Teisel pool vett

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Palun arhiveerida. Aare ei püsi oma asukohas ja kaht viimast vana topsi ma üles ei ole leidnud. Üks kuri jalutaja kobises ka möödudes, et mida asja on seal tuhnida... Vihjepilt on võssa kasvanud, kohalikud kipuvad aiasodi sinna viima ja üleüldse oli see üks ebaõnnestunud lahendusega aare. Saadame ta viimsele teele. Aitäh kõigile, kes otsimas käisid ja selle edust või ebaedustki teada andsid.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Hetkel jääb ootama jää- ja lumeajastu lõppu ning suure kevade saabumist.

Aare kadunud. Vajab hooldust

Saab teise mitteleiu kirja panna.
Känd oli, nibukad mõlemad olid aga konteinerit ei kuskil...

tänud! :)

Kodutöö oli hästi jaotatud. Üks pani numbrid ritta, teine asukoha paika. Aitäh!

Kodutöö oli tehtud ning õnnestus esimese hooga õigel pool vett olla ning aardepeidukaks sobiv objekt välja otsida. Tänan!

Kord olime täiesti valel pool vett. Täna oli tarkust juurde tulnud. Tegime võidu, et kes esimesena leiab - mina võitsin :-). Aitäh.

Talvel olime tõesti teisel pool vett. Kuna kiskus juba pimedaks, siis lubasime kunagi tagasi tulla. Täna oligi kunagi. Mägikits Catiberg leidis õige koha. Aitäh!

Seda vett ma juba olen varem imetlemas käinud, aga porised kaldad ei kutsunud otsima. Täna siiski otsustasin asja uurima tulla ja läks õnneks. Tänan.

Kuna vaatekoht oli varem üles leitud, siis käisime ka aardel külas. Aitäh!

Mädajärve vaatlemisest leidu ei tulnud, kuid sihik õigele poole vett saamiseks loksus paika. Tänan.

Selle aarde otsimise teekond oli meie jaoks päris raske. Alustasime info kogumisega sügisel, ühe kõige vihmasema ilmaga päeval. Vett lausa kallas taevast alla, kui me vihmavarjudega seal kivi juures seisime ja andmeid kogusime. Saime siiski lootustandva tulemuse ja otsustasime kohe ka lõppu otsima minna. Asja ei teinud sugugi kergemaks meil kaasasolnud koer, kes ei tahtnud midagi kuulda rahulikust aarde otsimisest, vaid rohkem oli huvitatud võidujooksust metsa all. Vaatamata kõigile takistustele leidsime täiesti sobiliku koha, kuid aaret seal polnud. Vaatasime korduvalt ja korduvalt, kuid mida pole, seda pole. Tundus, et aare on peidukast plehku pannud ja andsime sellest ka peitjale teada, kuid tema esialgne arvamus oli, et ongi selline raskesti leitav aare. Ühe kindla juhtlõnga siiski saime ja eile läksime siis uuesti kohapeale asja uurima. Tõdesime, et olime juba sügisel olnud täitsa õiges kohas, üsna hea peidukoht oli ka olemas, kuid aaret jätkuvalt seal polnud. Tegime taas peitjale olukorrast ülevaate ja nüüd arvas temagi, et aare on ilmselt kadunud ja lubas selle taastada.

Leppisime sellega, et tuleme seda aaret mõnel järgmisel Viljandi külastusel otsima. Kuid see, mis edasi juhtus, tundus lausa uskumatu. Napilt 30 minutit peale meie kirjavahetust aarde kadumisest, tuli peitjalt uus teada, et aare on taastatud. Vau, see oli küll aarde taastamise maailmarekord, nii operatiivset tegutsemist võib kõigile peituritele eeskujuks tuua.

Samal päeval me siiski aarde juurde enam ei sattunud ja täna hommikul läksime siis tutikat karpi külastama. Nüüd oli kõik tip-top korras ja panime nimed uude logiraamatusse.

Suur tänu tublile peitjale!

Uus tops, uus logileht (sest selgus, et korralikku märkmikku mul kodus kohe nii kiirelt võtta polnudki)ja ports nänni...
Vihjeks ja kergemaks leidmiseks lisasin õigesse kohta lisaks valgele kaablinipukale ka musta. Äkki aitab eemal hoida musta masendust?

Head otsimist, leidmist ja kaunist aasta lõppu!

...................................................................

Tuleb välja, et aarde tops on ilmselt taas looduslike jõudude mõjul neljal käpal oma pesast välja tuhnitud ja allavoolu läinud. Helen ja Salme saatsid mulle üksikasjaliku ülevaate olukorrast ja nii ei jäänudki mul muud üle, kui jalad kõhu alt välja ajada ja sel hirmkaugel objektil ära käia. Ega sinna teisele poole vett pole ju kerge minna. :)

(Kevadel pean vist auhinna välja panema sellele, kes vanu topse sealt piirkonnast leiab ja mulle toob, sest seda, mida leidsid Matu&co ma ikka leidnud pole.)

Koht tuvastatud ja pea pooltundi lõpus tiirutatud aga ei leidnud midagi

Leitud! Hästi maskeeritud! Väga huvitav teostus! Tänud aarde eest!

Alguses läks hästi, vahepunkti ei läinud ja lõpu lähistel suunas üks kohalik mind jalgrada mööda alla: jõudsin hoopiski kividest purdeni, aga see suund mulle ei sobinud, seega läksin väikese lookega ja panin raamatusse nime kirja. Lõpu lähistel tundub, et toimub omaalgatuslik põllu-peenra rajamine, olen üpris veendunud, et see krunt on pigem riigi-, mitte eramaa.

Selle aardega sai eile õhtul algust tehtud, kuid kuna siis läks juba üsna hämaraks, jätsime lõpu ülesotsimise valgemasse aega ehk tänaseks. Tundub, et see oli hea idee või siis ka mitte. Igatahes, lähenedes seal teisel pool vett aardele ning mööda kallast kõndides, kuulsime ühtäkki hullu raginat. Kohe ei saanud aru, et mis või kus nüüd ragiseb. Vaatasime ringi, et mõne puuga pähe ei saaks. Aga oligi nii, et umbes 7-8m meie selja taga, seal, kust me just olime tulnud, murdus puu ära ja kukkus raginal alla. Puu murduski juurelt ära ja langes kallakust alla! Seega, hea et tulime siia valgel ajal ning nägime, kus see juhtus, et saaksime olla ohutus kohas. Teisalt, kui me tulnuks siia eile õhtul, siis me selle puu langemisest ei teaks ilmselt midagi.

Aarde endaga oli kõik korras. Täname mälestusväärse aarde eest!

Vaikselt hakkasid mõtted kodupoole liikuma, kuid Kaupo käis välja veel ühe pähkli mida võiks veel kambaga murda. Eeltöö oli tehtud ja paistab et ka korralikult, kuna piirkonda kammisime just õigest kohast läbi. Massis peitus tõesti jõud ning Merle oli see kes aarde otsa komistas.

Tänud.

See on täpselt selline aare, mille otsimise ma üksi ilmselt edasi lükkaks, aga kambaga tundub oluliselt motiveerivam. Uurisime, suumisime, tuvastasime, leidsime. Tänase õhtu ühine viimane, oli taas väga vahva, tänud geokambale! Aitäh ka peitjale.

Viljandi geotuuri XXXV leid. Ei olnud geotuuri plaani võetud, sest leidmine tundus raske. Koordinaat oli küll välja arvutatud, aga ei julgenud otsima minna. Kuna massiga sai täna löödud nii palju aardeid, sai võetud seegi ette ning ei pidanud pettuma. Pimedas oli küll keeruline, aga õnneks võsa oli hõre ja natukese ajapärast leidsime pildil oleva koha ja siis ka aarde. Mulle oli see kambaga otsimise viimane leid. Oli väga tore päeva, loodetavasti kunagi jälle :)

Läksime massiga kohal, koht oli enam-vähem teada. Peagi jäi valgusvihu ette ka vihjes kirjeldatud koht.

Esimeses vahepunktis oli osa seltskonnast juba varasemaltki käinud. Edasi ei olnudki muud kui m6elda välja raketiteeooria, loota massiga l66misele ja muidugi geo6nnele. Tundub et seekord olid geojumalad meie vastu armulised ja ei jäänud ka l6pp meie eest peitu. Tänud peitjale ;)

Kuna eelmine kord pimedas ei hakanud lõppu trügima, tulime täna kohe hommikul koos päikesega lõppu kaema. Tänud peitjale.

Eelmine kord kui Viljandis olime jäi see võtmata kuna ei riskind pimedas minna.Täna siis alustasime selle aardega.Aitäh!

võttis aega mis võttis aga tehtud sai. Tasub olla ettevaatlik kui märjaks ei taha saada. Tänud

Täna siis see pidulik päev, kui Viljandi sai roheliseks. Ilus koht aardele ja ilus vaade Peetrimõisale... Aitäh peitjale!

Ükskord ma selle tüdrukuga juba siin ukerdasin aga oli väga hämar. Täna õnneks kiirelt.

Loodus on vihjepiltidest päris palju erinev nüüdseks ja ragistasime päris suurel alal enne kui Kristjan aarde otsa koperdas.