Vanakas

Ei saanud kätte!

Leppisime siia kokku pisikese geokohtumise. Abivahenditest piisas,et aare leituks saada. Peale logimisprotseduure ajasime veel pikalt juttu maast ja ilmast. Oli igati mõnus õhtupoolik.

Valisime päeva välja ja saime parklas kokku.
Kuigi ilm oli vihmane, oli mõnus kokkusaamine.
Tänud aarde eest.

Ega mingi nädal tagasi ma isegi ei olnud seda maastiku numbrit vaadanud ja arvasin, et vaja lihtsalt kohale tulla ja voilaa. Aga siis avastasin, et vapsee 4.5

Äkki eile õhtu hämaruses käisin lihtsalt vaatamas, et mis jubedus siin ees ootab siis ja selgus, et polegi midagi hullu, neid 5.0 aardeid vedeleb mul siin veel küll kuhu lihtsalt pole seda mahti olnud, et kuhugi 20m kõrgusele tuimalt krahmata ennast.

Täna siis võtsin erinevaid asju kaasa, mõtlesin, et tõmban köie ülesse aga see tundus liiga lihtne ja otsustasin slingide kasuks. Enne kui arugi sain olin juba poolel teel ja nii ta siis läkski :D

Aga muidu koht ja kõik oli supper äge, ilus koht, mõnus kõrgus ja ilus vaade 😎

Sügav kummardus sellise mõnusa kõrguse aarde eest, AITÄH 🫡

Leitud :)

Aitäh aarde eest!

Kõigepealt tegin luuret, et kuidas seda rünnata ja siis tõin autost sobiva abivahendi. Tiba ebakindel see olek oli, aga sain ikka kõik vajalkud toimingud tehtud. Vahva algus päevale. Aitäh peitjale.

Kopides Liisu logi algust, sest on ju peaaegu täpselt sama versioon :D = Kui jälle online´is olin, sain info, et olgu ma 5 minuti pärast valmis, Liis tahab nüüd ja kohe vanakat võtta :)

Nii sai ja peagi kohtusimegi parklas. Mõnusa kambaga pole mingi probleem slaavi võimisiganes keelseltele natuke kriminaalset põnevust tekitada.

Vaade oli ilus ja meil oli tore õhtu.

Sellised lihtsad kerged leiud mulle meeldivad. Olin varem rattaga lõunapausil väikese tiiru teinud ja käinud olukorda vaatamas. Nüüd täna võtsime õige varustuse kaasa ja logisime aarde ära. Omal ajal sai vanakal ikka kelgutamas käidud. Murdmaasuuskadel oli isegi huvitavam alla sõita. Kui mõistusega võtta, siis väga hea mägi ja viga ei saanud. Küll aga tuttav nii mõistusega ei võtnud ja vigastas kelgutades selgroogu.

Vedelesin diivanil nagu emavaal ja vaatasin jalkat, kui korraga tuli info, et olgu ma 5min pärast valmis, on aeg vanakat võtta (hehehee).

Saime parklas Merlega kokku ja läksime täppi vallutama. Slaavikeelsed mugud elasid meie tegemistele põnevusega kaasa, sh üks ca 8aastane poisinaaskel, kes aardega toimetavat Merlet криминалiks nimetas.:D

Peale logimist parandasime maailma märksa paremaks paigaks ja läksime jalkat edasi vaatama.

Alustasin aarde vallutamist ja ootamatult jooksis põder mööda :O Keset linna, suur ilus põder ja uskumatult vaikselt liikus.. vägev värk

Tänan peitmast.

Vanakaga on ka minul erinevaid mälestusi. Noorepõlve kelgutamised tegin ma saaremaal ja siinse mäe kelguneedusest sain teada alles siis kui ca 15 aastat tagasi siin lastega kelgutamas käisin. Otsustasime siis Leannega ka ühe liu teha ja mäe jalamil varitsevatest hüpekatest polnud meil aimugi. Igastages peale esimest liugu lahkusime mäelt ribadeks kelgu ja valusate sabakontidega. Veelgi erksamalt on mul meeles 25 aasta tagune ajateenistus kui siin mäe peal võidu jooksmas käisime. kõige pealt mäest alla ja siis yles. 2 tiimi korraga ja kaotaja tiim pidi järgmise tiimiga võidu tegema. Nii et kui korra kaotasid, polnud enam lootustki värskete ja puhanutega võistelda. ja peale 2-3 ringi meenutas jooksmine rohkem mäest alla veeremist ja yles roomamist nii et vere maik suus. Mis aga aardesse puutub siis logide põhjal juba aimasin mis siin ees ootab. Kõik vajalik oli kaasas ja viis minutit hiljem kribasingi nime logiraamatusse. Aitähhid

Leidsin küll aga kätte ei saanud. Mõtlesin, et hommikul enne tööle minekut ronin kribinal-krabinal puu otsa aga tutkit! Minu hinnangul ilma vastava varustuseta ei ole seal küll midagi teha.

Kui Helen pakkus välja, et võiks teha paar aaret õhtul, siis olin peaaegu kohe käpp. Kohapeal oli tõesti nii, et abivahend tuli turvalisemaks tuunida, kuid õnneks olid peaaegu kõik vahendid geokotis olemas ja mida ei olnud, tegin metsavahelt leitud oksarontidest sobivaks. Edasine oli vaid vormistamise küsimus ja oligi päev korras. Aitäh!

Mäletan lapsepõlvest Vanakat, kui legendaarset kelgutamise paika. Selle mäe iseloomulikuks omaduseks oli see, et ta lausa neelas kelke. Kui kohale läksid terve salvokaga, siis tagasi võisid tulla kaks kätt taskus. Talvisel ajal oli kelgumägi värvilisest plastist kirju, sest kelke purunes seal ikka palju. Hulljulgemad kihutasid ka raudjalastega kelkudega sealt alla. Oh olid ajad.

Täna me kelku kaasa ei võtnud aga üks hea abikas sai autosse pandud küll. Ja seda polnud plaanis sinna jätta ka. Kohapeal selgus, et ohutuse huvides on vaja abikat veel tsipa tuunida aga Miki käes pole võimatu miski. Kiiresti sündis idee, leidsime vajaliku sealt lähedusest ja oligi igati turvaline ligipääs aarde juurde loodud. Ilus päikeseloojangu vaade saatis aarde logimist. Aitäh, meil oli tore.

Tänud aarde eest!

Mitmete erinevate tähtsündmuste tähistamiseks tegime täna sugulastega grillipidu. Kui seal mängud mängitud, siis kauplesin enda autokaaslastelt välja nõusoleku väikseks kõrvalepõikeks, et enne linna naasmist abivahend kaasa haarata. Harril oli veel tuju nulli kaasagi tulla. STF päeva viimasel tunnil, hea rahulik suurema publikuta vaikselt toimetada. Aitüma.

Vanakalt olen ühe korra kelguga alla sõitnud. Rohkem ei taha, paar päeva oli seljas ebamugav tunne. Lõpus olid suht ootamatud hüpekad.

Karu oli hommikul aarde juures kraapimas ja urisemas käinud. Agiteeris siia uuesti tulema peale reisi Naissaarele. Kutsusime ronimishuvilise Evani ka kohale. Evan tegi põhitöö ära. Möödujatele rääkisin, et paneme siia elektri sisse, et talvel parem suusatada. Kõik olid selle peale nii rõõmsad, loodan et nad pärast väga pettunud ei ole. {FTF} läks kirja 20:10. Uskumatu, et keegi päeva jooksul logimas ei käinud. Tundub, et Pärnu on praegu aktiivsem kui Tallinn. Aitäh aarde eest!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".