1998: Rahvusvaheline kosmosejaam
Kirjeldus
Aarde on peitnud geopeitur Peeruleek, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
--------------------------------------------------------------------------------------------
1978 aasta aardega sai alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis jätke see FTF vahele või vähemalt palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja see on suurim Maa tehiskaaslane. Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga. Jaam koosneb survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest. ISS-i osad viidi orbiidile Vene Protoni ja Sojuz kanderakettidega ning USA kosmosesüstikutega.
ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid teevad muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile. ISSi orbiidi kõrgus on 330–435 km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.
ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnesid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Saljut ning Almaz jaamad ja Mir ning USA Skylab. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta, mis on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga Miri kosmonautidele. Jaama teenindavad kosmoselaevad Sojuz, Progress, H-II Transfer Vehicle, Dragon ja Cygnus, varem ka Automated Transfer Vehicle. Jaama on külastanud astronaudid, kosmonaudid ja kosmoseturistid 19 riigist.
Pärast USA Space Shuttle'i programmi lõppu 2011. aastal said Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. SpaceX-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.
Projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa. Jaam on jagatud kaheks sektsiooniks: Vene orbitaalsegmendiks ja USA orbitaalsegmendiks. Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.
NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine. Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil". Jaam tegutseb vähemalt 2030. aastani.
Aarde leidmiseks vajad sa Reverse Wherigo kassetti, mille saad alla laadida SIIT.
Wherigo kassetti tuleb sisestada järgnev kood:
163149
584107
808752
Aarde on peitnud geopeitur Peeruleek, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
--------------------------------------------------------------------------------------------
1978 aasta aardega sai alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis jätke see FTF vahele või vähemalt palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja see on suurim Maa tehiskaaslane. Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga. Jaam koosneb survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest. ISS-i osad viidi orbiidile Vene Protoni ja Sojuz kanderakettidega ning USA kosmosesüstikutega.
ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid teevad muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile. ISSi orbiidi kõrgus on 330–435 km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.
ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnesid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Saljut ning Almaz jaamad ja Mir ning USA Skylab. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta, mis on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga Miri kosmonautidele. Jaama teenindavad kosmoselaevad Sojuz, Progress, H-II Transfer Vehicle, Dragon ja Cygnus, varem ka Automated Transfer Vehicle. Jaama on külastanud astronaudid, kosmonaudid ja kosmoseturistid 19 riigist.
Pärast USA Space Shuttle'i programmi lõppu 2011. aastal said Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. SpaceX-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.
Projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa. Jaam on jagatud kaheks sektsiooniks: Vene orbitaalsegmendiks ja USA orbitaalsegmendiks. Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.
NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine. Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil". Jaam tegutseb vähemalt 2030. aastani.
Aarde leidmiseks vajad sa Reverse Wherigo kassetti, mille saad alla laadida SIIT.
Wherigo kassetti tuleb sisestada järgnev kood:
163149
584107
808752
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Mul oli challengisse vaja juunikuu leidu seda tüüpi aardele. Nii ma pealinna tulingi seda kosmose elukat otsima. No oli teine ikka võssa põrutanud täiega. Tänud peitjale.
Seda programmi olen ise korduvalt püüdnud käima saada, aga no ei õnnestunud. Merily, kes on ikkagi IT spetsialist nikerdas ka tükk aega enne kui minema saime. Aga jalutuskäik oli vahva, niipidi polnudki enne asjadele lähenenud. Ja konteiner ka väga temaatiline. Aitäh!
Aarde mõistatuse osa oli mingi aeg varem juba ära lahendatud ning täna siinkandis ringi liikudes sai ka aare ise üles otsitud. Täname.
Väike õhtune metsaring. Kena teostus, aitäh!
Nii kaua sai liita-lahutada-korrutada-jagada kuni aarde asukoha kätte saime. Nüüd on nimed kirjas. Tänud peitjale!
Lahendatud sai see juba tükk aega tagasi. Pressisin ennast metsast läbi ja leidsingi aarde.
Poolteist tundi vaba aega, muidugi tuleme metsa jalutama ja aardeid otsima. Tänud peitjale aarde eest.
Oli tore kunagistes kodumetsades toimetada. Peagi olin kohal ja kiirelt signeerisin raamatu. Aitäh!
Leidsime. Tänud peitjale
Et mitte lasta kena pühapäeva raisku minna, rabasime Ly kaasa ja läksime metsa. Veetsime paar tundi mõnusalt aega aarete seltsis ja tallasime maha pea 6,5 kilomeetrit. Täname metsa kutsumast! EVEJ
Selle wherigoga said minu pisarad valatud. Kui see väljakutse ilmus, ei mina uskunud, et need tingimused kunagigi täidetud saan, sest sündmuste ja wherigode read olid ikka väga tühjad. Lisaks mu telefon ei tahnud sellest kusmaläen värgist midagi kuulda. Sain küll arvuti kaudu telefoni faili laadides tegutseda, aga jube tüütu oli. Siis tegi mu poeg mingit hookus pookust ja nüüd toimib kõik ideaalselt, kuigi ta esialgu väitis, et see mida ma tahan, pole võimalik. Igatahas nüüd ma kappan rõõmsalt telefoni käest saadud juhendite järgi ja muudkui login aardeid. Nii ka selle ISSi kannul. Polnud seal lõpus mingit hirmsat võsa midagi, mõnikümmend meetrit rajast kõrvale metsa alla minna pole ju küsimus. Igatahes oli tore, polnudki ammu siia metsadesse asja olnud. Tänud.
Leitud. Aitäh!
Oli pime oli nagu karu...... Puujumal ka ei aidanud. Viimased 15m olid kerged, paneelid õnneks peegeldasid valgust. Aitäh!
Meie esimene tagurpidi-KusMaLäen. Päris põnev. Algus sujus kenasti, 200m peale saime probleemideta, kuid lõpp läks ikka korralikuks lahmimiseks. Tulemuseks vaid kaks tärni, aga asi seegi! Aare ise tore ja kena. Täname selle kogemuse eest!
Tänane missioon tõi siia "pisarat" pühkima Aitüma peitmast,igati kena tükk!
Väga tore temaatiline konteiner aardel, aitäh peitmast!
Peale tööd haarasin poisid kaasa ja metsa. Saime joosta, marju noppida, lollusi teha ja aaret logida. Väga temaatiline aare. Väga tänab.
Mõnus pikk jalutus kodust tuttavasse Harku metsa. Kuigi jah, selles sektoris on küll vähem liigeldud. Tänan temaatilise, kuid lihtsalt teostatud aarde eest!
IT inimesena ei õnnestu mul enam whereigo aardeid telefoniga teha, seega tuli alternatiivne meetod leida aarde asukoha teada saamiseks. Aitäh aarde eest!
Aitäh aarde eest!
Tänud!
Juunis oli sobivalt ühte kusmaläeni vaja, niiet pidime kohe selle aarde juures ka ära käima. Tänud!
Peale SUPitamist, ujumist ja Aasta Aarde 2023 leidmist jalutasime ka siia edasi. Mul oli selle leiu üle erakordselt hea hää meel, sest "96 pisara" väljakutset ongi vaid juunikuine KusMaLäen puudu. See "viga" sai siin nüüd parandatud. Ja oligi täitsa ISS, midagi pole öelda. Küll aga oleksime eelistanud, et see on rajalt paarkümmend, mitte 60 meetrit võssis. Aitüma peitmast! ISS orbiidil ja kombes.
Maapealne ISS nüüd külastatud. Aitäh!
Leitud, tänud!
Üpris võsane jalutuskäik oli. Ei olnud väga meeldiv. Aga leitud saime. Sääski sai ka toidetud. Poetasime oma juunikuu pisara. Aitäh!
Pisaraid peab valama ning seda sai siin küll. Koordinaadiga muret polnud, aga no see võsa seal lõpus.. õnneks tops oli vaeva väärt. Aitäh!
Ei meeldi mulle endiselt need Wherigo teemad. Ei tea kas tegu minu kasutuses oleva seadmepargi erisustega või olen lihtsalt saamatu. Leitud need karbid küll saavad aga piina ja peavalu on kümne aarde jagu. Kohapeal leidsin toredalt temaatilise karbi. Tänud! ISS-i äpp ütleb, et järgmine ülelend Eestist mida näha saab toimub 1.juulil kell 2.42 AM.
Tänud aarde eest!
Selle KusMaLäeniga on mul alati üks ...ja käpikud. Kui aga pool seltskonnast saab selle süsteemiga koostööd teha siis pole probleemi.
Tänud õue kutsumast.
