Iisaku mäel, mis on Uljate oosi järel kõrguselt teine looduslik koht Ida-Virumaal, asub 28 meetri kõrgune vaatetorn. Selge ilmaga paistvat sealt Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv, kindlasti aga rabad ja tuhamäed. Eelmine torn sellel mäel pidas vastu 14 aastat ning purunes 2017.a. märtsitormis. Uus valmis 2018.a. veebruaris. Null viib torni lähedale viida juurde. Torni ronides tuleks üle lugeda torni puidust trepiastmed ning liita summale 10. See arv annab aarde leidmiseks kauguse meetrites nullpunktist, asimuut 5 kraadi.
Iisaku mäel, mis on Uljate oosi järel kõrguselt teine looduslik koht Ida-Virumaal, asub 28 meetri kõrgune vaatetorn. Selge ilmaga paistvat sealt Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv, kindlasti aga rabad ja tuhamäed. Eelmine torn sellel mäel pidas vastu 14 aastat ning purunes 2017.a. märtsitormis. Uus valmis 2018.a. veebruaris. Null viib torni lähedale viida juurde. Torni ronides tuleks üle lugeda torni puidust trepiastmed ning liita summale 10. See arv annab aarde leidmiseks kauguse meetrites nullpunktist, asimuut 5 kraadi.
Leidsime, aitäh!
Kiire leid, aitäh!
Teel Jõhvi oli vaja jalgu sirutada. Tornis käik tundus selleks sobilik tegevus. Muidu ilus päikseline, aga üleval oli ikka päris tuuline. Aarde järele minnes tuli libedusega maadelda - siinpool oli ikka tunduvalt rohkem lund ja jääd, kui Tartu kandis. Aitäh peitjatele, vaade oli hea!
Tegelikult tahtsin hoopiski seda Kotka matkarada läbi jalutada või vähemalt selle jalutamisega algust teha, aga enne tuli mõistus koju, aeg oli ikka väga hiline, nii et päevavalgust oleks jagunud vaid tunnikeseks ja nagu tundus, ei tee selle raja peal tunniga mittekuimidagi. Võtsin siis järgmise Iisaku multi ette. Kusjuures siin ilutses mul juba paar aastat lahendatud aarde märk, kuigi igasugune mälestus esialgu puudus, et kuidas ta sinna sai. Hakkasin siis uuesti asja uurima ja tuli see täpp täpselt samasse kohta, nii ei jäänudki muud üle, kui lõpus ära käia. Vihje järgi peenkalibreerimine ja logi kirja. Tänud peitjale Iisakusse kutsumast ja seda multit siia tekitamast.
Tänud aarde eest!
Ronisime, lugesime, leidsime. Aitäh!
Lastel jälle tore kui saab torni ronida. Eriti vahva kui emme lausa palub veel astmeid ka lugeda. Uhke vaade! Kui alla jõudsime, sõime kiire hommikuse võileiva ja suundusime aaret logima. Tänud!
Kodutöö oli tehtud ja saime operatiivselt leitud ja logitud.
Aitäh!
Päeva multi leitud. Seekord polnud aega ronida, pisarad tahtsid valamist. Aitäh!
Lugeda mulle meeldib, seega leidsin vajaliku numbri veebist. Rehkendus ja joonistamine maaameti geoportaalis näitas õige koha kätte. Kuid nurki on rohkem kui kolm ning pisut oli arutamist - kus on eesmine ja kus on tagumine nurk. Pärast logimist ronisime ikka üles ka. Aitäh
Tänud peitjatele!
Lugesin üles minnes astmed üle, nautisin vaateid ja lugesin alla tulles ka astmed üle. Lihtsalt igaks juhuks, sest mul on kombeks igasugu loendamistega puusse panna.
Eks nurgadilemma tekkis ka mul, aga õnneks neid nurki polnud väga palju.
Käisime tornis ja logisime aarde. Aitäh.
Käisime igaks juhuks ka tornis ära ja tekkis juba hirm kas see ka tänasele tormile vastu peab.Kusjuures mütsi nokast sain viimasel sekundil kinni, muidu oleks see kuhugile puude latvadesse lennanud.Aarde endaga kaua ei läinud ja logi sai kirja.Aitäh.
Tänud aarde eest :)
Tornis olen korduvalt käinud ja imelist vaadet nautinud. Nüüd siis pilk kaardile, kirjeldus ja logima. Tänan!
Esimese korraga sai natuke suunaga puusse pandud aga teise korraga saime aarde kätte. Tänud peitjale !
Otsisime mis otsisime, poleerisime nurkasid palju jõudsime aga aaret üles ei leidnud. Mobla GPSiga 5° juures vähemalt mitte. Võib-olla õige kompassiga oleks parema suuna saanud aga nende sammude peale me seda aaret ei leidnud...
Aare sai kodus lahendatud juba paar aastat tagasi. Seega tornis ei käinud. Lõpus käis Tõnu õiges nurgas ja pani logi kirja. Täname!
Üks huvitav fakt ka. Majakale pole mõtet tuletorn öelda. Nad ei tule tavaliselt kunagi. Tänud peitjale
Treppidest üles minek mulle väga ei meeldi. Siin aga möödus see astmeid lugedes nii märkamatult, et lausa hea meel hakkas ja edaspidi tean, mis aitab üles jõuda. Vaade muidugi oli vägev.
Tänan peitmast.
Väga uhke torn ja jalamil olevalt tahvlilt lugesime, et 25 meetrit kõrge. Üles vantsides jutustamiseks mahti polnud, sest astmed ju vajasid lugemist. Ülal vaadet nautides avastasime, et oleme puude latvadest kõrgemal. Ja siis arutasime, et umbes samal kõrgusel ju mõned Käbikunni aarded. Päris hull kõrgus ikka. Aga vaade oli ilus ja tore näha, et ümberringi ikka niipalju metsa veel alles.
Aarde asukoht tuli meile kergelt kätte, tornist vaadates silmasime ka potentsiaalselt huviobjekti ja maapinnale tagasi jõudes käisime ja panime nimed ka kirja. Aitäh!
Nii k6rgetesse puittornidesse ei satu just väga tihti. Pisemal pliksil v6ttis igastahes eelviimasel korrusel korralikult kepsuvärisema ja teatas et tema rohkem edasi ei tule. Meelitasime ta siiski ikka yles välja ära. Vaade oli siit t6esti päris m6nus. Loendamised tehtud asusime siis ka otsingutele. Nac aega sain seal poleerida kuni hakkasin endas ja meetrites kahtlema. Kas oleksin pidanud ka mäejalami astmeid lugema v6i siis vahe korruseid mitte arvestama. Väike k6ne varemleidnule ja vihje k6vahäälne ettelugemine viis muidugist kohe 6igesse kohta. Nüüd kodus logi kirjutades märkasin alles et oleks tulnud +10 teha. Sellest ka see meetrite nihe. Igastahes l6pp hea, k6ik hea ja vaade oli muidugist super. Tänud peitjale
Hea lihtne multi, koordinaat juhatas lubavasse kohta ja no palju seal ikka neid nurkasid on. Tänud aarde eest!
Vaatetorn kutsus enda juurde juba kaugelt, kui see üle metsa paistis. Kuna seal oli ka veel aare, siis loomulikult tuli kõrvalpõige sisse teha. Ainuke küsimus tekkis, et kas vahekorrused on ka puidust trepiastmed või mitte, seega sai loetud igaks juhuks mõlemad. Vaade tornist oli kaunis. Kui alla tagasi saime, siis läks ka orienteerujale lihtsa asimuudi lahendamine kiiresti. Tänud!
Usu torn on vanaga võrreldes ikka palju uhkem. Lugesin vajaliku info kokku, nautisin vaateid ja liikusin edasi lõpu poole.
Mõnus tuuline torn. EVEJ
Iisaku vaatetorniga meenub mulle alati üks kurb 2005.aasta sündmus, mida pätakana kogemata ajalehest lugesin. Nii selgi korral. Lisaks tegime suured silmad, kui möödusime kohalikust apteegist: jäime mõtlema, kas sellel on mingi teine uks ka või saavadki patsiendid peaukseni minna.
Tornis oli mõnusalt jahutav tuul, aare igati lihtsalt leitav. Aitäh!
Minu arust ei klappinud ei asimuut ega meetrid aga üles me leidsime.
Õhtusel jalutuskäigul vaatasime uue torni kah üle. Midagi läks kuskil valesti. Tõenäoliselt suund. Järgmine kord siis jälle. Aitäh. Olid haruldaselt selged ja kauged vaated.