Koorküla

Suvel millalgi ei õnnestunud leida,nüüd käes.Vist on oskusi juurde tulnud.Aitäh peitjale.

Leitud ????

Ega ta lihtsalt ei tulnud, hea mitu tiiru sai objektile peale tehtud enne, kui näkkas. Tänud aarde eest!

Tegime raadiosaadet ja oli juba oht, et 3st väljavalitud aardest jääbki kaks leidmata. Viimasel hetkel siiski vedas. Kuulajatele midagi ei reetnud. :)

Vähekene nõme tundus olukord, et siinset maanteed mööda praegu edasi ei pääse, remont, silla oma vist. Aga eks ma siis sõidan edasi-tagasi, sest seda koobastikku tahaks ikkagi külastada. Tee koobasteni oli kenasti ära niidetud, aga nende ümbrus oli küll naatidesse mattunud, nii et õiget sotti ei saanudki, mis ja kus õieti on. Aga aare vähemalt oli täitsa esimesena vaadatud kohas, nii et seegi tore. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.

Ma jätkan eelnevate leidjate tava - kõigepealt vaatan kõikidesse valedesse kohtadesse ja siis alles õigesse. Tänud peitjale!

Leitud. Aitäh peitjale!

Koorküla võttis meid vastu sellise essuhaisuga, et mina kui linnamiis ei suutnud seal kaua olla. Ma tean, et see on kopsudele hea, aga jätsin ravi pooleli. Koobastega tutvume järgmine kord. Jätkus ka Sangaste pusletamine. Aitäh!

Veel ennem jaani6it otsima suundumist tegin oma s6rgitrajektoorile siin kiire pausi. Kuna minu saabudes oli selle aasta k6ige lyhema päeva k6ige pimedam tund ja ainsaks valgusallikaks telefon siis koobastes pikemat tuuri tegema ei hakanud. Ukse vahelt aga piilusin korra sisse kyll ;) Taas kindlasti yks nendest kohtadest kuhu ilma geopeituseta ei oleks sattunud. Aitähhid

Leitud

Pikalt oli see täpp pinnuks silmas - no nii üksikult oli see siia Valgamaale jäänud. Kui Atlantis pm kõrvale avaldus, oli hea meel ja nii sai seegi aare kiire leiu lõpuks kirja. See, et veel enne tuuri lõppu siia ka 1944. aasta aare avaldus ja nüüd siia üksikuks täpiks jääb nii väga tore pole.

Tänud aarde eest.

Kolmas kord siin aarde juures ja lõpuks leid kirjas. Kaks esimest külastust olid talvel ja lumest saime küll jagu, kuid jääst ikka läbi ei murdnud ja karbi nägemisest kaugemale ei saanud. Nüüd ligi 30-kraadise kuumaga selliseid muresid enam polnud. Küll aga kasvas malts põlvini. Õnneks meil enam midagi otsida polnud vaja, marssisime joonelt õigesse kohta ja panime nimed kirja. Talvel oli siin siiski ilusam. Aitäh aarde eest!

Mõtlesin enne koopasse suundumist see ära logida. Müttasin seal nõgestes ja taimestikus ringi. No ei näe. Otsustasin siis koopas ära käia, et äkki korraks jahedust saades on aju täpsem ja suudab peiduka paremini leida. Vot nii juhtuski. Tagasiteel jäi aare pea koheselt silma. Aitäh!

No siin läks küll rohkem aega kui tarvis. Ei jäänud see null kuidagi paika. Lõpuks jõudsime ikka õigesse kohta ja siis tuli juba kiire leid. Peale logimist käisime vaatasime ka koopad üle ja tegime oma kohustuslikud pildid ära. Ilus oli. Tänud peitjale vahvat kohta tutvustamast ja aarde eest ka!

Leitud, logitud, tänan!

Leidu ei saa panna, sest nimesid logiraamatusse ei kirjutanud, aga mitteleidu ka ei saa panna, sest aardekarbi me leidsime. Aga kõigest järgemööda ... Kohale jõudes märkasime, et lumega mitteleitav ja värske mitteleiu teade ka logides, kuid haarasime autost lumeharja kaasa ja läksime siiski otsima. Pühkisime seal ikka palju kohti lumest puhtaks, kuid midagi huvipakkuvat ei silmanud. Otsustasime otsingutest loobuda ja läksime hoopis koopaid uudistama. Ronisime seal käikudes ringi ja uudistasime suurt saali. Võrreldes välistemperatuuriga oli maa all kuidagi eriti soe. Kui koopatuur tehtud, siis nullist möödudes tekkis tunne, et vaataks õige ühte kohta veel. Pühkisin korra lund, muutsin vaatenurka ja meie suureks rõõmuks nägime aardekarpi. Kuid kahjuks nägemise ja ka näpuga puudutamisega kogu lõbu piirdus, sest kõik oli ümberringi nii kõvaks külmunud, et karpi tema mõnusast peidukast kätte ei saanud. Natuke kurb meel, et aardeleidu ei saanud, kuid teisalt täitis aare igati oma eesmärki, sest siia koobaste juurde polnud me kunagi varem sattunudki. Eks siis soojemal ajal tuleme ja määrime ka logiraamatu ära :)

Koopad olid põnevad, kuid aarde otsimine ei õnnestunud. Peamiseks süüdlaseks lumi ja jää, kuid selja taga majakeses oli ka keegi kohe akna taga, mistõttu ei tahtnud seal ka liiga pikalt jahmerdada.

Tänud peitjale!

Aardeta ei oleks siia sisse keeranud ja järgmine huvitav koht oleks jäänud nägemata.

Oi seal koopas oli mõnus. Välja tulles lõi niiske soojus nagu nuiaga näkku ja pani tõsiselt mõtlema, et äkki peaks sinna koopasse jäämagi. Aga veel oli vaja aardeid leida, seega edasi me läksime. Aitäh kutsumast!

Jällegi viib geopeitus kohtadesse kuhu ise ei satuks. Ma ei teadnudki, et siinkandis sellised koopad on. Suur tänu kutsumast!

Üleeelmine aasta käisime siin koopaid uudistamas. Täna piirdusime ainult aardeleiuga.
Tänud

Mõnusa minipuhkuse päevakavva mahtusid lisaks ujumisele ja väikestele matkamistele ka mõned turismiobjektid. Erinevalt teistest tuntud Lõuna-Eesti koobastest polnud siia varem sattunud, uudistamist jätkus, väga kihvt koht. Koobastes sai korraks suvekuumuse eest peitu, kass sai lisaks ojas pisut jahutust.

Aitäh peitjale.

Koobastes olen varemgi käinud aga kui juba jälle siin olin, siis heitsin ka sinna pilgu. Õhtupäike paistis läbi puude ja aardeleid tuli kergelt.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Eramaa-poolsel jõekaldal nautis pererahvas päikesepaistelist ilma piknikuga. Kuna pilgud mind saatsid, siis alustasin koobastest nagu tavaline turist. See tagumine ruum on seal nagu omamoodi pühamu, erilise akustikaga, kauni kujuga ja erivärvilistest liivakihtidest kujunenud huvitava siiruviirulise mustriga. Päris lahe, aitäh näitamast! Kui koobastes kondamisest küll sai, siirdusin tagasi aarde suunas ja täheldasin rahuloluga, et piknikupidajate tähelepanu oli nüüd keskendunud koerusi tegevale vorstivargast perekoerale :o)

Põnev koht. Aare leitud ja nüüd koopasse... Koobas igavesti uhke... Aitäh peitjale siia juhatamast!

Hommik algas valguse tekkimisega Valgjärve ääres. Kuidagi ei viitsinud üles tõusta, väljas tundus jube külm ja udune ning ainult neli tundi sai magada. Keegi ei käskinud mul kella kolmeni logisid kirjutada. Panin laiska veel pool tundi ja siis hakkasin liigutama. Kohvivesi keema, võikud isesuitsetatud singiga, järve imetlemine kohvikruus käes. Pärast nõude- ja hambapesu. Ohoo, vesi on soojem kui õhk, tuntavalt kohe. Algavaks sportlikuks päevaks ringiriietumine. Mõte kõik Tõrva aarded ühe jutiga ära võtta, mul ainult kaks on leitud, ülejäänud seob Tõrvatilga seeria nii hästi ära, et saab ühe soojaga kõik kätte. Joostes. Või noh, minu puhul siiski mõõduka sörgiga.

Kui aurav järv oli üles pildistatud, sõitsin siia. Esialgu põrutasin teisele poole orgu kellegi hoovi. Ei nii ei lähe mitte ning parkisin end ikka Rahvamaja ette. Kui gepsu vaatasin, olin juba aardest mööda kõndinud, seega uudistasin kõigepealt koopad ära. Olen siia ammu plaaninud tulla, sest Helme ristmikul on siia viidad, millest ma aastaid lihtsalt mööda olen sõitnud. Nüüd siis tänu geopeitusele jõudsin lõpuks siia. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud. Tänud koopaid näitamast!

WOW! See koht vääris sõitmist! Vihma kallas nagu oavarrest ja ega väga ei olnud soovi autost vihma kätte ronida. Kuid seni, kuni GPS ennast sättis jäi imekombel vihm rahulikumaks. Kasutasime hetke ja tormasime välja. Telefoni vaatasin umbes 10m enne aaret ning pääsesime lihtsalt. Edasi läksime koopasuu juurde ja mina esialgu pelgasin, aga Mari-Liisi initsiatiivil lõpetasime ikka supervinge fotoshuudiga koopa “peosaalis”. Tänud siia juhatamast!

Leitud. Logitud