Mets

Pärast pikka pausi on aare hoolduse saanud ja aare on siiani omas kohas alles võrdlemisi heas seisus. Loodus oli teinud oma töö ja keerukus astme kümneni viinud. Nüüd peaks olema jälle võimalik leida seda kuid tasub meeles hoida, et tegu ongi raske aardega ja esimesel korral põrumine okei.
Lisan, et kui keegi plaanib tulla võib ta tuua logi raamatule grip koti et säilitada aaret järgmistele. Endal jäi maha.
Soovin edu otsimisel!

Mida pole seda pole... või peale võiks võid ka määrida. Nagu miks? Nagu miks ei leidnud ma küsin. Sai tuhlamis jälgi vaadatud... mõtteid koondatud, laiendatud, lahti lastud. Tammutud. Päris isu sa täis tammutud. Ikka ei midagi. Lõpuks mulle tundus, et kõik muidu ilusasti laulvad linnud ka naeravad mu üle. Olgu siis pealegi nii. Ega mitteleid pole häbiasi.

Oli siin ümbruses ikka möllatud. Kännud ja mahakukkunud puud olid kõik ikka ülima läbiotsimise osaliseks saanud. Kodus lugesin enne logisid ja küsisin igaks juhuks veel varem selle asjandusele küüned taha saanud otsijalt ka üle ja selle tulemusena selgus, et mul oligi õige ettekujutus peidukast tekkinud. Aga ei saa kohe mitte öelda, et oli vaid kohaletuleku vaev, natuke aega ikka tammusin silmi punnitades ringi ka, aga tegelikult tuli leid ikka suhteliselt ruttu. Tänud peitjale siia metsa seda Metsa otsima saatmast, täitsa tore oli.

Novot, täna oli vaid kohaleminemise vaev. Eelmine kord võis isegi sentimeetrite mäng olla. Aitäh!

Keerutasime omajagu aega ümber nulli. Logide lugemine viis leiuni. Tänud peitjale.

Ise leitud, hästi leitud.

Aitäh aarde eest!

Otsustasin kohale tulla natuke pikemat teed pidi, et veidi jalutada. No kohapeal sai ikka kõvasti samme juurde teha ümber nulli tiirutades. Praegusel aastaajal suht võimatu leida, aga koba peale siiski sain nime kirja.

Käisime metsa vaatamas, ei leidnud midagi. Eks see kavalus ole siin kange, kui logisid lugeda.

Olen sellel aardel ikka peale avaldumist silma peal hoidnud ja aru saanud, et pole mõtet mütsiga lööma tulla. Kaks aastat olen ka jooksukolmapäevaku käigus mööda rada mööda lipsanud, aga pole tihanud kõrvale põigata. Eile plaane tehes lugesin läbi logid. Nüüd oli mingi arusaam olemas. Kohal oli vaja ikka kõik valed kohad ära tõsta ja siis minna õigesse kohta logima. Väga tänud aarde eest.

Kui mina kohale jõudsin, oli raskem osa juba seljataga. Tänud!

Tatsasime seal tükk aega ringi aga kui Triinu hakkas väga autosse tagasi kippuma, siis küsisin õlekõrt. Vaatasin siis laiema pilguga ringi kuniks leitud saigi. Kui juba leitud, ei tundunudki nii hull aga otsimise ajal küll :D Kui raske töö tehtud, jalutas Anni meile metsas vastu... Aitäh!

Hommikul ärgates oli tõesti selline tunne, et päriselt peab korraks kuhugi reisile minema. Soome minek oleks veits hilja peale jäänud, nii et järgmisena oli valikus Pärnu. Miskipärast langes seegi välja ja otsustasime läbi Venemaa (loe: Lasnamäe) Šveitsi (loe: Viimsisse) reisile minna.

Meie imelise reisi esimene peatuspaik oli mets. Muidu mets nagu mets ikka, aga kuidagi ei jäänud aare silma. Lugesime logisid ja andsime alla ja lugesime veel natuke, kuniks Kaupo ära nägi ja edasi läks juba ladusalt. Kahju, et uut riiki kirja ei saanud :')

Nähes naabrit motikaga mitme päevasele Läti reisile minemas tekkis ka meil isu väike tuur teha. Esmalt mõtlesime Pärnu osas, siis aga palju rohkemate aaretega Viimsi kasuks. See oli esimene leid, natuke võttis aega ja kukalt oli vaja sügada kuni õigesse kohta sattusime, siis jäi hästi silma.

Leitud.
Siin metsas läks küll omajagu aega aga alla ei tahtnud ka anda. Istusin siis palgile ja hakkasin logisid lugema.

Aarde leidmisega eriti kaua ei läinudki. Küll aga pidin tükk aega ootama, kuni kooli lõpetamise puhul metsas oma koolivihikuid hävitavad poisid oma tegevused lõpetasid ning lahkusid.
Aitäh aarde eest!

Koer hädaldas, et teda ei võeta mängima... Otsisin siis mõne jalutuskäiguga aarde ja läksime! Saime vihma ja leidsime aarde, ei miskit hullu. Aare korras. Polnudki neil radadel varem ringi jalutanud, tänud.

Olin enne seal kaks korda käinud ja logidest juba mingi teooria aretanud. Siis uurisin veel Heleni käest ja lõpuks sai Merily veel abiks kutsutud. Nojah, ärge siis talvel otsige. Aga kõik oli kuiv ja korras. Peab muidugi tunnustama kui inimene on viitsinud vaeva näha.

Logide süva analüüsist oli kasu. Esimese hooga valitses tõesti nõutus, siis aga sai meelde tuletatud, mida logides kirjutati. Mõni minut ja nimed kirjas. Pole paha!

Ei olnud lihtne, ei olnud. 5? nda korraga leitud. Alati sai poleeritud valest kohast. Tänan

Tundus sobiv hetk taaskord üks jalutusring siia metsatukka teha. Tänu sügisel nähtule kujutasin täpselt ette, mida otsima peab aga kahjuks ei mäletanud enam täpset asukohta. Eks siis tegin seda, mida vihje käskis ja peale natukest ringi tammumist märkasingi otsitavat oma nina ees. Ei tea, kas see peitmisviis just kõige reeglitepärasem on aga kui see karp juba siin on, ega siis enam hädaldada ka pole mõtet.

Eelmine aasta käisin aga ei leidnud kuskilt miskit. Seekord siis uuesti, aega läks ikka tublisti aga lõpuks peale palju palju ringe ümber nulli ja läheduses hakkas ebakõla silma lõpuks. Ega ta lihtne pole aga tehtud sai, tänud :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aare on puhkuselt tagasi.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aare läheb Talvepuhkusele kuna kui varsti Lumi tuleb siis on aaret tõenäoliselt liiga keeruline leida.

Ei leidnud, sest polnudki enam midagi leida. Olin juba hakanud mööda metsateid sinnapoole jalutama, kui viskasin korraks pilgu ka GC-kaardile. Üllatuslikult ma sealt seda aardetäppi ei leidnud. Asja uurides selgus, et sellel aardel on just täna talvepuhkus alanud. Aga kuna mul oli plaanis siin metsas nagunii natuke ringi jalutada, siis otsustasin ikka nullile ka pilgu heita. Üsna kiirelt märkasin kohta, kus aare OLI olnud. Eks siis kunagi kevadel tulen uuele ringile.

Öösel pimedas ei leidnud midagi. Panin tähele, et kõik suuremad püütükid nulli ümber on mitu korda ümber keeratud ja mitmeid auke puutüvede alla kaevatud. Kahtlustan, et peab siia tulema päevasel ajal ja sapööri moel torkima noaga igat maapinna sentimeetrit mingis raadiuses.
Nägin ka geopeituse temaatilist sõnumit ühel kuivanud puu tüvel, kuid sellest polnud siiski mingit abi konteineri tuvastamisel.

Ilmselt oli tähtede seis õige. Nulli lähedal veidi uurides tuli leid üllatavalt lühikese ajaga. Koerajalutajaid ei olnud ka segamas ja nimi läks kiirelt kirja. Tänud!

Käisime ka geoerosiooni vaatamas. Peidukoha astet märkasin alles aarde juures olles ja ega logid ka palju lootust äratanud. Vähemalt Triinu ja Exe said natukene metsa all jalutada enne kui koduteele asusime.

Tänu saadud vihjele leitud. Aitäh!

Pärast kahte külastust visati päästerõngas. Ilma selleta poleks kunagi leidnud. Kuigi mida rohkem talve poole, seda suuremaks tundub muutuvat juhuleiu võimalus. Kui enne oli ümbrusest sammal kadunud, siis nüüd hakkasid murdunud tüved kaduma, muutudes osaliselt saepuruks. Oleks siis vähemalt null täpne. Soovitan hoida 8m NE või isegi NNE. Suur tänu abistajale vihje eest. 1220. Aitäh!