Seli järv

Pannud auto parklasse, asusime siis asja kallale, see tähendab läksime matkateele. Esialgu oli küll tunne, et kummikud on nagu väheke liiast, aga hiljem selgus, et siiski absoluutselt vajalik valik - osa laudteest oli vee all ning ega aardenigi ilma poleks kuivade jalgadega pääsenud. Aga teekond ise oli mõnus ja ilm imeline. Geokutsa käis vahepeal veel jumalast jää all olevatel laugastel liugu laskmas ja hambaga jääd proovimas, meie ei hakanud minema, nii igaks juhuks ja vajadust ka polnud. Kuigi tundus, et see jää kannab veel jupi aega ja meist tunduvalt raskemaid tegelasi. Vaatamata pealelõunasele ajale oli rajal veel üksjagu kulgejaid, kes jalutas, kes nautis pingil lihtsalt olemist. Tagasi parklasse jõudes oli ka grillimise koht ühe perekonna poolt hõivatud, nii et tore, et enne rajale minekut sealne aare üles sai otsitud.
Tänud peitjale siia Selisohu kutsumast ja aaret peitmast, tore kulgemine oli.

Kummaline, et ma ei ole seda matkarada varem märganud - nii uhke teine! Ilm oli imeilus, rada kogu ulatuses korras ja laudtee isegi võrguga kaetud. Alustasime Metsaküla poolt ja jalutasime hooga raja teise otsa ning alles tagasiteel asusime aarde otsingule. 
Paistab, et vesi on varasemaga võrreldes tõesti tõusnud (on ju ka raba taastamise tamm siinsamas kõrval) - mitmes kohas oli osa laudteest vee all ja siin end aardeni sirutades tahtis vesi üle kummiku ääre tulla. Topsik kenasti paigas ja korras.

Enne aaret trehvasime paviljoni juures toredat perekonda, kes olid küll geopeitusest kuulnud (telefonis oli isegi GC äpp), ja kurtsid, et siinkandis käies tahaks mängida küll, aga aardeid vähevõitu. Et nad Eesti lehest polnud kuulnud, siis kiitsin, et pole neid aardeid siin vähe midagi, lihtsalt meie lehe abil saaks ka GCs olevaid "halle" aardeid otsida. Igatahes oli pereisa end jutu käigus juba kasutajaks teinud ja esimene aardeleid läks kohe kirja:)
Oli ülimõnus hommikupoolik, ja vahva, et meie geoperre tuli üks tore pere juurde. Tuhat tänu siia aaret peitmast!

Äge koht.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Uus tops on eelmisest 7m eemal, aga kuna peidukohti on vähe, ei muutnud koordinaate, vahetasin vihje. Tartu maantee poolt lähenedes on pool kilomeetrit enne aaret rada viletsas seisus. Ettevaatust- turritavad naelapead!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Murakad on varsti valmis, siis lähen vaatan üle.

Tänasel ilusal laupäeval otsustasime matka siia Seli järve äärde ette võtta. Loomulikult polnud me ainsaid, rahvast oli liikumas palju. Kes jalutas niisama, kes korjas jõhvikaid, kes seeni. Me korjasime oma jalutuskäigu vältel üles selle aarde, aitäh!

Tänud peitjatele!

Päris suur osa laudteest on juba uuendatud ja lust oli seal kõmpida.

Millegipärast arvasin RMK onni olevat peidukohaks ja päris mitu tiiru tegin ümber selle kuni lõpuks telefoni kontrollima hakkasin. Edasi oli juba lihtne leid.

Täpselt selline retk, mida mul värskelt Saksamaalt tulles nii väga vaja oli. Õndsas üksinduses keset raba. Kuulasin erinevaid looduse hääli, imetlesin kõike enda ümber, sõin marju ja vaikselt kulgesin aarde juurde. Peale kiiret logimist lasin kahes kohas näkki ja siis läksin tagasi parklasse. Aitäh nii mõnusasse kohta aarde peitmise eest!

Leitud, logitud,tänan

Peale Oti SBK lõppu seadsime sammud sellele matkarajale.. no nii lõdvestuse mõttes. Rada ise oli täitsa mõnus, alles järve läheduses algas vanem laudtee osa, kus tuli jalge ette ka vaadata. Kogu teekond oli kenasti ketsiga läbitav ja mõnusalt rahulik.

Tänan peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

Kulgesime mööda laudteed kohale. Uus värske laudtee on valminud aarde lähistel.
Tänud aarde eest

Tänud aarde eest!

Sood ja rabad mulle väga meeldivad. Huvitav on käia sellistes kohtades, kus laudteid pole ja saab omakeskis räätsadel seigelda. Vahel on muidugi tore ka mööda laudteed kõpsutada ja lihtsalt vaateid nautida. Siin oligi selline mõnus linnainimese matk, kuhu vist aastaringi võib lausa tossudega tulla. Enamus laudteest oli väga korralik ja heas korras. Enne aaret vaid üks osa oli selline kulunum ja katkine, kus vaja ka natuke tasakaaluharjutusi teha. Aardega oli kõik parimas korras. Täpselt tunniga oli matk tehtud ja olime auto juures tagasi ning premeerisime ennast väikese lõunaeinega.

Aitäh peitjatele, raba-aardeid pole kunagi liiga palju.

Tore oli matkarajale suundudes avastada, et lisaks matkale, saab ka mõne aardeleiu siit kirja! Inimesi oli rajal päris mitmeid, aga kuna leid oli kiire, siis ei jäänud kellelegi vahele ;) Tänud!

Tänan aarde eest!

Ilus raba! Laudtee oli ka viimase peal, sääski ei olnud, kõik oli hea.

Siin oli ilus. Sügis oma värvikirevuses ja mõnus soe ilm. Rappa jalutama läksime Kristaga kahekesi, Aive jäi parklasse autole seltsiks ning vaatas üle need vähesed, kes siia saabusid, sest olid valinud tänaseks jalutuskäiguks Selisoo rajad. Uus võrgutatud laudtee oli öise vihma järel mõnus astumiseks, ei pidanud piisavalt pingutama jala sättimisega vaid võis täiega nautida raba. Ümbrus üllatas mind paljude ilusate laugastega. Pole ammu nii palju veesilmi kohanud. Klõpsutasin mõned pildid ja jõudsimegi järveni. Siin on laudteel veel vanad lauad, aga natuke kummikuga libistamist ning paistiski see erkroheline otsitav. Tänud peitjatele!

Idaviru geotuuri esimene ööbimine oli Iisakus. Plaan oli päikesetõusuks rappa jõuda. Eelmisel õhtul olin käinud teisel pool raba logimas ning kuna seal oli ennast miski matkaauto öömajale seadnud, siis vaatasin kaardilt, et teiselt poolt saab ju väiksema jalavaeva ja seega ka ajakuluga. Nii saigi tehtud. Ilm tõotas aga tulla tusane ning kahjuks ilusat päikesetõusu ei näidanud. Vaid isegi paar tiba vihma ja pisut sookurgede laulu. Potsik oli aga omal kohal ning umbes poolteist tundi sai ikka rabas veedetud päeva alguseks. Tänud!

Kiire ja lihtne leid.

Laudtee oli pooles ulatuses võrgutatud. Inimesi vooris siia-sinna: kes tegi Instafotosid, kes pidas piknikku, osa matkas ja ujus. Murakad on valmimas, pohl ja jõhvikas õitsevad. Rada oli lausa nii mõnus, et Mikk läbis teekonna parkla - aare - parkla lausa kaks korda. Telefoni leidis ka üles! Aitäh!

Väga mõnus matk ja vesi järves oli pealmises kihis väga soe. Käisin natuke aega paljajalu võrguga laudteel, kuid panin jalanõud suhteliselt ruttu tagasi jalga. Imestasin veel, kuidas paar seltsilist suutis paljajalu seal kõndida. Aitäh peitjatele.

Proovisin ka kohe leiu järel kohapeal (minu jaoks) uue äpiga logida. Tekst õnnestus ära kirjutada, aga seda aimdust mul ei tekkinudki, kuidas see ära saata ja mingil hetkel katsetamise käigus oli kirjutis telefoniekraanilt lihtsalt kadunud. Vigade parandus nüüd siis vanakooli tehnikal.

Peab tunnistama et ma olin ka üks neist kes Pagaritelt vanakooli aardeid soovis. Ja kui avaldus, siis oli kindel plaan lähiajal otsima minna. No ja ei läinudki palju üle kahe aasta kui võib uhkelt teatada et "tehtud". Samas arvestades tempot paar aaret aastas on see hea saavutus :)

Igatahes sai ühte päeva peaaegu sügisesest lühikesest puhkusest (aga vägagi suvise ilmaga) ära kasutatud et Selisoo matkarada läbi käia. Viimasest korrast on laudtee olukord paremaks, aga järve olukord kehvemaks muutunud. Tegelikult on see kinnikasvamine vist looduslik protsess. Igatahes oli siin väga mõnus jalutada tööpäeva ennelõunal - ei ühtegi inimest kogu 8 km jooksul. Ja aare just see mida soovitud - metsas ja mitte liiga keeruline! suur tänu peitjatele!

Tegemist on mu lemmik matkarajaga! Seal on alati nii rahulik ja ilus ja vähe inimesi :)
Kui logiraamatusse kuupäeva kirjutasin, siis mõtlesin, et oi, kui kena kuupäev 08.08.2018. Pärast kodus mõtlesin, et tegelikult vist on ikka aasta 2019 :)

Mnjaa, järv on tõesti heinamaaks muutunud. Kui tagasi auto juurde hakkasime minema, tulid mingid noored meile vastu, käterätikud õlal ja küsisid optimistlikult, kaugel järv veel on. Hiljem kuulsime neid hoopis pisemas järves hullavat, nii et ega see Seli järv isegi neile ujutav polnud. Kahju. Aga aarde eest tänud-

Eile oli sisuliselt parklas käinud, kui Selisoo aaret otsisin, aga tahtsin juba grillima saada. Hommikul kadus uni varakult ja startisin kell 7. Matk tegi naha soojaks, aga ujumis isu ei tekitanud, eriti veel Estonia kaevanduse lähedus ei kutsu siia ujuma.

Tulin, nägin ja logisin. Aitäh peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud!

Rattaga laudtee algusesse jõudes ei tekkinud miskipärast isegi mõtet, et võiks ratta maha jätta ja jalgsi edasi minna. Arvestades mu foobiat seal peal sõitmise vastu, siis väga kummaline. Paistab, et tõepoolest saab teatud kohtadest julgust juurde. Ja oi seda kiirust mis ma seal arendasin. GoPro kaamera oleks pidanud peas või lenksu küljes olema. Tagantjärgi ise ka ei usu, et seal vahepeal 30km/h lendasin. Mõnes kohas jättis süda paar lööki vahele kui puu täpselt laudtee kõrval oli. Mitu korda sain männilt kõrvakiilu või siis laksu vastu kätt ja jalgu. Uus laudtee oli meeldiv. Ka viimase vana jupi kohta polnud ühtegi halba sõna öelda. Tee peal kohtasin ka välismaalasi, kes lihtsalt pikutasid laudteel. Üllatus oli vastastikune. Ma sõitsin aardeni, panin nime kirja ja siis otsisin esimese ettejuhtuva ujumiskoha. Olin nii räpane juba, et isegi ükski putukas ei tahtnud minu peal maanduda. Esimese ujutava lauka juures hüppasin riietega vette. Pole kunagi nii teinud veel. Tundsin kuidas kõik rõvedus koorub minult ja riietelt maha. Väljaronimise järgselt nägin veel neid samasid väljamaalasi, kes olid üllatund, et ma seal ujumas käisin. Küürisin rabaveega veel riided nii puhtaks kui võimalik ja viskasin kuuma päikese kätte kuivama. Kõik mehelikkuse higiaroomid oli kadunud. Ise puhas, riided puhtad ja laugas arvatavasti reostunud. Kui see laugas järgmise aastaga kinni kasvab või hoopis happeks muutub, siis võtan süü oma peale. Kui riided olid kuivad, siis võis need uuesti selga panna. Aitäh ilusat piirkonda näitamast!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Tööpäevahommikuselt tühi rabatee, mmmmõnus!