Info aarde otsimiseks leiad aardest "Vooremäe: Kes ronib?"
Vahelduseks matkamisele ei tee paha pisut sirutada, turnida või harjutada ronimist pisut harjumatumal moel.
Hetkeks tee peatus, vaata, kas leidub keegi, kes ronib. Kui ei leidu, siis tuleb ise ronida. Kõrgemalt ongi ju parem vaade.
NB! Ronimine omal vastutusel.
Info aarde otsimiseks leiad aardest "Vooremäe: Kes ronib?"
Vahelduseks matkamisele ei tee paha pisut sirutada, turnida või harjutada ronimist pisut harjumatumal moel.
Hetkeks tee peatus, vaata, kas leidub keegi, kes ronib. Kui ei leidu, siis tuleb ise ronida. Kõrgemalt ongi ju parem vaade.
NB! Ronimine omal vastutusel.
Ma korra proovisin siin ronida, ebaõnnestusin. Nüüd võtsin väheke kõbedama või noh, mis väheke, palju ikka, kaasa. Las ronib ise, seega polnud seekord küsimustki, et kes ronib, loogiline et tema. Igatahes ülesanne täidetud, küsimusele kenasti vastatud ja ronija välja selgitatud. Kogu selle protseduuri käigus sai loomulikult logiraamatut ka täidetud.
Tänud peitjale selle toreda ronimise boonuse eest
Nojah, kui Geojaanipäevale seekord ei jõudnud, siis tuli enda pühapäev muul viisil huvitavaks elada. Haarasin mugust sõbra kaasa ning tatsasime natuke Vooremäel ringi. Meie üllatuseks oli parkla autosid täis - olime suutnud tulla disc-golfi ürituse ajal. Õnneks vist oli see lõpusirgel, sest saime võitjatele kaasa plaksutada ning siis võssa ronida.
NIi äge! Mulle väga meeldis. Ei olnud see, et ots lahti oli, üldse nii suureks probleemiks. Palavus oli pigem see, mis lõpuks mind frustreeris. Aitäh!
Alt kinnitamata nöörredelil kõõlumine on suurem väljakutse, kui pealtnäha paista võiks. Aga eks geopeituse motiiviks ongi ühendada meeldiv kasulikuga ja vaimutöö füüsilisega.
Aitäh peitjale, järjekordne aare, kuhu üksjagu hoolt ja vaeva kulunud!
////
Loomaaiast põgeneb suur isakaru, teeb linna peal palju pahandust ja ronib lõpuks puu otsa.
Vaja karu elusalt tagasi saada - kutsutakse jahimees.
Jahimees tuleb, kaasas püss, pikk toigas ja suur jahikoer, ning nõuab: "Mul on tarvis ühte vabatahtlikku!"
Vabatahtlik leitakse. Jahimees annab talle püssi ja seletab:
"Mina ronin puu otsa ja hakkan toikaga karu torkima. Kui karu puu otsast alla kukub, haarab koer tal hammastega munadest kinni ja hoiab seni paigal, kuni ma puu otsast alla ronin ja karu kinni seon."
"Aga milleks püss?" ei saa vabatahtlik aru.
"Kui mina peaksin esimesena puu otsast alla kukkuma, siis lased koera maha!!!"
Eelmisel hiliskevadel/varasuvel ma siin juba käisin mõistatamas, et kes siis ikkagi ronib. Minu jaoks kõikus see värk liiga palju, ronima ei kippunud.
Nüüd tulin koos noorema põlvkonnaga ja polnud üldse vaja mõistatada, kohe oli selge, et kes ronima hakkab. Seega abivahend-noorgeopeitur oli siin täiesti asjakohane ja aare sai kenast logitud.
Aitäh peitmast!
Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.
Tagasi
Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.
Tagasi kevadel
Valgel ajal oleks ilmselt kiiremini leidnud.
For the sake of ronimine ronisin siis kah tippu ikkagi ära, pärast seda kui Mait oli juba logimas ära käinud. Siuke seikluspargis turnimise tunne, aga ilma rakmeteta. 😃 Vähemalt sain jälle oma kõrgusehirmule vastu astuda! Väga vahva boonus jällegi. Suurem ja uhkem kui tava-aare! Tänusõnad! 🤗
Boonus veel ägedam kui originaal, ronimas said mõlemad käidud. Aitäh ägeda lahenduse eest!
Ronitud. Aitäh
Sai sporti tehtud, tänud!
Mõtlesin küll omakeskis, et kes see seal Vooremäel ikka muu ronib kui mõni kohalik. Kohale jõudes sai selgeks, kes ja miks ronivad. Nutikas lahendus ja aitäh vaeva eest- teostus on taaskord sarjast #tase!
Hea üllatus boonus. Tiimitööna üks orienteerus kohale ja leidis, teine ronis järgi.
Ega midagi üle ei jäänud, kui pidi seda teist ronijat järgi tegema. Sai ronitud ja logitud. Tänud laheda aarde eest.
Nagu oleks seiklusparki sattunud, väga meeldis see aare. Leidsime maast ka pastaka, mille paigutasime aarde vutlarisse.
Ja sa siis ikkagi ei pääse sellest väljakutsest. Polaari aarded on korralik kokteil seiklusest, miljööst, jutustusest ja üllatusest, ma ütlen. Tänud!
Ronitud...ja leidsime ka kukeseene..hilise
"Näe, sinna tuleb ronida, seal on kes ronib boonus" "Nojaa, kes see ikka ronib, meie ronime :D" väga vinge teostus, aitäh aitäh aitäh ! :)
Võtsime superkangelase ja jätsime liblikaga klambri.
Küsimus on kus logida....
Geojaanituuri leid #78. Leitud libedalt eelmisest aardest saadud koordinaatidelt. Selline ronimine, kus abivahend ka juba peitja poolt olemas, tundus suisa meeldiv ja lihtne liigutus. Isegi selle kuumaga. Võtsin ränduri. Ja tahaks tegelikult natukene juba vaikselt lõpetama hakata.. :-) Aitäh väärt aaret peitmast!
Järjekordselt tore teostus, aga ilmselgelt mina see ronija pole. Vihma hakkas ka veel lisaks sellele, et ronida proovides tundusid käed natuke nagu nõrgakesed, tibama, nii et jalad kippusid seal pulkade peal kah veel libisema. Kahju, aga pole minu praeguse vormi jaoks.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Siia tulime rõõmsalt läbi võsa. Muidugi oli sinna sadanud natuke lund ning mul olid jalas ketsid. Ja no muidugi olid need aardeni jõudes märjad. Natukene sai siis võimeltud.
Täname peitjat!
Teel põhiaarde juurest boonuseni õnnestus isegi tiba vihma kraevahele saada. Siit edasi juba päikese saatel. Määdzik!
Eelmisest aardest info võetud, liikusime siia. Aare on igati nimevääriline ning natuke pingutust ja oligi karp käes. Meie valitud (aasta)aeg üldiselt soosis meid, segavaid sääskesid polnud meid kuskil segamas. Aitäh.
ja mina ähkisin ja puhkisin kõrval.
Mina ronisin. Aitäh!
Kes ronib? Ikka ema. Meie koostöös tema turnib ja mina login. Tänud!
Kes ronib, pikja arutelu ei teinud. Ronisin üles, siis veidi tagasi, logisime, ronisin tagasi üles ja panin logikarbi oma kohale. Võttis penskari päris võhmale. Aitäh peitjale, tore aare!