Siia maale ja mitte enam!
Kirjeldus
23 juuni 2020 avati Vodjal Vabadussõja murdepunkti tähistaval kivil mälestustahvel. Kui seni oli Järvamaa üht olulisemat lahingupaika meenutamas vaid kaitselahingu kulgu tutvustav infotahvel, siis võidupühal sai märgilise tähtsusega kivi omale viimaks ka väärilise mälestusplaadi.
Tahvlil olev kiri „Siia maale ja mitte enam 6. jaanuar 1919“ viitab seigale, et Vabadussõja ajal Punaarmee siit kaugemale ei pääsenud. Siin lõid eestlased kannad maha ja ütlesid "Siiamaale ja mitte enam!". Vodja mõisa väljal peatasid Vabadussõja murdelahingute ajal Järvamaa Kaitsepataljoni II rood (lpn. Rudolf Schmitd), Ratsapolgu (rittmeister Gustav Jonson) 2. eskadron (st. kpt. Konstantin Reitel) ja ratsapoolpatarei (ltn. Felix Roose) ning Peetri Kaitseliitlased (lpn. Heinrich Gustel) 6. jaanuaril 1919. a punaste pealetungi. Hoiti ära Paide vallutamine, Tallinn-Viljandi raudtee kui olulise sideliini läbilõikamine ning enamlaste edasitungimine.
Kuigi Järvamaal toimunud Vabadussõja murdelahingud jäid ajaliselt 1919. aasta jaanuari algusesse, on just võidupühast saanud eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev. Seetõttu oli 23. juuni murdelahingu mälestustahvli avamiseks igati sobilik, sest peame sellel päeval meeles vabadusvõitluse olulisust ning tunnustame neid, kes on oma elu sidunud Eesti riigi ja rahva kaitsmisega. Mälestustahvlilt eemaldasid katte Vodja kooli õpetaja Indrek Kuuse ja kaitseliitlane Urmas Kõonurm. Mõlemad mehed on panustanud rohkel aega selleks, et Vodja murdelahingu võitu tähistav mälestuspaik saaks väärilise ilme. Antud ettevõtmisega on ellu viidud idee, mis 1930. aastal käidi välja Järva maleva juhatuse poolt, kuid saatuse tahtel teostus alles nüüd - 90 aastat hiljem.
Aseta aare TÄPSELT tagasi! Ja pliiats ikka kaasa.
23 juuni 2020 avati Vodjal Vabadussõja murdepunkti tähistaval kivil mälestustahvel. Kui seni oli Järvamaa üht olulisemat lahingupaika meenutamas vaid kaitselahingu kulgu tutvustav infotahvel, siis võidupühal sai märgilise tähtsusega kivi omale viimaks ka väärilise mälestusplaadi.
Tahvlil olev kiri „Siia maale ja mitte enam 6. jaanuar 1919“ viitab seigale, et Vabadussõja ajal Punaarmee siit kaugemale ei pääsenud. Siin lõid eestlased kannad maha ja ütlesid "Siiamaale ja mitte enam!". Vodja mõisa väljal peatasid Vabadussõja murdelahingute ajal Järvamaa Kaitsepataljoni II rood (lpn. Rudolf Schmitd), Ratsapolgu (rittmeister Gustav Jonson) 2. eskadron (st. kpt. Konstantin Reitel) ja ratsapoolpatarei (ltn. Felix Roose) ning Peetri Kaitseliitlased (lpn. Heinrich Gustel) 6. jaanuaril 1919. a punaste pealetungi. Hoiti ära Paide vallutamine, Tallinn-Viljandi raudtee kui olulise sideliini läbilõikamine ning enamlaste edasitungimine.
Kuigi Järvamaal toimunud Vabadussõja murdelahingud jäid ajaliselt 1919. aasta jaanuari algusesse, on just võidupühast saanud eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev. Seetõttu oli 23. juuni murdelahingu mälestustahvli avamiseks igati sobilik, sest peame sellel päeval meeles vabadusvõitluse olulisust ning tunnustame neid, kes on oma elu sidunud Eesti riigi ja rahva kaitsmisega. Mälestustahvlilt eemaldasid katte Vodja kooli õpetaja Indrek Kuuse ja kaitseliitlane Urmas Kõonurm. Mõlemad mehed on panustanud rohkel aega selleks, et Vodja murdelahingu võitu tähistav mälestuspaik saaks väärilise ilme. Antud ettevõtmisega on ellu viidud idee, mis 1930. aastal käidi välja Järva maleva juhatuse poolt, kuid saatuse tahtel teostus alles nüüd - 90 aastat hiljem.
Aseta aare TÄPSELT tagasi! Ja pliiats ikka kaasa.
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud, aitäh.
Leitud :)
See on nüüd päeva parim teostus! Väga äge! Nuffi üllatab alati millegi omapärase ja kordumatuga, alati on põnevus otsida ja suur rõõm leida!
Täname peitjat vinge aarde eest!
Selliseid aardeid on alati tore leida! Aitäh peitjale jälle üllatamast ja loodan, et panime tagasi nii, nagu olema pidi.
Lõpetasime hilistel tundidel reedese geotuuri juba laupäeva koos Kotkapere, Dairi ja Tramiga. Kell oli tublisti üle südaöö, aga kuna siit nagunii möödusime, tundus igati loogiline ka see aare kiirelt „napsata“.
Teostus oli väga viis, kohe näha, et on vaeva nähtud ja mõeldud päriselt otsijatele. Sellised leiud teevad öise tuuri kohe veel mõnusamaks.
Tänud vahva aarde eest!
Nii külm tuul et ei jaksanud üle minuti otsida
Kiire,lihtne leid
Tulime kõrvalkülast Viisust tädi sünnipäevalt ja sõitsime minu palvel siitkaudu koju, et kiidetud Anne aaret otsida. Vodja külast, koolist ja mälestusmärgi kohast endast saime juba tädi juures ülevaate.
Mul võttis ikka jupike aega, et nii kaval asi üles leida. Suur aitäh ja kiidame samuti!
vot neid kohti on ilus väisata
Tänud peitjale kohta tutvustamast. Tore peidukas.
Teades eelnevaid aardeid, siis lihtsat jalutuskäiku siit ei lootnud. Läks aga vastupidi, minut ja logitud. Tänan
Kuna täna olin üksi ja aega oli piisavalt siis tegin teel Tartusse väikese kõrvalepõike, et paar mõni logiraamat ära määrida. Õnneks siin läks suhteliselt kiirelt kuna väljas oli vastikult külm tuul. Tänan.
Tänud aarde eest!
Logiraamat oli küll märg, kuid saime nimed ikka kirja. Aitäh kohta tutvustamast!
Mäletamistväärt koht küll. Lehmad teispool teed sõid ükskõikselt puude otsast lehti. Muidu korras, aga logirull oli ootamatult märg. Aitäh peitjale.
Kiire peatus ja edasi Soomaale!
Kiire peatus kivi juures tehtud. Aitäh aarde eest!
Jälle grammivõrra targem. Väga armas konteiner oli :)
Tänud peitmast ja ajaloolist kohta tutvustamast, tore teostus
Väga äge teostus, aitäh :)
Kiire leid. Tänud
Mitte, et ma oleksin seda aaret hooldanud vaid ma ei näe mitte mingisugust hooldusvajadust.
Aardega on kõik vinks-vonks korras :)
Autonina oli meil Antiga suunaga Viljandi poole ja nagu ikka nopime ära mõned teepeale jäävad aarded. Täna siis see aare :) Ajalugu peab mäletama, seda ei tohi unustada.
Kui iga eesti mees võib öelda, et ta teab oma kohta riigikaitses, ülesannet, mida peab hakkama ohu korral täitma, siis on riik hästi kaitstud.
Aitäh peitjale!
Põnev lahendus!, tänud peitjale!
Konteiner oli tõesti äge. See hooldusvajadus on nii ja naa. Ma ei tea, kas temperatuur mõjub, kuid me sattusime sinna kuskil 32 kraadises leitsakus ja siis oli ta korralikult paindes ja lääpas.
Tõesti, siia maale ja mitte enam. Kui Punaarmeele oli see üks läänesuunaliseks piiriks saanud punktidest, siis minu kahepäevase geotuuri jaoks oli see kõige idapoolsem punkt. Aitäh!
Aitäh! Leitud!
Leidsime. Tänud peitjale
No tõesti tänaseks aitab! Läheb koju ära! Tänud peitjale aarde eest.
Aitäh!
