Kuuskede kuningas

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Väga kahju! Palun arhiveerida, kuna ilma kuningata seal tühjal langil ei ole see aare enam see, milleks ta pandud sai. Aga loodus tühja kohta ei salli - tulevad uued kuningad ja uued kuninga aarded. Kuningas on surnud! Elagu kuningas!

Kuuske enam ei ole. Aaret samuti mitte. Leitud jäänused kaasa võetud. Isiklikult arvan, et taastamisel ei ole praegust olukorda arvestades enam mõtet. Las lõplik otsus tuleb aarde omanikult kas arhiveerida või taastada.

Põhimõtteliselt leidsin aga logida polnud kuhugi.

Kui niiöelda naaberaare Jeekemite näol külastatud, siis matkasin otsejoones edasi langenud kuningas Kuuske vaatama. Matkal midagi põnevat ei juhtunud. Lihtsalt palju meetreid piki võssa kasvanud sihti ja kraaviületus. Üks hetk kargas ninna värske puidu aroom. Veidi hiljem nägin ka värskeid raielanke. Aimasin juba halba. Ja nii ka oli. Kuningale oli hiljaaegu peied ära peetud ja ohverduseks toodud kõik tema pikka eluiga pealt näinud kaaslased. Kuningast endast oli alles ainult kolme meetrine känd, maas lebav LK kivitahvel ja kaks väikest mäda palki.

Ära koristatud oli ka aardekänd. Sain natukene vihjeid milline see olla võis. Tegin kuninga säilmete ümber ringi ja suurendasin muudkui raadiust. Pärast mõningast otsimist paistiski oksarisu vahelt ribadeks aardekarbi kaas. Asus see eeldatava aardekännu kõrval. Seda kohta oli kasutatud aga ka üleliigsete okste ladustamiseks. Hetkel meetri jagu kinnitambitud kuuseoksi. Hakkasin siis seda hunnikut lahti harutama. 20 minutit füüsiliselt tööd ja jõudsin maapinnani välja. Tulemuseks olid vaid räpased, vaigused ja verised käed. Õnneks vaik pidi haavu ravima, et siis kokkuvõttes on kõik hästi. Ülejäänud karbi sisu ei leidnud sealt ega ka mujalt. Metallkaussi ka mitte. Võibolla metsamees leidis ja võttis kaasa. Mõtlesin mõnelt Harvesteri mehelt pärida aga kõik olid kusagil sügaval metsas.

Katkise karbikaane võtsin kaasa ja lahkusin aarde juurest kaotajana. Auto juurde jõudnuna mõtlesin kuhu selle kaane autos panen. Siis aga avastasin, et mul ju täitsa tühjad pihud. Muidugi meenusid ühed tüütud takjad mida poolel teel ära saabaste paeltelt maha nokkisin. Sain siis natukene veel jalutada kuniks selle paigaga lõpparve teha sain.

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Kuna tekkis ootamatult vaba ennelõuna täna, siis noh.. jah.. metsa poole.. Peale Anne Lätti skoorima saatmist ja poiste kooli/lasteaeda toimetamist kiire hommikusöök ja panin paari välja vaadatud kollase markeri poole ajama. Üks neist siis Kuuskede kunn. Siin lähedal sai küll suvel juba käidud - Jeekimeid otsimas, aga tol korral jäi mind putukatest liiga vähe alles, et naabri juurde jalutada. Täna valisin lähenemiseks pisut teise tee - alt poolt. Lumesahk pole veel metsa jõudnud XD, aga sellest polnud hullu, kuna ilm super sellise matka jaoks ja mis see väike lumi ikka mehele teeb :D. Vantsisin lõppu ja hakkasin pea kuklas siis seda uhket kuuske otsima, kui hoopis koperdasin selle otsa. Eks iga asi saab kunagi otsa. Õnneks aarde peitmisega pole seal võsas liiga palju vaeva nähtud ja logi tuli kiiresti. Mõnus jalutuskäik oli, aitäh :)!

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Rada oli täna tõeliselt hea astuda, kui mõte liikus kevadistesse oludesse või suve peale. Siis on siin omajagu pehme ja porine kulgeda, täna oli rada kenasti jääs. Kuningas ise suurt ei eristunud ümbruskonnast, ainult üks haru on veel suunaga taeva poole, ülejäänud on paralleelselt maaga põmm pikali. Tänud peitjale.

See lähenemistee polnud mingi meelakkumine. Kogu aeg pidi valmis olema libisemiseks, läbivajumiseks või selleks, et mõni terav ork läbi kummiku tungib. Lühike see rada just ka ei olnud ja päikegi hakkas magama minema. Kuningaga tahtsime aga kohtuda, mistõttu kiirustasime audientsile. Kiirustamiseks oli põhjust rohkem kui küll: kuningas, vaeseke, oli päris rauk juba. Vaevu püsis veel osaliselt püsti. Aare seevastu oli kergesti leitav ja see oli tore - saime korralikumalt kuningaga tutvuda.

Tänan kutsumast!

Lähenesin lõunast, auto jäi 1,6km peale. Haarasin suure õllesnäki hambusse ja hakkasin minema. Kuskil 600m pärast oli see otse ja siis oli joogijanu. Praegu nii vesine, et aegajalt pidi raja kõrval läbi võsa minema. Kuusk ise on kuivanud ja pool ümber kukkunud. Õnneks aare lihtsalt ja ka lumega leitav. Tänaseks 5,7km käidud.

Leitud! Tänud peitjale :)

Kontrollisin logisid. Selle aarde logi oli vaid Geocachingus. Tegin logi tagantjärgi.

See ju peaaegu drive-in aare. Kohapeal oli kõik selge, tänud.

Siingi sai rahvamatka jälgedes kõnnitud. Keegi küll tegi teeveeres usinalt võsalõikustöid. Ja eravalduse silt keelab ju ainult läbisõidu, mitte aga läbi kõndimise või suvisel ajal läbi aerutamise. Otsetee oli nimelt kinni külmunud, kuid suvisel ajal on see nagu Billeneeva kanal või midagi sellist.

Vana kuninga aeg hakkab ümber saama. Üks kahene haru ja üks haru kahesest osast on samuti juba langenud. Võib vaid kujutleda seda puud täies hiilguses. Aeg aga teeb oma töö ja miski siin ilmas pole igavene. Ilusa ilmaga tehtud jalutuskäik laadis kenasti sellel pimedal ajal patareisid. Tänan

Päris korralik jalutuskäik kujunes selle aarde juurde :)Neljarattalisele oli see liig. Seega tuli jalad kõhu alt välja võtta ning see väike matk läbi teha. Korralik takistuste rada oli see, loodus oskab :)Mõnus tunne oli, kui finaal terendas. Tänud peitjatele.

Ühel heal hetkel arvas georont, et kui palju sunnitakse edasi minema, siis tema ei tule tagasi ka enam mitte, edasi minekust rääkimata. Jätsin ta selle arvamuse eest karistuseks tee äärde seisma ja jätkasin jalgsi. Selgus, et ega palju kaugemale poleks nagunii saanud, tee läks aina kahtlasemaks. Kohati pigem segas edasi liikumist selle asemel, et seda soodustada. Kohapeal selgus, et kuningas on oma troonilt tõugatud, aga aare siiski olemas ja hea tervise juures, truult oma kukutatud kuninga kõrval. Aitäh peitjale.

The king has left the building. Logi kirja ja edasi. EVEJ

Oli kindel soov selle kuningaga kohtuda. Ega siin pääsu polnud ikka kand ja varvas ja edasi. Alguses oli lausa lustlik minemine, siis läks järjest raskemaks. Abiks olid esimesed külmad, mis tegid tee veidi tahkemaks. Vahel oli küll metsa all parem käia. Logidest loetud kummarid tulid kindlasti kasuks. Kui ilmusid välja kiviaiad olin meeldivalt üllatunud ja edasiliikumine läks seal kergelt. Lõpus oli jälle raskem, kuid saime siiski peagi vana kuninga audientsile ja logiraamatusse nimed kirja.

Ilus jalutuskäik läbi sügisese metsa mööda lõunapoolse teerada (loe: kummikud hädavajalikud, osa „teest“ ei olnud isegi kummikutes läbitav, põdrakärbseid meeletult, metsseajälgi samuti), aga muidu ei midagi hullu – kõndisime nagu Kääbikus „sinna ja tagasi“. EV, Nööbid (3+3).

Vedas, et ma kuskilt otse läbi metsa ei hakkanud tulema, leidsin suht õnnega pooleks õige tee ülesse ja hakkasin kõmpima. Kuskil 600m enne aaret kohtusin jälle siga, õnneks seekord üksikolendit ja astusin edasi. Aarde juurde jõudes mõtlesin, et kes need kiviaiad siia teinud on, mis siin kunagi olnud on jne. Tänud juhatamast, vägev puu :)

Mõnus väike jalutuskäik. Kuusk oli igati võimas ja aare jäi kiiresti silma. Aitüma!

Miki ja Merle

Päris hea jalutuskäik aarde juurde! Kuusk oli võimas. Aare paistis juba kaugelt kätte. Tänud siia kutsumast!

Ära ütle endale, et lähed viiekilomeetrisele jalutuskäigule, vaid mõtle, et lähed lihtsalt metsa värsket õhku hingama.
Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Üksinda ei olnud mitte mingit tahtmist pikka metsamatka ette võtta. Mõnusate kaaslastega edenes matk kiiresti. Tore oli vaadata, kuidas leidjate rivi sammus hanereas aarde suunas. Kahju ainult, et ei sattunud sinna ajal, mil kuningas veel täies hiilguses kasvas.

Selle aardejahi pikim jalutus metsa ja leidsime ka kuuskede kuninga. Õige nimi õigel puul. Tänud.

Suurendasime veel meeskonda! Väga tore matk oli ja kuusk äge, ei teadnud ma enne sellest taas midagi, mina tänan!

Kuninga juurde oli tänastest aaretest kõige pikem jalgsimatk ning astumise tegid raskemaks põdrakärbsed, keda minu arvates oli seal sadu ja sadu ja kes kõik tahtsid möödaliikujatega ka väikse sõidu kaasa teha… Kahjuks jah on puuga varsti kõik, polnud näha ühtegi rohelist oksa ja võimsad harud olid murdunud; samas isegi järelejäänust sai aimu, kui muljetavaldav võis see kunagi olla. Kuni Reigo järgmise sihtkoha koordinaatide saamisega tegeles, käisin mina aardekarbi järel. Lahedalt kaetud konteiner :)

Jeekimite juurest tulles tegime autoga kolmveerandringi kuusele peale, et saada teisele (lääne) suunale, kust jäi jalgsi 1,6 km aardeni. Tegelikult oli sealt, kuhu Jeekimite juurde minnes auto jätsime vaid umbes 800 aardeni, kuid kindlasti raskema läbitavusega. Samas lääne poolsele teele oli nii või naa vaja minna, et pärast ka korstna juures ära käia. Selle aardega tuli siis päeva pikim astumine. Midagi hullu ei olnud vana metsatee ju ees. Kuusk oli ootamatult oma elupäevade lõpul, osa latvugi juba murdunud, samas huvitav looduse kunstiteos siiski. Hea, et käidud sai, kauaks teda enam pole. Ootamatult tekkis siin kuuse juures ka ajutine elisa levi, saime kõne hakkimise kiuste Brunolt korstna kordinaadid. Polnud arvestanud, et siin metsade keskel tunde internetist eemal oleme.

Teel aardeni tuli vastu tuttav geomobiil.Ei tea kas juhus või kokkusattumus,aga igatahes pole see esmakordne...:)Ju on see Eestimaa lihtsalt nii väike.Teeots leitud,edasine juba ilma gps- ita teostatav,jälg oli nii värske veel.Kunn ise oli küll väga väsinud olemisega,on vast aeg hakkata talle asendajat otsima.Tagasiteel aarde juurest komistasime puraviku pesakonna peale,nii et põdrakärpsed said suht suure maandumisplatsi ühe palja ülakeha näol.Õnneks või kahjuks said seened enne otsa,nii et püksid jäid jalga...:) Tänud juhatamast!