Linnamäe

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Koht on uue aarde jaoks vaba.

Kevadest on saamas juba sügis. Järsku siiski otsus - hooldus-taastamine või arhiivi ?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuna aare talvel leitav ei ole, siis jääb taastamine kevadet ootama.

Sai täna pea 2,5 aasta tagune mitteleid parandatud. Leid oli lihtne, kuna aare pikutas keset metsa. Kahjuks oli karp viga saanud ja ka kilekotist oli ta väljas. Seetõttu oli sisu täiesti märg. Orginaalpeidukoha osas me paraku kindlad ei olnud, seega ühendusime "karuonuga" ja toimetasime aarde temani. EVEJ

leiukuupäev umbkaudne

Täitsa veider aare. Kõigepealt matkad "mägedes" üles-alla päris korralikult pika maa maha, satud kuskile mäe otsa, oled nullis, aga aaret pole. Jah, oma viga meil, et väljatrükki ei olnud kaasas. Küsinud telefonitsi aarde kirjeldust, läks asi veidikene kergemaks. Tegelt oleks võinud see vist isegi mõistatusaare olla, sest nullis ju aaret pole. See selleks. Väga kaua läks meil seal, õnnestus isegi puuk külge korjata. Aga noh, vähemalt lõpuks leidsime. Võsakad ei ole meie lemmikud :(

Peale tunnist otsingut sai kopp ette. Kolm herilase nõela sain kerre, korralikke tuhnimisjälgi olid kõik kohad täis aga aare näppu ei jäänud. Lihtsalt tüdimus tuli peale. Sellises kohas võiks ikka koordinaat täpne olla.

Kohapeal läks tohutult aega ja nägime miljonit kändu. Siis kui väsimus ja tüdimus peal olid leidsime aarde. Oleks vaid see tüdimus ja väsimus varem tulnud, vast oleeksime siis ka aarde kiiremini leidnud.

Siin läks ikka megalt aega. Kõigepealt üritasime otse aga lõpuks ei hakanud pererahvast segama. Keelumärgi juures panime auto seisma ja siis ühe hooga nulli. Peale veerandtunnist kännu otsimist hakkasin lõpuks logisid lugema ja sain aru, et seda oleks pidanud kohe tegema. Edasi oli neid kände ikka niipalju, et paha hakkas. Iga järgmise juures sai entusiastlikult peale hakatud. Lõpuks oli aga tüdimus nii suur, et ei tahtnud näha mitte ühte kändu ega päiksetõusu. Istusin siis mingil järjekordsel kännul ja lugesin logisid, et ehk saab targemaks. Ja siis kogemata olingi õige kännu otsas. Lõpuks ometi saime sealt lahkuda. EVEJ

Tee aardeni ol lühike umbes 200m. Raja alguse juhatas meile kätte lahke taluperemees, kes lubas auto enda hoovipeale jätta. Oskas rääkida et eelmine suvi olla paljud gepsuga huvilised küsinud tema käest teed linnamäele. Kuid otsijad ei olevat midagi leidnud. Nagu vana Tõstamaa vanasõna ütleb - kes otsib see leiab. Väheke otsimist ja nuputamist lõpuks aare leitud. EVEJ

Kuna kaarsillal läks päris kähku, siis jäi aega ka Linnamäele jalutamiseks. Kohale me igatahes jõudsime ja ringi saime kah pisut vaadata. Otsimisjälgi oli võimalik tuvastada päris mitme potensiaalse peidukoha juurest, kahjuks tirises ärakutsuja taskus enne selle päris koha leidmist. Aga me tuleme veel tagasi :)

Jalutuskäik oli tore,korduvad mäkkeronimised võtsid ikka võhmale küll.Aarde ümbruse said ikka kõik kännud korduvalt läbi otsitud,kui lõpuks kogemata ka sellele õigele pea otsa komistatud.Känd oli end osavalt maskeerinud.:) Kaanes väike auk,kuid muidu aare kuiv.EVEJ.

Käisime üle kallaste tõusnud Õhne jõel kanuutamas. Huvitavaks läks siis, kui nägime, et üleujutatud luha pealt saab ka metsa vahele keerata. Natuke puude vahel manööverdamist ja randusime aardest 250m kaugusel. (Muide auto tuleb jätta 1km kaugusele). Käisime vaatasime siis [karuonu] esimese võsaka üle. Oli teine maa seest lahti sulanud ja ootab jälle otsijaid.

Aare ei ole karpi lõhkumata talvel leitav.

Sai kepsu juhatusel mingi talutee ots leitud, kus lapsed suusatasid. Uurisin neilt, et kus see linnamägi siis on ja värki, lõpuks tuli ka pereisa välja, rääkis, et ta varemgi hulle näinud, kes niisama metsas kraapimas käivad, lubas lahkelt auto oma hoovi jätta ja andis isegi kelgu lapse jaoks.
Sai mitu puud ja kändu puhtaks kratsitud aga aare oli peitu lännu ... eks siis järgmine kord ehk ...
Nu muidugi avastasin alles pärast lumes roomamist, et aare 35m mujale võiks olla ...

Kõndisime kaarsilla juurest edasi, ronisime kõigepealt üles, et hiljem jälle alla ronida (liugu lasta). Hoolimata lumest õnnestus aare üles leida. V: lepatriinu, J: Hansapanga võtmehoidja-taskulamp

Ükskord varem proovisime sellele aardele läheneda ja kuidagi ei õnnestunud. Kant ka täitsa võõras. Nüüd saime koba peale haisu ninna, et kuidas lähenema peaks ja nii oligi - sai mööda teerada kohale. Maarja leidis aarde täpselt kirjeldusele vastavast kohast samal hetkel, kui mina alles vihjepildi välja koukisin. V:Öökulliga kännu, J:Peegliga võtmehoidja

Ega niisama ei saa alla anda. Õhtul olime netist uurinud vihjepilti ja sedsime sammud ikka uuesti tagasi linnamäele. Seekord lähenesime lauluväljaku poolt. ega see 400. aare ei saagi lihtsalt tulla, kuid lõpuks tuli ikka välja, et aare oli seal kust ma olin kogu aeg otsinud. GPS näitas kauguseks 36 meetrit ja täpselt ka päikesetõusu suunas. Oeh, nii hea meel et tehtud sai. Loomuliklt siis me ei teadnudki, et see oli 400 aare, seda ma siin vaatan alles nüüd. Jee:)) EVEJ

Otsisime ja otsisime õiget lähenemisteed, sattusime ühte hoovi, kus peremees lahkelt lubas meil läbi minna ja rääkis kuidas mõni aeg tagasi ka ühed neiud olid läinud metsa otsima midagi:D asusime siis meiegi teel. Ega see mäe võtmine lihtne polnud, lõpuks läks pimedaks kaa ja kändusid oli oi kui palju. Logide lugemine ajas asja veel segasemaks ja laiendas otsingupiirkonda. martin loomulikult ei uskunud mind ja mu arvamust, et kust poolt see päike tõuseb ja et ma just õiget suunda talle näitan, seega ta kattis veelgi suurema ala otsingutega. Lõpuks loobusime ja asusime teele oma baaslaagrisse Karulasse:)

Leiukuupäev on parimal juhul orienteeruv

Linnamäe aarde otsimine osutus parjaks loodusõnnetuseks või õudusunenäoks. Aardele lähenemisel valisime vale raja. On täiesti hämmastav, kuidas üks korralikult sisse kõnnitud rada järsku ühes arusaamatus kohas lõppeb ilma, et mitte midagigi edasi läheks. Raja lõppedes sukeldusime võssa, sest me liigume ainult edasi ja ei sammugi tagasi. Kuigi teinekord võiks hoopis tagasi liikuda ja valida lihtsam lähenemismoodus. Meie edasiliikumine lõppes laukas. Kummikud päästsid kõige hullemast, kuid tuju liikus ikkagi oluliselt allpool positiivsustaset. Läbinud mudaaugu ja võsapiirde jõudsime viimaks mäe juurde. Kuid seal selgus järjekordne ebameeldiv tõsiasi - vildakad koordinaadid. Roninud kõige kõrgema mäe tippu tuli sealt taaskord alla ronida ja liikuda määramatus suunas määramatul hulgal samme. Kändudest ei olnud samuti puudus. Aarde leidsime üsna juhuslikult kännu läheduses sonkides - nii meetri kaugusel kännust. Õnneks ei olnud aare ülemäära maskeeritud ja tõsist kaevamist ei vajanud. Tagasi kõndisime mööda teed. EVEJ

Kui Hanno Tõrvasse saabus, siis otsustasime enne Geojaanile minekut karuonu aardest midagi lihtsamat otsida. Linnamäe tundus just selline mõnusalt kerge päeva alustuseks. Mõnus jalutuskäik künklikul maastikul. Olin natuke liiga kinni aardekirjelduses mainitud meetrites ja Hanno leidis aarde mõnevõrra kaugemalt. Aare heas korras.

Peale mõnusat jalutuskäiku tippu, tuli tõdeda, et kui ülesse enam minna ei saa, siis tuleb jälle alla minna :) Igaüks leidis mõne kännu, õnneks üks nendest oli ka õige. Tänud peitjatele. EVEJ

Takistused ületatud, määrasime suuna ja kauguse, natukese aja pärast tuli lähedusest välja ka õige känd. EVEJ.

Sai lähenetud lauluväljaku poolt. Vahva jalutuskäik. Otsimine võttis igatahes omajagu aega, aga pool suht-kogematta ta leitud sai. Maskeerisin taas, aga jätsin järgmistele peiduka ligi ühe väikese vihjekepikese püsti. Tänud! EVEJ.

Eeltööd tegemata läksime otsima kändu mida seal leidus piisavalt.Pool tunnikest otsitud ei midagist võttis Riho telf välja ja uurisime järgi, et aare on 35 m nullist.Tuhlasime veel umbes 45 min ei midagi.Teised olid loobunud ja hakkasid tagasi minema kui minul ei andnud süda rahu ja võttsin telf appi ja leidisn vihje pildi. Ja siis jooksime nagu hullud tagasi seda murdunud kuuske otsima mida olime pildil näinud.
Selle aarde leidmise üle on mul siiani kõige parem meel kuna me olime loobunud ja minu algatusel tagasi läksime:)EVEJ.

Linnamäe aarde otsimine ei olnud esialgselt plaanis ja nii jäi ka ettevalmistus pinnapealseks. Keskendusime vihjeks oleva kännu otsimisele ja neid ei olnud seal vähe. Pärast pikemat mäekülgedel turnimist otsustasime loobuda. Tagasiteel sai taevakanalite vahendusel veel vihjepilt ette võetud. Ühine otsus oli: selle aarde me PEAME leidma! Ei läinudki palju aega, kui üle linnamäe kostus Aivari meeletu rõõmuhõise. EVEJ

Sai nulli ronitud ja 35 suurt sammu hommikusse mõõdetud ja siis natuke otsitud ja siis tuli mõte wapist uuesti aardekirjeldust lugeda. Nojah, talvel ei ole leitav. Loobusime siis otsimisest, koht on nii vinge, et siia peab nagunii tagasi tulema. Kevadeni.

Tunnen Tõrvat häsi. Jalgrattaga on üle linnamäe ebamugav ronida, läksin ümber jäädes sobivamale kõrgusmärgile. Oli ju teada, et aare ei asu linnamäe otsas. GPS-i mul ei ole ja sammuga on sellel maastikul mõttetu kaugusi mõõta, siis hindasin silmaga kaugust ja määrasin päikese järgi ilmakaari. Vihjepildi abil leidsin aarde umbes 5 minutiga. Ilusast linnamäe vaatest jäin seekord ilma. Seal olen kümneid kordi käinud, kõrval ürgmetsas aga olin esimest korda. Ka kodukohas on midagi avastada.
Võtsin roosa lambiga võtmehoidja ja jätsin möödunud aastal Kiviõli lähistelt Kabeli aardest toodud autolambi pirni