Postitee pakub oma kurvide ja küngastega sõidurõõmu meestele ja oma kauni loodusega silmailu naistele. Maantee ise on vaieldamatult üks kaunemaid Eestis.
Multiaarde alguspunkt on peidetud Voorepalu lõkkekoha ja Põrguraja matkaraja lähedusse. Konteiner seal on plekist ja kandiline.
Lõpp-punktis on vahepeal tehtud lageraie, kuid aare jäi tänu heale maskeeringule alles. Asub nüüd kännu, mitte puu sees.
Seotud lingid:
Postitee pakub oma kurvide ja küngastega sõidurõõmu meestele ja oma kauni loodusega silmailu naistele. Maantee ise on vaieldamatult üks kaunemaid Eestis.
Multiaarde alguspunkt on peidetud Voorepalu lõkkekoha ja Põrguraja matkaraja lähedusse. Konteiner seal on plekist ja kandiline.
Lõpp-punktis on vahepeal tehtud lageraie, kuid aare jäi tänu heale maskeeringule alles. Asub nüüd kännu, mitte puu sees.
Seotud lingid:
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Talvekoristus 2024.
GC-s arhiveeritud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Selle aarde kohta ei ole mul öelda midagi head. Hale aare. Alguspunkt on suht mikromõõtu konteiner langenud puutüve all. Ja lõpp. Meetrikõrgune märg taimestik ning nagu ma aru saan, siis siin ei ole koordinaat täpne ja kui peitmisviis on sama, kui alguses, siis . . Milleks selline aare? On paremaid peitmisviise, kui karbike juure all. Ja kõrval on ilus kõrge metsaalune.
Nullis saime kenasti kordinaadid kätte aga lõpus trampisime seal kõrge rohu sees päris kaua aga silma ei jäänud midagi.
Kulgemisel Päätsitsapäivalt teatrietendusele sai natuke aega varutud, et mõni aardepeatus kah kultuurile lisaks tekitada, nii et see tundus sobiv. Kuna eile sai selle Postitee ühes otsas juba madistatud, siis täna võtsime teise ette. Lõpu koordinaadid hangitud, läksime lõppu. Mu mugust õde jäi mustikatega maiustama ja mina läksin aardejahile. Ikka natuke aega kohe jahtisin. Vahelduseks sõin mustikaid ja sekka ka mõned vaarikad. Aga mida ei näe, vat see on aare. Naasin siis uuesti nende vaarikavarte juurde, sest nägin seal veel ahvatlevaid marju, ju olid hetk tagasi märkamata jäänud, kui nägin ilmselget peidukat. No muidugi, lisaks marjadele oli ka see enne märkamata jäänud. Tänud peitjale aaret peitmast.
Kodutööd tehes oli juba ette teada, et siin on tulemas üks võsa-aare. Kunagi oli seal küll mets, aga nüüd peab hakkama saama olemasolevaga. Võsa ja hein olid septembris veel täies hiilguses, samas aega läks, aga asja sai - karbike tuli peale mõningast tuhlamist lõpp-punktis nähtavale. Täname.
Algas üsna lihtsalt, aga mingi hetk informeeris kaaslane mind, et tegemist on sama peitjaga, kelle ühe teise aardega sai ikka kurja vaeva nähtud. Kui see teadmine veel tuju alla ei toonud, siis lõppu jõudmisel olid sellele seierile küll omad mõjud. Siiski, päev oli alles noor ja meie hakkamist täis, nii et sai ikka rahmeldatud, kuni kaaslane ühel hetkel ka õige kännu leidis. Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Viimane leidmata Põlvamaa aare. Ehk esimest korda on mul kaardil olukord, kus üks maakond on täiesti puhas. Seda leidu olime noolimas kolmandat korda ja selgi korral sai leitud tänu Krissu-Dauno juhistele ja Kaupo teravale silmale. Hea, et lõpuks tehtud sai.
Tulime uuele katsele. Viiekümne meetri ulatuses sai kõik kännud läbi tuulatud. Lõpuks hoopis teise nurga alt hakkas miskit silma ja nii see leitud sai.
Tänud
Otsida sai omajagu, nii alguses, kui lõpus.
Tänan peitmast.
Otsisime, mis me otsisime, kuid ülesse ei leidnud????
Pärast veits kahtlast võsa mööda hulkumist leitud ja logitud, aitäh!
Niuniuniu.
Olime siin kolmandat korda kenasti aega viitmas. Lõpukoordinaadi saime valutult kätte, kuid karpi lihtsalt ei leia. Selliste aarete puhul tunnen juba ammu puudust plastikuandurist, millega mööda metsaalust ringi käia ja oodata, et kui piiksuma hakkab, siis on kas aare või prügi, mis üles korjata.
Mul on Põlvamaal kolm leidmata aaret. Üks on väga tehtav, üks on hooajaliselt tehtav ja eks näis, mis selle aardega saab. Õnneks lõunakoju ikka satub ja siis on siin paras peatus teha ja ringi uitada.
Statistiku elu läheb ikka väga kalliks. Startisin Räpinast, siis sõit Valgamaale, siis otsaga pea Võrumaale ja nüüd siis lõpuks veel pea Tartumaale. Tõesti auto ohver, või on see hoopis geopeituse ohver. Aarde algus sai kiirelt leitud, lõpuga natuke aega läks, aga välja ta tuli. Peale logimist lasin veel vaarikatel heamaitsta. Suured tänud aarde eest.
Vigade parandus ja sel korral sain algusest edasi ja lõpus tops ka leitud.
Kena kevadise metsa topsik maalesõidu teel. Algus läikis vastu nagu lubatud ja lõpp oli ka kenasti koordinaatidel. Kas aarde nimi on suunatud neile, kes üritavad autoga lõppu sõita? Enamvähem kuiv, karp korras, kott ribadeks, aitäh peitjale.
Algus tuli lihtsalt, aga lõpus olime juba loobumise äärel. Siiski leidsime.
Aitäh!
Algus jäi leidmata.
Tegime siin kiire peatuse. Kristjan juba teadis mind targemast suunast, kui ta ise oli lähenenud, kohale juhtida. Logiraamat kauaks peitu ei jäänud. Kilekott aarde ümber on räbalateks. Tuleks ehk asendada. Aitäh!
Eelmine õhtu ei suutnud siit kohe midagi leida. Hommikul oli seis juba tunduvalt parem. Lõpus läks tükki maad kiiremini, tänud.
Esimese aarde olin juba vare ülesse leidnud, aga teist aaret ei saanud otsima minna. Vihma sadas tol päeval nii palju. Seekord oli ilusam ilm ja leidsime aarde kiirelt. Korjasime piibelehti ka.
Postiteel ja üldse Voorepalus matkamas on ju alati tore käia. Täna lisasime sellele toredusele ka selle aardeleiu. Nullist lõppu läksime siiski jala, nii suured auto ohvrid me ka pole, et seda autoga käia.
Alguspunkti juures oli inimtühi. Enne Tipu poole suundumist said koorinaadid kiirelt leitud ja üles kribatud. Selgus, et hea oli, sest pärast Tipu juurest naasmist oli koht väga tihedalt asustatud.
Paraku ei saanud kohe lõppu minna, sest Tipu külastamise järel olid noorgeopeiturid näljas ja alguspunkti juures olev piknikuplats paraku hõivatud. Aga kui kõhud täidetud, sai järgmisse punkti suundutud.
Mulle oli miskipärast jäänud mulje, et see on väga-väga paljude vahepunktidega multi. Seepärast pole varem üldse otsime hakanudki. Seepärast oli suur minu üllatus, kui topsi väga kiirelt kätte sain. Topsi pesa kõrvalt leidsin ka aardevalvuri poolt jäätud kingituse (mis jäi küll minust sinna).
Aitäh aarde eest!
Alguspunktis eksitas meid pisut GPS, kuid õnneks leidus telefonis veel rakenudsi, mille abil õnnestus meil algkoordinaadid leida. Karp oli piisavalt nähtavas kohas. Ka lõpp-koordinaate otsides oli GPS pisut segadust tekitav (juhatas meid algselt 40km kaugusele),kuid peale mõningast katsetamist juhatas meid õigesse kohta ja ka aare tuli meieni kiirelt. Aitäh!
Alguspunktis pani telefoni GPS veidi segast, seega läks kauem. Karbike oli ilusa nähtava koha peal. Lõpp-punkti kohale jõudes piisas vaid veidi ringi vaatamisest, kui must prügikott juba silma hakkas. Ehk siis aare tuli ootamatult kiiresti. Aitäh!
Alguspunktis käis Tõnu konteinerit otsimas, kuid ei leidnud. Siis käisin ise ning pikema otsimise järel leidsin pisikese plekist konteineri, kus koordinaadid olid kenasti kirjas. Lõpus käis Tõnu logimas. Kännu otsimine võttis omajagu aega, sest peidukoht on pigem tagasihoidlik. Täname!
Kahjuks ei leidnud. Telefon ei tahtnud näidata, kui lähedal me nullile oleme. Tuleme kindlasti tagasi.
Meeldiv jalutuskäik soojas sügiseses metsas. Alguses läks ikka veidi aega, kahtlustasin juba, et ehk on alguspunkt tormi ohvriks saanud, aga ikka kõik korras. Lõpus ka. Aitäh.