Sündmusaarde avamise sündmus

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Aitäh :)

Leitud ja logitud.

Väga tore sündmus. Tervitame kõiki osalejaid ja täname peitjaid!

Tänan, väga tore oli!

Leitud.

Oeh, natuke nüri on küll sündmuseid paarikuuse hilinemisega logida, aga mis seal ikka.

Pool asja võlust seisnes muidugi selles, et meie Tartu diviis jõudis juba eelneval õhtul kohale ja et me üksi kügelema ei peaks, otsustasid Reix ja Kristel koos nelja tillukese koeraga meile sõbralikku seltsi pakkuda. Sealt saime teada, et järgmine päev on kavas Saue tammiku ja Klooga järve vallutamine ja saime nõu mitmete ägedate aarete osas, millega järgmist päeva sisustada.

Hiljem oli väga mõnus sama päeva otsimiste emotsioone aarde omanikele otse delegeerida :)

Ja ega niisama oli ka mõnus tuttavaid nägusid üle tüki aja näha ja juttu ajada.

Aitüma!

Olin viisakalt viis minutit pärast viite kohal nagu viis kopkat. Otse Pärandkultuuri Pärusmailt Raplamaa Kõige Pikema Nimega Aarde juurest. Arvasin, et hilinemise tõttu jõudsin küllap vaid sündmusaardele, aga tänu inimeste lahkusele õnnestus isegi Sündmusaarde logi kirja saada.

Pärast seda jäi aega ka veidi ringi vaadata. Puhkeplats oli mõnusalt muhelevaid tuttavaid geonägusid täis. Teiste seas üks silmatorkavam siluett kaugest kandist (kaabuga!) andis märku, et ka lõunaosariiklased on kohal. Üllatuslikult, sest parklas puudus vastav musta või rohelist värvi vihje - uued ajad, uued värvid, vaid kaabu jääb. Igatahes jah, sain alles kohapeal teada, et Sündmusaarde avamise sündmuse avamise sündmus avati tegelikult juba päev varem :o)

Kohal oli suurem osa Harjumaa aktiivsemast rahvast, lisaks mitmeid mujalt tulnuid, keda samuti rõõm taas kohata. Aeg möödus nagu ikka - ohtrate asesõnade abil umbmäärast geojuttu ajadess - et mitte veel mitteleidnute otsimisrõõmu rikkuda. Isegi vihm pidas pausi parasjagu täpselt niikaua kuni jutud räägitud, piknikusöögid söödud ja laiali mindud. Lõbus oli - nagu ikka, tänud sündmuse tegijatele ja kõigile teistele ka!

Leidsin. Aitäh!

Kuna lõunamaalt pole igaks pärastlõunaseks ürituseks mõistlik kohale lennata, aga samas geoseltskonnaga ajaveetmine on jube armsaks saanud, sai käesolev üritus sihitud aasta esimeseks. Kuna aga ajakavad olid mõlemal pingelised, langes liisk ürituse kasuks alles laupäeva keskpäeval. Ja siis kohe täiega: kavva ka aasta esimene väliööbimine ja uute kvaliteetaarete ülevaatamine.

Algne plaan oli ööbimiskohta otsida juba tuttavast kohast Leetsel, aga vihmahoiatus ja hiliseks kiskuv kellaaeg tekitas mõtte üle vaadata ka ürituse enda toimumispaik - ehk on vihma tõttu vaba, lisaks olemas katusega laud ja väga viisakas... rajatis. Vedaski. Kola lahti, telk püsti ja igaks petteks osalemisteade ka üles.

Kui mõne aja pärast ilmus vihje Kristeli ja Reixi võimaliku ühinemise kohta, läks tuju vihmale vaatamata kohe õige heaks. Ja kui koos nendega ilmus veel neli naljakat väikest koera, kes minu arvamuse "taskukoertest" kardinaalselt ümber pöörasid, läks olemine juba väga ülevaks. Tõeliselt mõnus õhtu oli.

Öösel krabistas vahelduva eduga vihma, aga telk püsis oma ülesannete kõrgusel ja hommikul ärkasin kõrva ääres kõlanud erutunud klähvimise peale, mis üritas minu norskamise tekkepõhjust tuvastada. Pärast hommikust hapukurki ja kohvi suundusime ümbruskonda tegudele, et mõne tunni pärast Saue tammikus ja hiljem juba taas nullis kohtuda.

Nüüd oli plats aga pea tundmatuseni muutunud, täitudes servani autode ja rohkem ning vähem tuttavate nägudega. Kahjuks olin ise selleks ajaks juba tugeva geoväsimuse ohver ja erilist muljetajat minust polnud, aga tunne oli mõnus - üle tüki aja jälle omade seas. Loodetavasti tuleb neid juhuseid veel. Suur aitäh korraldajatele ja kõigile kaaslastele!

Tulime koos Airi ja Margusega ratastega kohale. Võtsime osa väiksest grillist ja juba oligi aeg lahkuda, et enne vihma rongi peale saada. Atäh!

Oli tore jälle näha tuttavaid nägusid ja kuulda mida põnevat geomaailmas toimumas. Sain proovida ülimaitsvaid Anne tehtuid seeni ja suhu pista ka aasta esimese grilli. Aitäh vahva õhtupooliku eest!

Leitud. Aitäh!

Olen nii mõnelgi suvisemal välisündmusel juba eelmine õhtu kohal olnud, et värskes õhus meeldivalt aega viita. Seekord ei tulnud see miskipärast mõttessegi. Õnneks olid aga Tartu geopoisid need, kes oma teatega talveunest äratasid. Kristel oli hakkamist täis, järgnes kiire enne kümnene poeskäik, varustuse kogumine ja neljajalgsete sõprade kaasa haaramine. Nende jaoks oli kogu järgnev õõpäev midagi uut. Nii veetsimegi lõkke ääres koos Matu ja Rudolfiga õhtu ja pool ööd sinna otsa. Tore, nagu alati. Enne ametlikku sündmust tegime mõned aarded ja laekusime kui georahvast juba plats pooleldi täis. Järgnev oli juba tavapäraselt meeldiv ja tänusõnad korraldajatele! Aga kuna keegi siiani logides veel millegi üle virisenud ei ole, siis siit see tuleb: Maastiku raskusaste oli aardel vastikult madal, see viis mu geopäeva keskmise kolinal alla. Siia saabudes oli see veel 4,75. :)

Eelmine aasta, kui sündmusaare esimest korda avanes, sai sellest üks mõnus kogunemine põneva ja uudse lahendusega aarde juures. Mulle igatahes meeldis tookordne oleng väga ja tundub, et hea emotsiooni jättis see teistelegi, sest selle esimese korra sündmuselistest olid täna samuti kohal Madis & Liis, Merike & Alex, Marje & Paavo, samuti pool Ikside tiimist, Airi, Priit… Ja mulle tundub, et ülejäänud sündmuselised jagunesid samuti umbes pooleks – nendeks, kes aarde eelneval hooajal juba leidnud ja nendeks, kellele see täna esimest korda ära näha, kuid mis kõige olulisem - paljuks ei pidanud ühtmoodi keegi meile seltsiks tulla vihmast tilkuvasse metsa liha ja vorste lõkke peal natuke krõbedamaks ehmatama… Eriti värvika lisapanuse andsid mu meelest sündmusele seekord Rudolf ja Martin oma ööbimisega siin keset märga varakevadet ning Kristel/Reigo, kes leidsid, et “nii ikka ei sobi, et ainult Tartu esindatud on” ja samuti siis koos lõunaosariiklastega üritusele eelnenud öö metsas veetsid… :D.

Aga tõesti väga tore oli, et nii suur hulk peitureid Sündmusaarde kevadrestarti oma panust tulid andma ja mu meelest võrdselt enam kui 50 geopeituri kohalviibimisega oli oluline osa seekordse sündmuse elamusrohkeks muutumisel ka koertel. Sest Kristeli neliku tegemisi jälgisid ju lõbustatult kõik ning Reino /Anneli geowhippet’id ei olnud sugugi väiksemaks uudistamisobjektiks… Loodetavasti saab lemmikute kaasavõtmine üritustele edaspidi samuti pigem reegliks kui erandiks, minul igatahes näpud juba sügelevad jälle mõnele neljajalgsele pai tegemise järele… Ja nagu Paavo juba ütles – hästi jutu peale aitavad nad ka :).

Aitäh teile kõigile, kes te tulite ja olite. Õnneks on sündmusi olnud piisavalt tihedalt, et enamuse mängijate nime ja näo suudan juba kokku viia... Aga esmakordse kohtumiseta ei jäänud ma nüüdki ning väga tore oli ära näha ka Leho. Seesama Leho, kes meie geomängu alles hiljuti keset Klooga järve jääsuppi aarde poetamisega rikastas ning sellega terve portsu mängijate piirid ära testis :D. Ja nagu logidest lugeda võib, siis päris suurele hulgale sündmuselistele ka täna oma karbiga hulga emotsioone pakkus :D. Ning kui aarded siin juba jutuks tulid, siis… Kas te teadsite, et meie hulgas on mängijaid, kelle leiud tuleb kirja panna lausa kolmekordse neljakohalise numbriga? Ja seda, et selle maagilise 3000 aardeleiu piiri ületamiseni on meie GP-lehel jõudnud vaid 7mängijat/tiimi? Mina ei teadnud ja nüüd on kuidagi eriti uhke, et Jussikesed just sündmusaarde avamise selleks aardeks valisid, millega oma nelituhande alustamist tähistada. Ja selle üle ka, et me kõik selle alguse juures viibida saime :). Muljetavaldav verstapost igatahes (nt sündmuse korraldajad ei klapita isegi kahe peale veel sellist numbrit leide täis :D) ja jaksu teile järgmiseks 3000-ks :).

Sündmusaarded on ikka mõnusad :). Ja ma ei kahtle üldse, et ka järgmine kujuneb üheks toredaks poolpäevaks vabas looduses. Ning selles olen samuti kindel, et töö lõpetamise ajaks on üks põnev kultuurimälestis meie abiga endale hoopis puhtama ja turvalisema näo saanud :). Nii et kohe mitu-mitu põhjust taas kohale tulla, boonusena soovijatele saadaval veel üks muidu raske roheline täpp… No kas ei kõla see siis ahvatlevalt? Mu meelest kõlab, järgmiste kohtumisteni Suurupis ;).

Läks hästi jõudsin kohale.

Tänud korraldajatele toreda ürituse eest :)

Puhas rõõm oli taas geosõpru näha. Õnneks ei pea järgmist korda kaua ootama. LAKSamiseni ;)
Suured tänud korraldajatele!

Veeresime aegsasti õlle, õunapuude ja grillimist ootava lihaga korraldajate juurde, et nendega mestis sündmusele varem kohale jõuda. Aga tõsiusksed geopeiturid on veel varasem rahvas, Kostivere autotäis juba ootas nullis ees. Ütlen kohe Carolina aitäh Jägerilonksude eest, muidu läeb veel pidu käigus meelest, hõkk 8-)

Tuvastasin nullist tartlaste ööbimise ja hea koha jäljed, millest peagi lastele onn sai. Rahvast vooris vaikselt juurde, nii et sündmuse õigeks avamiseks olid enamus kohal. Juttu jagus nagu ikka piisavalt. Omamoodi vaatepilt oli liha tegemine Taneli ja Kalmeri moodi, mis siin ka pildile on jäänud. Aga ära sa ütle, ikkagi sai valmis. Tänud saadan siin ka Urvele ja Hannesele verstaposti tähistamise jagamise eest - vahvat neljandat tuhandet! Allani, Peetri ja Priiduga sai aetud tulevaste sündmuste asjus geotööjuttu. Tänud neile abi eest juba ette! Anne oli kohal oma tuntud headuses, aga nagu ma kohapealgi mulle kaela karates ütlesin, oled minu meelest vastu suve pisut all võtnud - nüüd saab ühe käega lõdvalt hoida :-) Halliki ja Iani geomobiil jääb samuti meelde, ei aja teistega segamini :-)

Veidi mitte nii tuttavatest nägudest said tuttavamaks Signe ja Tomm. Ka Helbet ei tundnud ratta seljas ära. Vast järgmine kord juba tunnen. Kristeli neli jääsulatajat aitasid ka temaga veidi pikemalt juttu teha, peaks endale ka midagi sellist muretsema, et uusi tutvusi luua :-)

Viimastena lahkudes käis korra naaberaarde väisamise mõte peast läbi, aga loobusime sellest pikema õhtu nimel koos peitjatega. Mõni aeg hiljem oli ainult hea meel, sest taevaluugid läksid valla ning maa kasteti märjaks, õnneks ilma meieta. Me leotasime end hoopis ise, seespidiselt.

See oli siis juba kolmas sündmus sel aastal, kus osales 61 hingelist, miski uus maagiline arv :-D Jätsin katusealuse poldi külge TB/ränduri, mille keegi kaasa haaras. Head teed teile! Soojad tänud korraldajaile, tehke veel - pange aga aardeid sagedamini kinni ja tehke veel tihedamini suure pauguga uuesti lahti! :-D

Olime.

Kaasgeopeiturid! Teiega on alati lõbus! Mis nii viga sündmusi korraldada kui tuleb metsa ligi 60 inimest ja kõik on igaljuhul heas tujus :) Seekord vedas ilmaga ka, niiet tuju oli veelgi parem. Minu selle aasta esimene metsagrill sai ka siis tehtud. Marje ja Paavo õunapuu andis mõnusat suitsu juurde ja kõik kukkus hästi välja :) Lõpuks tuli ka päikene pilve tagant piiluma. Viimastena saime umbes pool kaheksa metsast minema ja just sel hetkel hakkas ka vihma tibutama. Koju jõudes sadas juba päris kõvasti. Kõik oli nagu plaanitud :)

Suured suured tänud kõigile osalejatele ja juba see nädalavahetus LAKSame ära ja kuu pärast ronime trellide taha :)

Teel sündmusele vuras meile rattaga vastu Allan, kellega põgusalt paar lauset sai vahetatud. Me ei tahtnud hiljaks jääda aga keegi meist ei oska numbreid lugeda, kui need on tähtedega kirja pandud, seega meil polnud aimugi, et sündmus juba ammu suures hoos oli ja logiraamat juba tunnike meid ootas. Olime platsil täpselt tund aega, panime logi kirja, mina jäädvustasin rändureid. Bruno pakkus lahkelt oma grilli, kuhu me siis vorstid ritta ladusime. Saime kõhud korralikult täis, melu jälgisime tagasihoidlikuna pigem eemalt ja kui kell lähenes kuuele oligi aeg lahkuda, et enne vihmasadu (millest me hea õnne korral osa ei saanudki) koju jõuda. Teel Keila poole tuli mõneks hetkeks ka päike pilve tagant välja ja päeva võis kokkuvõtvalt kordaläinuks nimetada ning Keila sai kohe hulka rohelisemaks. Tore oli nii palju tuttavaid nägusid taas näha. Kohtumiseni peagi uutel üritustel! Aitähhid selle ürituse eest!

PS! Fotosid ma siia kahjuks õigesti üles panna ei oska. Seega vaadake siit! Filmijupiga kah veel midagi teha ei oska - alles õpime. Ehk tulevikus :)

Täna peab küll nüüd oma saba ise tõstma. Sellist ime ei juhtu igapäev. Saime kohale täpselt lubatud ajaks ja logi kirja isegi üks minut enne kella viit. Tee kas või rist enda auks seinale. Me oleme tavaliselt traditsioonilised hilinejad, aga kardan, et erand kinnitab reeglit.
Aga üritus oli tore. Nagu ka mõned eelkõneleja on maininud, sain minagi natuke selgemaks, kes on kes. Sai kuuldud teiste geoseiklustest ja muidugi sai ka tarku nõuandeid kust, mida ja kuidas otsida. Tänud korraldajatele ja tervitused kaaspeituritele.

Eelmisel korral siin käies laekus sündmusele vaid kolm geopeiturit.Seekord oli plats rahvast ja autosid täis,sai nähtud vanu tuttavaid ja taas sain nii mõnelegi tuttavale nimele näo juurde.
Tänud korraldamast ja uute kohtumisteni!

Mõnus päev täis sündmusi. Saue tammiku, Klooga järv - kõik puhas emotsiooni laks. Kuna me selle aarde endaga eelmisel aastal päris sina peale ei saanud, jooksutas teine meid mitu korda, siis hea meel oli sellest, et sündmusaare ise vähemalt õigeaegselt avanes. Sel korral olime "noorgeopeituritele" mentoriks ja lasime endid mõnusalt kohale veeretada. Seega jäi kohe rohkem aega sotsialiseerumiseks. Suvi on alles ees. Kes teab, mis sündmusi veel ette võib tulla. Täname korraldajaid ja mõnusate taaskohtumisteni.

Selle sündmusega hakkasid imelikud lood juba varakult pihta, kõigepealt suutsime aprilli ja märtsi segi ajada ja Piia käis tol korral nullis peaaegu ära. Seekord tahtis Piia aga mulle RMK matkateed tutvustada, seega valis lähenemiseks suuna läänest. Tee sealtkaudu on matkamiseks hea, autoga liikumisel võis lambro asemel hummer olla kasutusel. Samas nägime ka geoparaade Kaldamäe soo lähistel. Kindlasti tore oli näha kõiki tuttavaid, vähemtuttavaid ja ka esmakordselt kohatavaid geopeitureid ja taaskord vormistus meeltes retsept küsimusele, et mis lõbu on sündmusaaretest. Neile, kes pole seda veel adunud on lihtne soovitus, käi sagedamini kohal, küllap siis saad aru. Üritan siis edaspidi enam oma sõnade järgi käituda. Olime keskpaigas saabujad ja mitte päris viimased lahkujad, aga poolkohustuslikes toidu mitteraiskamise ringides osalesime küll. Tänud kõigile ja taaskohtumisteni.

Sättisin ennast õigeks ajaks kohale, sest siis kui mina kohal - siis ongi õige aeg! Rahvast oli megapalju, nii tore. Käisin metsas kastikest ka kaemas aga rahvast oli ka seal niipalju, et minimatel oli oht äratallutud saada, seega suundusin grillilõhna poole. Seal särises juba üht koma teist. Ega ma Totu ole, et hakkan ise käsi tahmaga määrima. Olin omameelest kaval ja kukkusin tegema vahetuskaupa - 1 seen lihatüki vastu. See aga läks mul vett vedama, sest kohe ahnitseti kõige suurem seen ja vastu lihatükikese suutsin väga väikse krabada. Kui ma siis vaikselt korra vorstivargil käisin, oli seenepurk juba kahtlaselt poole peal. Viimase 5mm seene sain siiski õnneks normaalsema lihatüki vastu vahetada, nu ka kehv äri om äri.

Tänud kutsumast, tore oli niipaljusid näha ja tulen kindlasti sellistele üritustele veel. Kuna mul oli meeste-vahetusprojekt pooleli, siis ei saanud ma väga hiljaks lahkumisega jääda, valik ju kahanes iga minutiga. Maha jätsin Miki ja meheks (number 6) sai Martin ja meheks (number 7) sai Rudolf, truult Karl jäi! Nendega suundusin ma Nutika aarde manu.

Kokkuvõtvalt - mu tänane Geopäev kestis 7 tundi ja sinna mahtus 7 meest. Ma tegin kõigiga, kõike ja kõikjal!

Sai osaletud esimesel Sündmusaardel nii tuli mõte osaleda ka teise hooaja avamisel. Ekstreemsportlastele järgnedes jõudsime kuidagi märkamatult kohale. Toss oli vallutanud juba taevapiiri kuid õnneks isuäratavaid lõhnu veel ei levinud, kõht oli nimelt millegipärast väga tühi. Maris päästis päeva ja pani lauale leivad näljapeletuseks. Õnneks sai meie grillmeister Bruno oma grilli kiirelt töökorda ja varsti seisimegi vorstid hammaste vahel ja vaatasime mõnuga aina kasvavat rahvahulka. No kasvas ka koerte arv, mingi aeg oligi kogu tähelepanu geokoertel :). Küll neid siis nunnutati ja paitati, mõni eriti julge võttis sülle ka :D. Tore oli nii sumiseda ja aitasime ka Jussikestel uut verstaposti tähistada, veelkord edu teie pühal üritusel;)!

Mingi hetk tekkis seltskonda saladusliku naeratusega tegelasi ja siis tuli meelde jah, et kohe varsti saavad mõned mängijad veel logida uuesti avanevasse ajalooürikusse. Ja siis läks see pidulik rongkäik metsa ära, nad üritasid seal vist mingit rituaali korraldada, sest nalja ja naeru ja mingit ringtantsu nad seal tegid :D. Ega väga ei vaadanud, kuulda oli lihtsalt ;). Kuna metskodanikke oli väga palju, siis hilisemad tulijad said ka veel nimed kirja ja nagu ikka juttu jätkus kauemaks.

Kõik mis söödav oli, söödi ära, isegi Nuffi seened kadusid kiiresti...kuid ma kaldun arvama, et Anne plaan ,iga seene eest vorst või muu vahetuskaup saada, läks vett vedama. Mina sain endale näiteks ärasöödud seente eest auto. Täitsa kobeda kastika ;), eks ma vaatan kuhu ma tema pargin järgmiseks korraks. Tore oli lobiseda kuid jalad tahtsid veel natuke tegusid teha, nii pakkisime oma ketsupi kokku, muu söödi ju ära ;)... ja siirdusime omadega sohhu . Tänud Marisele ja Laurile meid loodusesse kutsumast, kutsuge teinekordki !

Huvitavaid jutte sai aetud ning teada, kuidas buss nr 5 ehitatud on. Sain Laurilt oma keelatud kohta peidetud aarde kätte, mida Madis sündmusel FTF-is :), kahjuks netilogi ei saa. Tekkis tahtmine oma poolik aare lõpuni valmis teha ning ära peita. Madis kurtis, et ei saa õhtul pesemagi minna, ootab pingsalt aarde avaldamist, terve nädala juba haiseb. Praegused ilmad aga ei soosi avalikustamist. Laupäeval kindlasti kohtab vabaõhumuuseumis geopeitureid.

Jõudsime enne korraldajaid ja kui palju neid mängijaid veel kõvasti enne nelja veel kohale jõudis. Oli vahva. Täname

Keilast tulles korjasime üles sündmuspaiga poole vantsivad Lassie&Lapsuliblika, surusime koerad kokku ja edasi. Kohapeal oli päris palju rahvast suitsevate ahjude ümber kogunenud. Ilm oli ka heaks keeranud ja hommikune vihm ajalugu. Mõne aja pärast tekkis inimsülem, kes metsa edasi siirdus spetstaru ümber sumisema. Asjad aetud, ajasime veel veidi geo- ja koerajuttu. Et Tartu oli/on kaugel, siis varsti asutasime end koduteele. Loomulikult ikka leidmata aardeid pidi. Lisatud lingil Lassie'le näidisvideo hurtadega võidujooksust.