Valge torn
Kirjeldus
Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud suurtükitorn, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.
Pärast 1810. aastate pingetõusu Euroopas koostati 1820. aastal ja kinnitati keiser Aleksander I poolt uus Tallinna kaitsekava, kus kavatseti ehitada mitu kivist kasemattidega suurtükitorni prantsuse inseneri René de Montalembert’i loodud süsteemi järgi. Ehitada jõuti aga ainult üks torn.
Torni püstitamist alustati 1821. aastal Väike-Paljassaare loodeotsas ja see valmis 1823. aastal. Keldris olid laoruumid ja veel sügavamal veekogumis- ja äravoolusüsteem, I korrusel oli sissepääs üle vallikraavi ja kergsilla, vahtkonnaruumid ning kasematid 45 püssilaskeavaga, II korrusel olid kasematid 12 suurtükiava ning lisaks veel rinnatisega lahtine platvorm. Järgmisel, 1824. aastal ehitati platvormile peale katus.
Paljal saarel paistis lubikrohvitud torn kaugele ning rahvas tundis seda edaspidi ‘Valge tornina’.
Tallinna kaitse täiustamisel 1834. aastal ehitati I korruse püssilaskeavad ümber suurtükkidele ning vahtkonnaruumide aknad ümber püssilaskeavadeks. Suured korrastustööd tornis olid aastatel 1846-1848.
Krimmi sõja tõttu uuendati 1853. aastal Väike-Paljassaare kõiki kindlustisi, ent juba järgmisel aastal olid venelased silmitsi tõsiasjaga, et nende kindlusehitised on vananenud. Ahvenamaal vallutasid britid ja prantslased 1854. aastal väheste jõududega venelaste Bomarsundi kindluse (seal oli ka Valge torniga sarnaseid ehitisi), mis oli venelastele üsna suur šokk.
Seetõttu otsustati kõik Vene eraldiseisvad ja maavägede poolt halvasti toetatavad merekindlustised maha jätta ja kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi üritati ka Väike-Paljassaarel lõhkuda, kuid enda ehitatut polnudki nii kerge lammutada. Krimmi sõja käigus jäeti teadaolevalt saared liitlaste poolt ikkagi puutumata.
Pärast Tallinna kustutamist 1864. aastal kindluslinnade nimekirjast kasutati säilinud kindlustisi peamiselt õppelaskmiste märklauana.
Valge torn on alates 18. augustist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.
Aare ise asub Valgele tornile üsna lähedal, natuke uuema ehitise katusel. Kes just sündinud ämblikmees pole, saab aardeni ilusti mööda treppe. Sealsamas võib ka pingil jalgu puhata ja merevaadet nautida. Koordinaadid on võetud Maa-ametist.
Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud suurtükitorn, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.
Pärast 1810. aastate pingetõusu Euroopas koostati 1820. aastal ja kinnitati keiser Aleksander I poolt uus Tallinna kaitsekava, kus kavatseti ehitada mitu kivist kasemattidega suurtükitorni prantsuse inseneri René de Montalembert’i loodud süsteemi järgi. Ehitada jõuti aga ainult üks torn.
Torni püstitamist alustati 1821. aastal Väike-Paljassaare loodeotsas ja see valmis 1823. aastal. Keldris olid laoruumid ja veel sügavamal veekogumis- ja äravoolusüsteem, I korrusel oli sissepääs üle vallikraavi ja kergsilla, vahtkonnaruumid ning kasematid 45 püssilaskeavaga, II korrusel olid kasematid 12 suurtükiava ning lisaks veel rinnatisega lahtine platvorm. Järgmisel, 1824. aastal ehitati platvormile peale katus.
Paljal saarel paistis lubikrohvitud torn kaugele ning rahvas tundis seda edaspidi ‘Valge tornina’.
Tallinna kaitse täiustamisel 1834. aastal ehitati I korruse püssilaskeavad ümber suurtükkidele ning vahtkonnaruumide aknad ümber püssilaskeavadeks. Suured korrastustööd tornis olid aastatel 1846-1848.
Krimmi sõja tõttu uuendati 1853. aastal Väike-Paljassaare kõiki kindlustisi, ent juba järgmisel aastal olid venelased silmitsi tõsiasjaga, et nende kindlusehitised on vananenud. Ahvenamaal vallutasid britid ja prantslased 1854. aastal väheste jõududega venelaste Bomarsundi kindluse (seal oli ka Valge torniga sarnaseid ehitisi), mis oli venelastele üsna suur šokk.
Seetõttu otsustati kõik Vene eraldiseisvad ja maavägede poolt halvasti toetatavad merekindlustised maha jätta ja kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi üritati ka Väike-Paljassaarel lõhkuda, kuid enda ehitatut polnudki nii kerge lammutada. Krimmi sõja käigus jäeti teadaolevalt saared liitlaste poolt ikkagi puutumata.
Pärast Tallinna kustutamist 1864. aastal kindluslinnade nimekirjast kasutati säilinud kindlustisi peamiselt õppelaskmiste märklauana.
Valge torn on alates 18. augustist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.
Aare ise asub Valgele tornile üsna lähedal, natuke uuema ehitise katusel. Kes just sündinud ämblikmees pole, saab aardeni ilusti mööda treppe. Sealsamas võib ka pingil jalgu puhata ja merevaadet nautida. Koordinaadid on võetud Maa-ametist.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
leidsimeeee, pliiatsit polnud, et logida.
Veidi otsimist ja leitud. Tore torn ja peidukas. Torni kõrval sai ka karvaseid veiseid sügatud. Tänud aarde eest.
Täna oli Väike-Paljassaare poolsaar üsna rahvastatud. Hea aardekoht logimiseks, õnnestus ka rahulik muguvaene hetk leida. Tornist avanes ka veistele hea ülevaade, maru armsad ikka. Kunagi sai ka antud koha ajalugu uuritud, mõnus värskendus neid tornijooniseid uuesti näha, tänud siia juhatamast!:)
Leitud
Leitud
Aitäh!
Vaatasime linde ja logisime ka aarde kõrvale ära. Tänud.
Linnuvaatluse vahele logitud. Aitäh!
Leitud )
Mõnus jalutuskäik. Aitäh peitjale!
Vabariigi aastapäeva puhul tõid jalad just siia, Paljassaare tippu. Tänud peitjale!
Tänud aarde eest!
Mis jäi talvel pimedas leidmata, täna ilmutas end välja kiirelt.
Aitäh aarde eest!
Siia jõudes saime kaela paraja sahmaka vihma, kuid kohe tuli ka päike välja. Tänu sellele saime nautida merevaadet koos vikerkaarega. Tänud peitjale!
Geniaalne peidukas ma ütlen! Eelmisel aastal otsisin tulutult, kuid nüüd võtsin isa kaasa ja tema nägi kohe ära!
Leitud. Kohutavalt külm oli. Head naistepäeva!
Selline vanale mahajäetud ehitisele uue eesmärgi andmine on küll vahva ju! Sai uuritud siit ja sealt ja lõpuks ka peidukoht avastatud. Karbi kätte saamine osutus vähe keerukamaks, päike lausa loojus selle tegevuse ajal :p aga ei andnud alla ja abivahendiga sai ka nimed kirja. Tagasi panime vähe kasutajasõbralikumalt ;)
Aitäh!
Tänud
Varem polegi Eestis osanud sellist asja märgata, kus nõukaaegsetele varemetele on puur ümber tõmmatud ja jäetud niimoodi vabaks kasutamiseks. Ida-Saksas tuleb küll ette. Originaaltornist oli muidugi päris vähe järel, aga tore teada. Aardega läks kenasti, aitäh!
Aitäh!
Leitud! Kokku sai kolm korda üles-alla joostud.
Varem seal korduvalt käidud, kuid Geopeituse ajal esmakordselt. Vaatasime paiga hoolega üle, kuid aaret ei leidnud. Juba lahkudes jäi pilk pidama ühel kohal ja kontrollides leidsimegi sealt aarde!
Kokkuvõttes kaks korda külastatud aare. Esimesel korral oli karp liialt sügaval, et ei saanud kätte. Nüüd, kui värskem logi oli ees, siis oli julgem minna. Nüüd oli kättesaamine väga lihtne ja sai logimistoimingud ära teha. Parajalt tuuline ilm oli, sai mereõhku sisse ahmitud küll. Logiruumi enam palju ei ole. Teiste nimede vahele veel mahub veidi, kes ruumi on jätnud. Muidu vajaks uut logiraamatut.
Märten mingi hetk käis siin luuret tegemas ning tuvastas ka aarde, aga too oli nii sügavale peitu lükatud, et kättesaamine pidavat keeruline olema. Kui siia mõni logi juurde tekkis, siis tulime ka meie vaatama, kas saame lihtsamalt. Saime. Uskumatult tuuline oli väljas, aga muidu oli täitsa mõnus käik. Aitäh!
See leid võttis omajagu aega ja hiljem ka paindlikkust kättesaamisel. Tänud peitjale. Siia polnud varem sattunud
Leitud
Õnneks märkasin aaret kohe mõne meetri kauguselt,kui aare logitud,siis nautisin ka vaadet tornis.Aitäh!
Millegipärast eeldasime, et aare on hoopis teises kohas, kui sealt leidu ei tulnud, siis vahetasime asukohta ja leid tuli kiirelt. Aitäh!
See torn sai küll igati läbi kontrollitud. Aga üks pilt viis otse sündmuskohale. Vaatame kas veel õnnestub midagi täna teha, varsti pime ju. Tänud ????????????
