast vihma ei tundunud kirjelduses kästud põlvitamine just kõige ahvatlevam, kuid õnneks seda ei pidanud väga pikalt tegema, rohujuure tasandi uurimine osutus edukamaks kui sealt saadud juhendi järgi konteineri leidmine. Ilma kaaslase moraalse toeta oleks lõpus ilmselt veelgi kauem aega läinud. Õnneks oli otsimisel stiilis külm-soojem-külm-soe siiski positiivne tulemus.

Koht on siin äge, pole olnud põhjust varem siia sattuda.

Aitäh!

See täpp oli kaardi juba siis kui esimest korda geopeituse avasin. Suhteliselt kodu lähedal ja enamvähem tuttavas kohas ka. Võib julgelt öelda, et sadu kordi märgatud ja teadvustatud selle olemasolu, kuid liialt pole häirinud. Eks neid sarnaseid punkte on ju veel. :) Täna nähes tuli aga otsus, et nüüd on selle kord. Esimeses punktis sain ikka kordi põlvitada enne kui leidsin, tops sisuliselt "ei kuskil". Ootamatu, et ta tõesti selliselt seal terve selle aja püsinud on, loodame ka edaspidi siis parimat. Lõpp oli kiire, lihtne ja korras. Elevante ei kohanud, aitäh!