Aare tutvustab ühte vanemat mõisa Järvamaal. Sargvere mõisa barokkstiilis peahoone ehitati 1760. aastatel, mil mõis kuulus Erich Helmich von Kaulbarsile. Mõisa esimene omanik oli tollase Esna mõisniku Otto Magnus von Esseni tütar Christine Hedwig, kes oli abielus Kirna mõisniku Hans Heinrich von Ferseniga. Sargvere mõisa ajaloo muudab huvitavaks see, et mõisa pärandati edasi vaid naisliinis ja naised on ju kavalad!
Kahekorruselises kivihoones on säilinud ka rokokoostiilis stukklagesid. Hoone ees oli suur auväljak ja seda ümbritses segastiilis park. Pargis kasvab Eesti jämedaim Harilik Saar. Aarde juurest näedki Sa Saarepuud. Puu murdus 18 jaanuari 2019 tormituulte mõjul.
Pärast võõrandamist tegutses mõisahoones kool. Hiljem on seal asunud raamatukogu ja praegu Sargvere mõisa muuseum.
Alates 2003.a. tegutseb mõisas MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts. Mõisa ja parki on restaureeritud SAPARD, PRIA ja KIK projektidest, toetanud on Muinsuskaitseamet ja Paide Vallavalitsus.
Seotud lingid:
Aare tutvustab ühte vanemat mõisa Järvamaal. Sargvere mõisa barokkstiilis peahoone ehitati 1760. aastatel, mil mõis kuulus Erich Helmich von Kaulbarsile. Mõisa esimene omanik oli tollase Esna mõisniku Otto Magnus von Esseni tütar Christine Hedwig, kes oli abielus Kirna mõisniku Hans Heinrich von Ferseniga. Sargvere mõisa ajaloo muudab huvitavaks see, et mõisa pärandati edasi vaid naisliinis ja naised on ju kavalad!
Kahekorruselises kivihoones on säilinud ka rokokoostiilis stukklagesid. Hoone ees oli suur auväljak ja seda ümbritses segastiilis park. Pargis kasvab Eesti jämedaim Harilik Saar. Aarde juurest näedki Sa Saarepuud. Puu murdus 18 jaanuari 2019 tormituulte mõjul.
Pärast võõrandamist tegutses mõisahoones kool. Hiljem on seal asunud raamatukogu ja praegu Sargvere mõisa muuseum.
Alates 2003.a. tegutseb mõisas MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts. Mõisa ja parki on restaureeritud SAPARD, PRIA ja KIK projektidest, toetanud on Muinsuskaitseamet ja Paide Vallavalitsus.
Seotud lingid:
Otsisin, mis ma otsisin, aga aaret ma ei leidnud. Pärast peitjaga rääkides selgus, et ega seda enam pruugigi alles olla. Vihjes toodud objekt on üsna nutuses seisus, aga veel seisab püsti.
Mõisa leidsime, murdunud saare samuti, lagunenud lehtla tuvastasime ja konteineri-peidiku jäänused justkui ka - mingit logiraamatut ei leinud, nii et kuhu ja kuidas vahepal midagi taastati, aru ei saanud. Selle kohapeale, kus need detailid praegu olid..., kahtlane. Võibolla oli eriti kavalalt tehtud, aga et see lehtla seal igast otsast kokkukukkumise äärel on, siis omalt poolt sellele hoogu juurde anda plaanis polnud, nii et las ta jäi...
Kolmepäevase hilinemisega logi kirjutades ei mäletagi mis seal oli või mis juhtus. Logitud aga sai , see on fakt. Tänud
Lehtlatega on mul oma teema, nimelt ma kujutan alati ette, kuidas kõik need väädid on paksult ämblikke täis, kes ainult ootavad, et sealt mulle krae vahele sadada. Siin oli lehtla kohe eriti maadligi ja sisse pääsemiseks pidi ikka korralikult pugema ja nii sai siis ämblike suhtes külma kõhuga tegelane objektile saadetud. Aga tema muidugi ei leia ega leia. Lõpuks tuli ikka süda rindu võtta ja ise ka väätidesse sukelduda. Ja no esimeses kohas, kuhu käe sirutasin, see aare end peitiski. Tore, et algsest lahendusest ikka idee alles on! Muidu ka kena koht, harilik saar veel kenasti olemas, kuigi horisontaalis - oli ikka jõmikas küll! Hoonel oli eravalduri silt peal, parajasti renoveeriti, loodetavasti jääb see ilus koht ikka ka ilmarahvale avatuks. Aitäh peitjale ja taastajale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tänud aarde eest!
Üks abivalmis soomlane Heidiruo taastas selle vahva aarde. Omanik aga vaikib.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aardega on veidi kehvad lood ning seetõttu ei ole hetkel ka kätte saadav.
Omanikule on info edastatud.
Autonina oli meil Antiga suunaga Viljandi poole ja nagu ikka nopime ära mõned teepeale jäävad aarded. Täna siis oli üks nendest aaretest just see aare :)
Aitäh peitjale!
Nii mõisapreili, kuigi tegelikult veel enam peitja kavalustega, on aastaid rinda pistetud ja valdavalt on kogu aeg tunne, et on vara veel neid aardeid otsida, lihtsalt lollitatakse nii ära. Uue aasta puhul võtsin lõvikonservi ja läksin 1.5 aaret vallutama. Ega aardele esmalt tegelikult väga tähelepanu ei pööranud, sest ümbrus ise oli nii ilus ja imetlesin rohkem seda. Nullis olles hakkasin poleerima ja mõistliku aja jooksul jõudsin õige elemendini. Äge, kiitus!
Leidsin
Veetsin päeva Tartus, mille käigus külastasin ka kuute aaret, millest leidsin...trummipõrin...null aaret! Seega võib mu hüpoteesi Tartu aarete needusest paikapidavaks lugeda. Seda rõõmu ja masenduse kokteili proovisin leevendada veel koduteele jäävate aaretega. Ega ma enne laekumist ju vaadanud kelle aardega tegemist on, seega lootsin raskusastmete põhjal, et siin on ainult kohale tuleku vaev. Oi, kuidas ma ei õpi oma vigadest!
Kõigepealt lendasin kohe peale selle pilguga, et kuhu ise peidaksin. Siis vaatasin kuhu ma plaan B korral võiks peita. Siin plaanid C, D jne kuni kogu tähestik sai läbi. Seejärel vaatasin peitjat ja logisid. Okei, see pole siin mingi suvaline karp põõsas, siin tuleb süveneda! Peale Tartu needuse käest 0:6 tappa saamist tundus, et saaga jätkub ka koduteel aga tahtsin ikkagi lohutusleiu kirja saada, seega lunisin peitjalt lisavihjet. Kahjuks tulid vahepeal kaks jalutajat parki, kes kahtlaselt kaua seal ringi vaatasid. Ma vaatasin siis ka, aga mujal. Jõudsin pargile ringi peale teha, seda pildistada ja linnuvaatlust teha, seejärel läksin ja peletasin jalutajad minema ja alustasin otsimisega algusest peale. Ja kohe esimeses kohas nägingi kahtlast asja! Jess! Eriti magusaks tegi leiu see, et peitja polnud jõudnud veel vastata ja et mu algne idee osutus ikkagi õigeks. Kokku läks julgelt üle poole tunni siin mõisapargis aga see oli kvaliteetaeg: ilm oli mõnus, koht ilus ja aardeleid tegi tuju heaks. Tänan väga palju! :)
Korra olen siin suure rohelusega mitteleidmas käinud. Nüüd tean küll öelda, et vahet pole. Ega ma nüüdki näinud, kuigi vaatasin ka õiget kohta, aga näpp tabas mingi hetk midagi kahtlast. Tänud peitjale, mulle meeldis
Tundus küll, et päike jõuab enne looja minna, kui selle aarde leiame...aga siiski, Mihkli pilk jäi pärast üsna pikka otsimist siiski ka aardele peale. Jess, ega olime juba alla andmas. Nutikas peidukas, tuleb tõdeda.
Hoone oli täiesti pime ja autoaknast seda ei märganudki. Jalutasime nulli ja peale paari kohta piilumist oli aare käes. Aitäh!
Ma vaatan, et veebruar vist eriti ei sobi geopeituritele - leidu eriti pole, ilm on hall, lumi porine, kõik on libe. Mõis ka nägi välja väga nukker sel aastaajal.
Pargi teed (ei teagi, kas seal on teed üldse) olid kaetud paksu lumega, nii et jalad vajusid põlvini. Kui nulli jõudsime, siis märkasime kohe mitu võõrast objekti, mille eesmärk jäi meile arusaamatu. Ei teagi, kas peitja paigutas neid sinna...
Õige objektiga vist vedas, et ta jäi mulle kohe silma, aga vabalt võisin seal ka pooltundi veeta ja mitte leida. Väga korralik mikro! Aitäh
Siin läks kähku, peidukas tõesti 1,5. Aitäh!
Leitud
Leitud, aitäh peitjale
Väljas oli pilkane pimedus ja lootust aaret leida suurt ei olnud. Aga kuna olime siinkandis möödasõidul, siis otsustasime korraks asja ikkagi üle vaadata. Käiku läksid kõik kaasasolnud tasulambid ja telefonis olevad valgusallikad ja nii me seda lehtlat sentimeeter haaval läbi kammima hakkasime. Läks umbes 15 minutit, kuni Aini silm väikest ebakõla märkas. Aitäh, tõepoolest ei lootnud täna siit aaret leida, aga hakkama saime!
Tänu vihjele tuli leid esimesest kohast, kuhu näpud said pistetud. Ja seejärel hakkas tunduma, et naase või mitteleiuga- no ei saa kuidagi logilehte topsist kätte. Kuidagi ikkagi lõpuks õnnestus ning ma siis igaks juhuks ei lükanud seda nii sügavale sisse, et järgmistel lihtsam oleks. Peitjale tänud kohta tutvustamast!
See oli põnev käik, lisaks sai suheldud kohaliku mõisapreiliga, kes oli ka samaaegselt töökana ametis aiatöödel. Leidmine ei olnud kerge, tuli veidi meeste loogikat kasutada ning tuli ka aare välja. Hästi peidetud ja värskele uuendatud puhtale logiribale sai 1-ne nimi kirja :)
Oma 20 minutit sai lehtlas oldud. Lõpuks tahtsime peitjalt vihjet, aga mingi kompamise peale lendas topsik välja. Loodan, et sai õigesse kohta tagasi. Väga kavalalt peidetud. Aitäh mõisapreili!
Ikka nii kavalalt ära peidetud. Umbes 20 minutit läks selle otsimisele kuni Kaido hõikas, et leidis. Väga kena mõis ning lehtla ümbrus oli ka väga ilus. Aitäh peitjale!
Üks 20 min kulus, et seda leida. Kaval.
Olin valmis suuremaks väljakutseks. Läks üllatavalt kiirelt. Tänan
Kaval.
Kaval tõesti, aga ütleks, et parasjagu. Aitäh!
No hästi peidetud, tänud????
Mõis on vägev olen isegi seal juubelil käinud