Kultuurikiht

Kummik pole just parim valik ronimisaardeks, aga õnneks väga hull see puu ei olnud. Päris äge koht tegelikult, meenutas kunagist Windowsi taustapilti natuke. Eriti kui ei teaks, millega tegelikult tegu. Aitäh peitmast!

Üks ronimine päevas hoiab vormis. Täna siis see.

Sai ennast sirutatud ja venitatud. Tänud aarde eest!

Tegime siin kohalikust materjalist abika mis täiesti toimis ja logitud saigi.Aitäh!

Leitud

Kindluse mõttes sai siia tuldud abivahendiga ja kui juba kaasas, siis ka kasutatud. Aitäh peitjale!

Pikk matk seljataga. Pikkust just nõnda vähe, et esimene pöidlapikkune astmeke umbes nina kõrgusel...ohjah! Aga jonn oli suur ja see tegi leidlikuks ning sitkeks...nii sai nimi kirja (peaaegu oleks teinud punase, kriimustatud sõrmelt tulnud, "tindiga"). Aitäh peitjale katsumust pakkumast!

Üksi oleks siin hätta jäänud, ōnneks gunvald on kahestunud isiksus, ying ja yang vms. Sai inimpüramiidi abil taevasse tōustud ja logitud. Aitäh “ōela” aarde eest!

Pääsküla jõgi oli juba enam-vähem jääs ja üsna mõnus mööda seda tatsuda, ei pidanud kogu teed võsa vahel lume sees ukerdama. Karbi kättesaamine oli ka ainult käe väljasirutamise vaev. Enne, tõsi, oli küll võimalik veidi ka keha virgutada. Aitäh peitjale!

Leitud

Tänase ringi planeerimata logi. Kuna tundus, et just siit kõige parem läheneda, otsustasime selle kiire ronimise ka ette võtta. Aare ideaalses seisus, ronimiseks ka paar nukki veel alles. Tänud!

Pärast Aardla järve aaret ei tundu põlvini hein enam mingi takistus. Läksime kohale, kuigi Mail on seel varem logitud. Kohale jõudes avastasime, et on ronida vaja. Mai ei mäletanud, et see seal varem oli. Ja mina lootsin, et see 3.5 maastik tähendab pigem seda kõndimis maastiku, kus ma ühes kohas ühe jalaga sisse kukkusin üle põlve. Ma alguses üritasin aga jalg ei tõusnud nii kõrgele, et oleks ennast suutnud üles tõugata. Tegin Maile pätti, kuna ma teda jaksan hoida aga mina olen tema jaoks liiga raske. Mai sai ilusti puu otsa ja lisas logiraamatusse ka minu nime. Hetkel hea kuiv seal veel. Tasub aare ära võtta. Aitäh!

Kui poleks aardejahti, poleks ka siia sattunud. Kohapeal ootas tütre lemmiktegevus :)

Leitud. .htune jalutuskäik metsas.aitäh

Täna oli meie geoõhtu ja üheks väljavalituks osutus see aare. Autod sai jäetud vähe kindlamale ja puhtamale pinnasele.
Jalutasime mööda porist mudateed ja siis mööda metsasihti, tegelt küll läbi metsa.
Teadsime, et siin tuleb veidi kõrgustega tegeleda ja selleks puhuks olin endale kaela riputanud slingid... nii igaks juhuks.
Aga nagu on alati vihmavarjuga, et kui see on kaasas, siis ei hakka sadama, nii oli ka täna slingidega... sai ka ilma.
Tänud aarde eest.

Siin oleksin pea et käega löönud. Ei paistnud eriline ronimine, kuid märgadel saabastel ei olnud mittemingisugust pidamist sel puutüvel. Libe, mis libe. Kusagilt leidsin lõpuks siiski väikese abivahendi, mille abil ülesse sain. Tegelikult 2 korda siis, kuna peale logimist kukkus karbi kaas maha ning see tuli ära tuua.. Peitjale tänud!

Mugust vennale hakkas aarete otsimine nii väga meeldima, et tegime täna jälle ühe matka ja noppisime teele jäävaid aardeid. Puu oli päris libe aga hakkama saime. Tundub, et üks hea oks ronimiseks hakkab vaikselt otsa saama, seekord veel kandis. Aitäh!

Tore mets öösel kondamiseks. Sa kuuldud erinevaid metsa hääli, mis tekitasid küsimuse kas tasub edasi minna? Tänan

Kella 1 aeg öösel täpselt õige puu kuhu ronima tulla, enne seda 1km jalutuskäiku, tänud :)

Oli küll natukene libe, aga kuna tegemist on päris hea ronimispuuga, siis polnud logimisega probleeme. Aitäh!

Pärast eelmist aaret oli see nagu lapsemäng. Kui juba alumisele oksale ennast vinnasin, siis edasi oli asi kerge. Maastik oli sile, mitte nagu mõne teise aarde puhul. Aitäh!

Eks hoogu olen juba mitu aastat v6tnud et seda kultuurset kihistumist otsima tulla. Kll j6udnud kihi tipus uusaasta ilutulestikku vaatamas käia kui ka perimeetril jalutamas. Täna olin jälle piirkonnas ja seekord rattaga. Polegi siin soojal ajal käinud. Prygikolli laudtee oli nii kinni kasvanud et oli tykk tegemist sellel pysida. Kll oli vaja emba kumba kätt t6sta et n6gestega pihta ei saax ja hinge kinni hoida et m6ni prussivahe nii lai poleks et ratas sinna vahele vajuks. 6nnex sain siiski ilusti kohale. Mäe jalamil nägin veel yhte rebasekutsikat kes mind nähes kiirelt vehkat tegi. Siis aga hakkas ikaldus pihta kuna linnulennult k6ige lähemast kohast ei suutnud yhtegi purret leida. Juba käisid m6tted läbi et kasutan ratast sillana aga siis hakkasin täpsemalt kaarti vaatama et see siinne veetakistus oli ju k6igest soojendus ja j6gi oli sealt hoopis edasi. Pisut eemal märkasin aga yhte purret ja sealt siksakitasin ennast nyyd kuni j6eni. Sealt sai aga laudtee nagu saega saetult otsa ja sama targalt ma sealt tagasi tulin. Olin juba m6ttes loobunud ja s6itsin auto juurde tagasi. Aga nagu saatuse tahtel tegin seal majade vahel paar valet p66ret ja olin järgmine hetk hoopis j6ulu6eluse juures. Kaardilt olin selleks hetkeks juba tuvastanud et siit peaks isegi ilma vette minemata kohale saama. Nii läkski. Auto pargitud, ratas välja ja vurinal aarde poole. Oleks kohe seda asja 6igest otsast harutama hakanud hehehe. Siingi tegelt viimased sadakond meetrit oli selline maastik et andsin muudkui rattale valu ja lootsin et heina sees oksa v6i kraavi peidus poleks. 6nnex oli täitsa enams vähems lapik maa. Väike sirutus ja tehtud. Täitsa m6nus tummine teostus siin l6pus. Tänud peitjale

Kaups oli mulle öelnud, et tema sai selle aarde maapinnalt kätte. Ma olen teadlik, et ta on pikk, aga aarde alla jõudes imestasin, et kohe nii pikk. Mõtlesin küll, et siit tuleb mitteleid, aga need paar pisikest könti, mis puu küljes olid, väärisid vähemalt proovimist. Endalegi üllatuseks kõhulihast nii palju jagus, et vinnasin end loetud sekunditega aardeni. Väga palju aitasid kaasa villased sokid, mis libisemist takistasid. Allatulek tundus isegi raskem, kuid jällegi tänu sokkidele saabusin maapinnale tagasi mõistlikus tempos. Lahe, mulle meeldis!

Esimest korda leidsime Snoopyga üles aga logida ei saanud, sest jõudu ei jätkunud ronimiseks. Nüüd tulime koos Kennoga ja Kenno sai nagu naksti ronitud ja nimed kirja.

Üksi poleks ilmselt hakkama saanud. Hea, et Kairit oli valmis pätti tegema ja saingi ahvi kombel aardeni ronida.

Pliksid tegid metsas pätti, ma pole kes teab mis ajast seda teinud, algul ei tulnud kohe meeldegi :D
Logitud ja Kniks!

Marju ega seeni ei söönud ja sain ka ronimisega üllatavalt ladusalt hakkama. Aitäh.

Tänud peitjale. Ilus töö!

Aitâh aare eest!

Tee aardeni oli jalksi minnes üsna viisakas. Õige puu tuvastasime kähku ja hindasime ta ronimiskõlbulikuks. SalmeS ronis üles, andis karbi mulle, mina logisin ära ja tema pani karbi oma pessa tagasi. Tiimitöö. Kogu seda tegevust saatis koera karglemine ja kiunumine, kes oleks ka tahtnud puu otsa ronida.