VK20.1: Tan Twan Eng

Mitme aastane projekt. Ingliskeelse raamatu leidsin internetist kiirelt, diagonaalis lugedes sain ka mingid vastused. Kohapeal sai ka käidud, küll oli aed kinni ja ise saamatu info leidmisega. Lõpuks sai ka raamatukogust õige raamat võetud ning vastused ülekontrollitud. Lõpuks pidin paar asja ikkagi vist loogikaga paika pommitama. Aitäh, kui alguses raamatust suurt ei arvanud siis, lõpuks võib vist öelda, et on täitsa hea!

Mõistatuse lahendamiseks vajamineva raamatu lugesin juba nii kaua aega tagasi läbi, et kui hiljuti Jaapanis käies sellest juttu tuli, ei meenunud esialgu pealkirigi, mis veel autorist rääkida. Aga teine pool jäi ootele, no ei käi tavaliselt ilma kutsata jalutamas, aga teda sinna ei lubata. Nüüd siis kohe meelega jätsin ta koju ja tegin siinsele aiale tiiru peale. Kusjuures avastasin siit objekti, mis Jaapani aias kohe kindlasti olla ei tohiks. Siis lisaks oli veel ühe küsimusega väikene segadus ja no ei saanud luba lõppu minna. Hädaldasin siis natuke ja aitas, viga sai leitud ja täna tegime, nüüd juba koos kutsaga väikese tiiru ning logisime aarde. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Aitäh aarde eest!

Tänud peitjale aarde eest!

Väga veider on aaret otsida sellises kohas, kus ise pole üldse kindel, et üldse midagi leida on. Leidsin aarde sealtsamast kuhu kaaslane hetk tagasi jõllitanud oli. Kena varjuline koht ka logimiseks, kuna ilusa ilma tõttu oli jalutajaid massiliselt. Väga hea meel, et see lõpuks tehtud sai! Aitäh peitjale!

Oi kui kaua see asi pinnuks silmas on olnud ning kui palju seda geokontrolli pommitatud sai kui arvasin, et kõik õiged numbrid juba ammu käes on olnud. Lõpuks nagu nii mõnelgi teisel logijal ei õnnestunud endal ka seda geokontrolli enne leidmist kuidagi roheliseks saada. Samas mingi joone saime paika ning selle peal hakkas silma üks kaunis koht, kus ise olin küll kanapimedusega löödud, aga õnneks kaaslane nägi ikka sobiva asja ära. Logiraamatu kättesaamisega oli natuke jamamist, aga lõpuks ta ikka välja tuli - jätsin sinna tükikese macguyveri teipi külge, mis loodetavasti järgmistel leidjatel elu lihtsamaks teeb.

Mõistatusega oli nagu oli, aga vähemalt lõpus oli tore käia. Üsna vihmasest ilmast ja pilkasest pimedusest hoolimata liikus palju mugusid ringi, aga tegime näo, et oleme suured looduse huvilised. Aitäh!

Enne Tallinn Restaurant Weekile suundumist tegime siinkandis väikese tiiru. Mugusid vooris veidi ringi küll, aga meie otsimist nad ei takistanud. Saime nimed täitsa ruttu kirja, aitäh!

14350.

Täitsa tore aare, Tänan.

Keset tööpäeva päikesepaistes sai mööduvate lapsevakrite vahel logitud.

Peale pikka ootamist sattusime lõpuks logima. Pimedas oli hea rahulik toimetada ja mugusid ei olnud ka ringi noolimas. Aitäh!

Kõiki kodulähedasi aardeid ei saa ju üles otsida. Kunagi ei tea, millise statistilise augu jaoks neid jälle vaja läheb. Nii seda koordinaati siin hoitud saigi. Ja siis kui sul vaja midagi leida, siis on neid välistavaid asjaolusid mustmiljon: töö, lumi, halb ilm, külm jne, jne. Täna olime siinkandis ühe teise aarde pärast jalutamas. Venitasime selle ringi juba siis pikemaks ja logisime ka selle aarde. Pe..se need punased potikud!

Tehtud!

Sellest on juba pea 2.5a, kui sai selle aarde eeltööd tehtud 2019a 16.11. Aga kohapeal ei läinud tookord koordinaat klappima ja lõpp jäi minu jaoks saladuseks. Siiski sain kodus kohe veale jälile ja juba esimese otsimispäeva õhtul oli mul õige koordinaat olemas.

Paraku lasi teine otsimispäev end kaua oodata. 26.03.22 käisin aarde lähedal koolitusel ja leidsin aarde lõunapausi ajal kiirelt üles. Siis aga selgus, et pliiats oli koolitusruumi lauale jäänud.... Sai siis järgmisel hommikul tagasi lipatud, 2 pliiatsit kotis. Ja lõpuks ka logi kirja.

Pärast logimist jalutasin veel jaapani aias. Jaapanlased ikka teavad küll midagi aedade loomisest, väga rahustav ja mõnus jalutuskäik oli.

Leitud, logitud, tänan!

Tehtud koos kutsudega ehk kui täpseid koordinaate ei suuda välja peilida, siis võta pimedas kaks koera kaasa ning räägi kõva häälega kaka otsimisest :P Mõistatusega on Kärt kuude viisi vaeva näinud, mina panustasin paari veebiotsinguga, kuigi väga palju kasu vist ei olnud minust, aga lõpuks kannatlikkus ja kangekaelsus Kärdi isiksuses võitu said ning mulle jäi õige asja märkamine pimedas pealampide saatel. Peale leidu tegime korraliku jalutuskäigu Lacey ja Fortega (kääbusšnautserid, kes nädalaks meie hoolde usaldati) ning vaatamata jahedale ilmale oli mõnus ja hea olla pärast. Isegi kui pimedas ka päriselt koerte väljaheiteid tuli lambivalguses taga otsida ning langenud lehtedest üritada eristada.
Peitjale aitäh ja usun, et jõuan ka raamatu lugemiseni, tundub huvitav teos!

Raamatu lugesin läbi aasta algu ja siis jäi jaapani aia ootele. Täitsa tore raamat oli. Aitäh tutvustamast. Jaapani aias väga infot ei saanud ja jäi veel ootele. Ükspäev hakkasin vaatama, et mul kaks potensiaalset asukohta ja ühe tahaks maha tõmmata. Küsisin üle varemleidjalt, et kumb õige on ja sain eeldatava asukoha. Roheliseks küll geokontrolli ei saanud, aga umbkaudselt oli koht teada. Täna otsustasime kutsudega siia jalutama tulla. Väga hea oli pealampidega seal käia ja otsida. Mail õnnestus märgata aaret, see vist isegi paremini jääb lambiga silma. Väga hea maskeering. Aitäh!

Raamat sai loetud väga ammu, mitu korda Jaapani aiaski jalutatud. Tundus, et sealt on osa silte kaduma läinud või ära vahetatud, aga pika piinamise peale andis geokontroll lõpuks alla. Kiire jalutuskäik koordinaatidele tõi nähtavale küll judinaidtekitava objekti, aga see andis õnneks ruttu aarde kätte. Aitäh!

Raamat oli ammu loetud, ka jaapani aeda külastatud. Andmeid kokku ei saanud. Jäi pikalt ootele. Ühel päeval võtsin end kokku ja enne jonni ei jätnud, kui lahendus käes.
Selliselt peidetud aarded mulle meeldivad.
Tänud

Lahenatud sai ikka üksi ja kaksi vahelduva eduga aga lõpuks nimed kirjas.Aitäh!

Leitud tänan

Väga pikalt võtsime hoogu, et selle aardega tegeleda. Nii mitmeosaline ülesanne tundus keeruline ja ikka sai asja edasi lükatud. Talvel Kadrioru pargis jalutades avastasime, et Jaapani aed on talviti üldsegi suletud ja siis lükkus veelgi see projekt edasi.
Kevade lähenedes sai siiski raamatukogust raamat toodud. Koduski rändas see aegamisi kapinurgalt laua peale ja ikka tuli mingi muu asi vahele. Kuna väljas liikumine meeldib mulle kordades rohkem kui toas arvuti või paberiga nokitsemine, siis täna mõtlesime, et lähme teeme selle välitöö pargis ära, siis on suurem motivatsioon ka koos raamatuga koordinaatide esimene pool endale selgeks teha.

Jaapani aias tegime päris mitu tiiru ja kõigis vastustes lõpuni kindel ikka olla ei saanud. Siiski olid paljulubavad numbrid ühel hetkel koos ja olime vist sellesse Jaapani teemasse nii sisse elanud, et marssisime kohe ka meie arvates sobilikku lõpp-punkti. See väike asjaolu, et pool koordinaati puudu oli, meie enesekindlust ei vähendanud. Ja kui poleks täna midagi leidnud, ega midagi hullu poleks ka olnud, kuhugi kiiret selle aardeleiuga polnud. Tuli aga välja nii, et paar minutit vaatlemist ja peitja teistele raamatuaaretele mõtlemist ja oligi topsik käes. Juhhuuu! See oli küll täitsa sülle kukkunud aardeleid.

Aitäh peitjale, meil oli Kadriorus täitsa mõnus õhtupoolik vaatamata tibutavale vihmale.

Jupiteris on üleval Jan Kausi vestlus kirjanikuga 2017. aasta HeadRead festivalilt. Äkki kellelegi pakub huvi :)

Saime nimed kirja.

Seda mõistatust sai lahendatud nii ja naapidi.
Raamat oli omapärane õhtune lugemine.

Jaapani aias käisin ka selle mõistatusega seoses vähemalt kahel, aga võibolla ka kolmel korral. Aeda nautisin rohkem kui selle raamatu lugemist, aga ega kõik ei saagi alati meeldida.
No lõpuks igatahes jäi õige koht silma ja näppu. Aitäh.

See oli väga raske mõistatus. Käisin mitu korda välitöödel, uurisin netti, laenutasin raamatu ja ikkagi ei saanud kuidagi rohelist tulemust. YYY oli täiesti lootusetu, kaks numbrit oli puudu ja sain määrata vaid vahemiku. XXX-l jäid isegi pärast lugemist kaks varianti lahtiseks ja sain neli võimalikku varianti. Pommitamine ei aidanud. Kirves ei aidanud.Lõpuks loobusin ja sain tutvuse kaudu koordinaadid.

Vedas, et loobusin. XXX üks variant oligi õige. YYY vahemik oli küll õige, aga täpset numbrit ei suutnud pärast mingite variantidega saada.

Täna oli mõistatuse päev ja sain selle veniva aarde lõpuks kaelast ära, jeeee. Kirvest olin lähedal pannud, aga polnud piisavalt hoolas, sest polnud kohas kindel. Aitäh!

Selle aarde finaalini jõudmine ei olnud just kerge. Raamatut lugesin kaks korda, sest esimesel korral ei läinud kontrollimisel numbrid roheliseks ja pärast juba ununesid. Lugesin siis mõne aja pärast raamatu uuesti üle. Ja jälle tekkis mingi arusaamatus (aga tänaseks ma enam ei mäleta, mis täpselt see oli :D). Otsimisega samamoodi: esimesel korral käisin kohal ja olin nii kinni ühes konkreetses mõttes kuidas konteiner seal peab olema peitu pistetud, et karistuseks sain lahkuda leiuta. Kui siis viimasel sündmusel Mariannile oma ebaedu ära kitusin, sain vastuseks et jaa, nii see tõesti seal peidus ei ole ja vaata parem teist lahendust :P. No ja täna siis käisin ka teise lahenduse vaatamisega katsetamas ning leid tuli lõpuks minutiga :).

Ma olen väga tänulik Mariannile selle aarde eest; jõudsin just Jaapani aia mõistatuse kaudu enda jaoks läbi aegade ühe lemmikraamatuni, mille ka enda koduraamatukokku soetasin :). Ja üldse olen Marianni raamatublogist (hyperebaaktiivne.ee) palju väga häid raamatulugemisideid saanud, soovitan teilgi piiluda, kui lugemine meeldib :).

Aitäh mõistatuse eest ja Kadriorgu Jaapani aeda toomast, puhas kvaliteetaeg oli, nii lahendamine kui otsimine :).

Pärast ja enne mitut mitteleidu oli tore kuhugi nimi kirja saada. Aitäh!

Siia tulen jalutama veel ja veel suurima heameelega. Käisin siis kui park valmis oli aga aaret veel mitte. Koht vääris aaret, päike paistis, tore oli meil jalutada ja aitäh peitjale kutsumast!

Tänu Marisele olid koordinaadid olemas, kuid otsima ei jõudnud kuidagi. Ühel õhtul sai siiski lõpuks ära käidud. Tänud!