Kiviaegne asulakoht

Lõpuks leitud, aga tühja kohta oli palju lihtsam leida.

Kunagi olen siinkandis juba midagi loginud. Öeldakse, et loodus tühja kohta ei salli, ju kehtib sama geopeiturite kohta. Kuidagi juhtus, et aeg surus takka ja pidin juba loobuma, kuid no mitte ei tahtnud leidmata ära minna. Nii ma siis kammisin veel logisid ning sain lõpuks ikka õigele kohale pihta. Kaval sunnik. Aitäh!

Üldse ei meeldi sellised mikrod. Peab palju vedamist olema, et üldse näha. Seekord meil vedas :)

Uus konteiner uue logiraamatuga

Nüüd oli aega otsida ja otsida ja mitte midagi leida peale tühja peidiku. Mitu korda on võimalik ühte aaret otsida! Vähemalt koht nüüd teada.

Kui laps olin, siis mängisime siin. Praegu ütlen: " Et loodus võtaks."

Pärast mõningast otsimist uurisin hoopis neid teisel pool bussipeatust asuvaid infotahvleid. Enne minekut otsustasime veel korra silmadega ringi vaadata ning Marta leidiski viimaks kavala peiduka. Täname!

Kaval vigur, ma ütlen.
Aitäh 💞

Ikka päris kaua tammusin ja vahtisin ringi, enne kui silma jäi. Peamiselt seepärast, et mul näitas null natuke eemale ja need objektid seal tundusid ka vâga loogilised. Kui aga juba õiges kohas, siis tulid leid ruttu. Aitâh!

Siinkandis tiirutades proovisin ka mõne aarde leida. Aitäh!

Leitud. Aitäh peitjale!

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis alustaks sellest, et täna oli täpselt samasugune ilus jõulune ilm kui aarde avaldudes. Põhjus, miks me esmaleiule ei pretendeerinud, oli seekord logistiline, nimelt teadsime natuke liiga hästi ette, kus piirkonnas aare avaldub ja seda seetõttu, et olime peitjal transpordiabis head-paremat aarde kõrvale piknikukohta toimetamas. Oli täitsa põnev näha, kuidas rahvast hakkas igast suunast järsku saabuma, ilmselt üks rahvarohkemaid aarde avaldumisi, eks snäkilubadus meelitas ka rohkem rahvast välja ilmselt. Igatahes, läksid nemad siis kõik aaret otsima. Otsisid ja otsisid, aga tolku ei mingit. Lihtsalt puhtalt sportlikust huvist andsin lõpuks alla, et no ma ainult vaatan ja... üles leidsin, pagan. Ja veel nii rumalalt ka, et lausa hõikasin selle välja. Nime siiski kirja panema ei hakanud, sest stardieelis ju ikkagi oli. Sõin lihtsalt preemiaks natuke rohkem pirukaid kui olin plaaninud. Või ok, ma oleks neid ka ilma leiuta söönud, sest nii head olid lihtsalt. Üldse oli vahva jõulune ja rahvarohke üritus see tookord.
Täna oli seevastu täitsa inimtühjus, isegi vahepeal tekkinud liumäel ei lustinud kedagi. Läksime ja võtsime aarde siis uuesti välja, ega ta hästi tulla ei tahtnud, ikkagi lumega kättesaamatu silt ka juures ju, aga kuidagi ikka meelitasime ta välja.
Igatahes tore aare ja toredad mälestused - aitäh peitjale!

Variante oli palju, aga nägemine takistas, kusjuures pühkisin objekti isegi puhtaks , lihtsalt vaatenurk oli vale. Õnneks oli meil parema nägemisega kaaslane kaasas.
Tänud aarde eest.

Sellest kiviaegsest asulakohast ja neist leidudest Ihastes olen lausa kuulnud, aga samas ka unustanud. Nüüd oli hea taas meelde tuletada. Oli nende leidudega kuida oli, aga meie leid ei tahtnud ega tahtnud tulla. Kui meie autojuht, kes igaks juhuks oli rooli jäänud, sest parkimiskoht oli väheke nagu kahtlasevõitu, lõpuks kannatuse kaotas, meie juurde tuli, aarde välja võttis ja logimiseks ulatas. Nunuh, juhtub. Aga nüüd sai logi kirja panna ja otsingud lõpetada.
Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.

Õnneks jäi silm üsna kiiresti õigele asjale peale. Kättesaamisega oli veidi tegemist - oli teine oma pessa jäätunud. Tõime abivahendi ja saime ta siiski kätte, väheke kohendasime ja loodetavasti toimib kenasti. Kaval peidukas.Tänud peitjale!

Peitjal hakkas meist kahju, kui mitteleiu logi panime ja advendiajale kohaselt tegi väikese lohutuskingi, kui jagas vihjeid aarde peidupaiga kohta. Suur tänu selle eest! Täna tegime taas siiakanti asja ja nüüd vaatlesime ainult õigeid objekte. On ikka kavalasti peidus küll see jupstükk aga nüüd leitud. Kurjad naabrid ega politsei meid ei tülitanud.

Selle aarde otsimisel tuleb kiire leidmine kasuks. Kauemaks jääte,sis saate politsei patrulli end segama. Olin aaret otsides liiga kauaks jäänud siia ja aia taga oleva maja omanik tegi väljakutse. Kahtlane tegevus tema maja taga. Olevat tõsine oht tema varale ja teda sõimati slaavi keeles. Pidin siis patrullile seletama mida ma selles kohas teen. Said aru. Eks üritan teinekord veel.

Tänaseks oli aaret vaja ja see tundus just sobiv kandidaat. Peale kuuse kaunistamist ja piparkookide tegemist puhkasin veidi ja suutsin end õhtupoole juba välja vedada. Logisid lugedes tundus, et peitja oli koordinaadid paika sättinud, aga peale mõningast otsimist tuli aare siiski veidi koordinaatidest eemal välja. Väga hea peidukas. Kes pimedas otsib, siis soovitan seda kindlasti väga hea võimsusega pealambiga teha, muidu võibki otsima jääda. Sellest kohast ja koha tähendusest polnud varem teadlik. Suured tänu peitjale aarde ja selle koha tutvustamise eest.

Rahulik õhtune otsing taskulampide valgel. Sai omajagu kohti üle vaadatud, kuni Sillel silma jäi. Aitäh peitmast! :)

Panin koordinaadid paar meetrit täpsemaks. Algselt võtsin need GPS-ga, aga ju siis männid segasid signaali.

Ei näinud ka mina midagi, hämaraks kiskus ka. Väga hea vaade kellegi söögilauale ja sagimiseks läks ka seal. Vaatasin mõned loogilised kohad üle ja loobusin. Tänaval ka seda rahvast ikka liikus.

Tammusime natuke aega ringi silmad kõike kahtlast sihtimas aga hakkas külm ja loobusime.

Paistab keskmisest kavalam tops, vihmasajus ja kellegi akna all polnud ka soovi väga pikalt poleerida. Üks kord jälle.

Tänud aarde eest!

Sai oodatud täistundi Purde ühiselamu lähistel, kuna olin seal niikuinii juba sõbrannal külas. Olin juba ratta seljas, kui kell 19:00 täis lõi ning siis korra seisatades kaarti vaatasin. Ai jama! Sinna ma küll esimesena ei jõua vändatud, teistel on kõvasti rohkem hobujõude ju all. Mul näitas gepsul kuskil 5 km umbes minna. No mis seals ikka, andsin siis jalgadele valu ja üle Ihaste silla vuhisesin ma kohale. Kaugusest paistis, et jõulutulede säras mingi kogunemine on juba käimas. Tervitasin ja suundusin otse aarde nulli. Maa-ameti kaardi järgi otsustades vaatas mulle seal puudevilus vastu tühjus. Ka karu oli täitsa nõutult ringi tuhnimas. Poleerisime neid samu kohti küll ja veel, kuid ikkagi va kolmas kord sama objekti juures viis karu mesimagusa leiuni. Tundus, et kirja saime oma [STF] leiu miski kell 19:24 koos geokaruga, mis oli isegi väga hästi, arvestades teiste geomobiili eelist. 😎 Vähe sindrinahk oli see aare nigu küll. Oot aga mis värk, Vandersellid olid ka laua ääres juba, aga nime ma ju logiraamatus ei täheldanud. Aga kõik sai selgeks, kui tuli väja, et nemad olevat asukohast juba teadlikud olnud. Vot aga see vingem osa õhtust oli ju veel meil ees. Piparkoogid ja soojad pirukad, tee ja jõuluglögi. Kuna enamus olid kohale tulnud oma mootorsõidukitega, sain ma seevastu seda vähe vürtsikamat glögi seal nüüd mekutada. Kohale oli tulnud ka minu jaoks uusi nägusid, vahva! Näod ja nimed jälle koos! Sai palju toredat geojuttu puhutud ning kõhutäiegi naerda. Plaane ka tulevasteks koosotsinguteks maha peetud! Tore oli! Tänud Aare aarde eest ja mõnusa ürituse korraldamise eest! Järgmise korrani! 🥳

Kui nullilähistele jõudsin, oli pidu juba täies hoos ning esmaleidjad nautisid head ja paremat. Mul seisis ees aga 52 x 7 aarde jaoks viimane otsimine. Alustasin geopeiturile kõige loogilisemate objektide uurimisest, kui tuldi vihjama, et null pole kõige täpsem ja et võiksin veidi mujale tähelepanu suunata. Tegin mitmeid tiire ja uurisin nii hästi, kui ühel pimedal detsembriõhtul võimalik. Isegi õiget objekti valgustasin, kuid maskeering oli nii hea, et vajasin lõpuks põhimõtteliselt näpuga ette näitamist, et nimi kirja saada. Sain topsi vahetult enne järgmise otsija saabumist tagasi ja suundusin advendipittu geojutte puhuma. Suur tänu peitjale ja kõigile ülejäänutele toreda koosviibimise eest!

Ei tulnud üldse kergelt see leid. Ikka parajalt suunamist. Null nüüd ka natuke eemal tee pool ja taskulambi valgel jne. jne. Aga lõpuks jäi peidukoht sõrme alla ja sai vestlusringiga liituda. Tänud kutsumast!

Saime siin geoaarde juures suurema rahvaga kokku. Ise ei pidanud seekord otsima ja saime lihtsa vaevaga nimed kirja. Aitäh peitjale ja kõigile teistele, oli tore kokku saada ja geouudiseid kuulata. Aitäh!

Advendiseeria Lõuna-Eesti nädal kogus tuure ja eelmiste päevade kohtumistel oli kogunenud piisavalt vihjeid, et kiirreageerimine plaanidesse võtta.

Kui ma natukenegi paremini oleks osanud sõita sinna kohta, kus ma arvasin kaval olevat aarde avaldumist oodata, siis ma oleks kindlasti aarde avaldumise ajal õiges kohas olnud. Aga ... mina ja GPS, läbisaamine on viletsavõitu. Seepärast pidin kohale sõitma alles aarde avaldumise järel ja Targo tagatulede järgi.

Kohapeal selgus, et seltskond polnud veel eriti suur ja ega neid palju polnud, kes Targole ja mulle appi oleks tulnud. Kohapeal oli päris palju võimalusi erinevaid objekte valgustada. Aaret valgustasime ka seltskonnaga päris mitu korda. Enne kui see siis oma pesast kätte sai leitud. Ülikaval, eriti pimedas.

FTFi panime kirja Targoga kahepeale 19:10. Suur tänu peitjale vägevat geoadvendi pidu korraldamast ja veel vägevama aarde eest!

Tundub, et minu eelmise päeva vägitegudest innustatuna agiteeris roosinupp mind, et võiks täna ka krabama minna. Ma olen teatavasti kergemini äraräägitav kui viimane vallaline karaokebaaris kell kolm öösel ja nõustusin. Valisin omast arust soodsa stardikoha ja jäin ootama, millal kell seitse saab. Õige pea ilmus samasse paika ka roosinupp oma autoga ning parkis strateegiliselt minu ette. Kui geopeituse saidil tuli roheliseks läks, sai ta ka parema stardi, aga minu navigatsioon oli jällegi etem, nii et mingil hetkel õnnestus mööda lipsata. Nii kimasime nagu Schumacher ja Häkkinen kuni värvides särava finišijooneni. Finišis pakuti šampuse asemel glögi, kuid enne tuli ju veel midagi teha... aa, muidugi, aare kah üles leida. Rapsisime kaootiliselt ringi, kuni peitja natuke halastas ja vihjas, et tegu on "hea maskeeringuga". Ja ossa püha püss, see oli tõesti kõva maskeering, eriti pimedase aja kohta.

Lõpuks siis roosinupuga poolitatud FTF kell 19:10.

Peagi saabus sündmuspaigale veel rahvast, lõpuks oli vähemalt 12 inimest kohal geolobisemas. Aare oli teinud ülihäid pirukaid ja tuju oli taevas. Heameel oli päriselus esmakohata inimesi nagu polaar ja errvee, kelle peidukunsti ma kõrgelt austanud olin.

Veel jäi meelde, kuidas karukati palus, et kui ma ise midagi peitma peaks, siis teeks lihtsamaid mõistatusi kui fantoomleiutaja, et ei oleks lahendamiseks vaja matemaatikaolümpiaadi võitja olla... Huvitav, millest tal küll selline eelarvamus, kas me paistame kuidagi sarnased välja? :D

Aitäh peitjale ja kõigile sõbralikele kohalolijatele, geopeituse seltskond on parim!

////

Rabinovitšilt küsitakse, kuidas juudid kiviajal elasid.

"Täpselt ma seda ei tea, kuid arvan, et halvasti," vastab Rabinovitš. "Tol ajal tehti ümberlõikamisi ju kivikirvestega..."