Eesti Mõisad

12 detsember 2011 leidis Helen Pikkat [eren]
Ungru mõis asub Ridala vallas, Läänemaal. (58 55 2,0 ja 23 28 59,3) Kes läbi Haapsalu Rohukülla praamile sõitnud, on seda kindlasti tee ääres märganud. Mulle jättis juba esimesel kohtumisel sügava mulje. Kusjuures korduvate kohtumiste jooksul mulje kahvatunud ei ole. Erinevates ilmastikuoludes mõjub loss alati veidi erinevalt, kuid alati mõnusalt salapäraselt. Kontrastina mõjuvad kõrvalasuvad lennuväljahooned. Ungru mõis (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Omal ajal seiskusid tööd rahapuudusel, kannatada sai ta sõjas ning ka sõjaväelaste tõttu, kes varemeid lennujaama radade täiteks kasutasid. Viimastel aastatel on varemeid natukene kindlustatud, kuid mingit korraldatud tegevust mõis hetkel ei paku. http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml http://avasta.laanemaa.ee/ungru_loss.html

11 detsember 2011 leidis Aivar, Kadri ja Anni [paadialune]
Meie kodukoha lähedal on Uuemõisa mõis, mis asub Ridala vallas Läänemaal, koordinaadid on N 58 56 35,85 E 23 34 49,79. Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539, mil ta oli piiskopimõis. 17. Saj. de la Gardie'dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a. püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920tel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus ja Uuemõisa Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik. Ka ise oleme seal mõisas külastanud mõningaid kontserte ja käinud ka seal asuvas vallavalitsuses asju ajamas.

17 september 2011 leidis Hannes [hpalang1]
Seda aaret saab vormistada nii, aga saab ka teisiti. Ma reserveerisin selle Neeruti mõisa jaoks Virumaal. Mäletan, kuidas ma varases lapsepõlves ta torni imetlesin - nii ilus ja kõrge ... Siis oli seal vist sovhoosikontor, igatahes olen saanud sisse astuda uksest ja natuke vaadata. Täna viis tee mööda; keerasin sisse, vaatasime neid kellukakujulisi aknaid seal tornis ja tegime pildi. Koordinaadid 59 18 41 ja 26 9 51, kihelkond Kadrina. Juugendlik, voolav, teistmoodi kui teised. Käinud käest kätte, Buxhövdenid ta asutasid, Nierothid jätsid nime. Viimased aastakümned on ta tühi. Ehk on varsti tarvis sinnakanti jälle minna...
http://www.postimees.ee/47918/neeruti-mois-vaagub-hinge/ http://et.wikipedia.org/wiki/Neeruti_m%C3%B5is_%28Kadrina%29

16 august 2011 leidis Alex [alex]
Tänased rännakud viisid mind sellistesse kohtadesse:Vääna rüütlimõis Harku vallas 59 23.334 ja 24 24.886 ning Kumna mõis 59 19.502 ja 24 26.996.Esimeses on täna lasteaed-algkool ning raamatukogu ja teises...palju "era"silte aga tegelikult ma ei teagi ja pikad-sisisevad mõisavahid. Vääna mõisast (saksa k Faehna) pärinevad varaseimad teated 1325. aastast. Keskajal kuulus mõis Padise kloostrile. 16. sajandil oli mõis von Tiesenhausenite omanduses. Vääna mõis oli tollal välja ehitatud kivist vasallilinnusena, mille varemed on mõisapargi lääneosas veel praegugi alles. Varemeid on küll 19. sajandi nn "varemetekultuseperioodil" mitmeti muudetud ning täiendatud. Vääna: http://www.mois.ee/harju/vaana.shtml Kumna: http://www.mois.ee/harju/kumna.shtml

9 august 2011 leidis Uku, Pille [puella]
Väätsa mõis asub Järvamaal Väätsa vallas, ajalooliselt kuulub ta Türi kihelkonda. Koordinaadid: N 58°53'17" E 25°27'8". Mõis kujunes sinnakanti 16. või 17. sajandil, aga praegune hoone pärineb 19. sajandist ja on värskelt renoveeritud. Mõisas tegeldi põllumajanduse, viinapõletamise ja tõuhobuste kasvatamisega. Säilinud on laut, tall, aidahooneid ja valitsejamaja, mis kõik on ka tänapäeval kasutusel. Mõisa peahoones tegutseb hetkel kool (kuid seal saab korraldada ka pidulikumaid üritusi) ja selle läheduses on ka korralik staadion. Tallis tegutseb võõrastemaja, laudakompleks on lautadeks ümber ehitatud.
Möödasõidul märkasime seda mõisa tegelikult hoopis tee äärest paistnud saarekese ja sellel asunud paviljoni tõttu. Tiik ja saar on mõisapargi ajaloolised osad, aga paviljon on uuem ehitis. Paraku ununes neist hiljem pilt tegemata.

6 august 2011 leidis Anni [mushroom]
Viitina mõisa mainiti esmaselt 1542. aastal. 1782. aastani kuulus mõis von Vietinghoffidele, kust tuleneb ka küla nimi. Hiljem on mõis kuulunud nii von Kruedeneridele, von Jürgensonnidele, von Igelströmidele, von Richteritele kui ka Samson von Himmelstjernadele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis Arthur von Wulfi omanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Rõuge valla territooriumile. Praegu püstiolev kahekordne mõisahoone ehitati 1896. aastal. Ühel pool mõisa asub kaunis järv (sügavus u. 11 meetrit), teisele poole jääb mõisapark. Mõisaparki on rajatud lastemänguväljak ja võrkpalliväljak. Mõisakomplekti kuulusid veel tall, sepikoda, kuivati, mõisavalitseja hoone ning tärklise- ja piiritusevabrik. Kaasajal on peahoones olnud Viitina põhikool. Praegu tegutseb seal Viitina lasteaed ja raamatukogu. Kõrvale on ehitatud sauna- ja puhkemaja suvitajatele. Mõisa peahoonest üle järve jääb minu suvila. Sellepärast ka selle mõisa valisin. :) Koordinaadid: N 57°41'28,2" E 26°56'43.8"

3 august 2011 leidis Fred [fxz]
Kõljala mõis 58°22΄13.59˝, 22°41΄6.84˝; X6470747.6;Y423067.8
Keskajast pärineva mõisa alad olid von Buxhoevedenitele läänistatud juba 13. sajandil; hiljem loodud mõis (saksa k Köljall) oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16. sajandi alguseni. Alates 1677. aastast kuulus mõis von Osten-Sackenitele. Nemad püstitasid 18. sajandi lõpul mõisa ka tänini säilinud peahoone, liites sellesse vanemate kivihoonete osi.
Konstantin von Buxhoevedenilt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones tegutses kuni 1955. aastani kodumajandus- ja põllutöökool. Mõisahoone restaureeriti 1980. aastal kohaliku kolhoosi poolt. Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mõned ümber ehitatud kõrvalhooned. Saaremaale Püha kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pihtla valla territooriumile.
http://www.mois.ee/saare/koljala.shtml

29 juuli 2011 leidis Andres,Taago,Nelet,Merike [andukutt]
Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Kanepi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Põlvamaale Valgjärve valla territooriumile.Pikajärve mõis (saksa k Langensee) loodi 1749. aastal, mil ta eraldati ida pool asuvast Valgjärve mõisast. Algselt kuulus mõis von Schreiterfeldtidele, kuid hiljem käis ta palju käest kätte. 1873. aastal omandasid mõisa von Muellerid, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane omanik oli Elmar von Mueller.Mõisa praegune hoonestus pärineb von Muellerite ajast ning suur osa sellest on ehitatud 20. sajandi alguses. Mõisa peahoone on 1908. aastal valminud historitsistlik ehitis. Hoone esimene korrus (soklikorrus) on maakividest, teine korrus krohvitud. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, suur osa neist maakividest. Fassaadi ilmestab suur eenduv veranda ning kaunid väljaehitused. Kaasajal on mõis eravalduses ning toimib majutus- ja toitlustuspaigana, samuti saab seal korraldada mitmesuguseid pidusid ja üritusi.Kordinaadid N58 04 12,3 E026 35 32,7

24 juuli 2011 leidis Martin, Merle, Allan & Toits [toits]
Kukruse mõis asub Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Kukruse külas koordinaatidel N59 23.143 E27 21.641. Kukruse mõis on oletatavasti rajatud aastatel 1410–1453 ja mõisa on esimest korda mainitud 1453. a., kui mõis kuulus Fromhold Lodele. 1745. a päris võlgades mõisa Caspar von Engelhardt. 1762. a omandas Kukruse Christopher Friedrich von Toll, kes pani aluse Tollide suguvõsa pikaajalisele valitsemisele Kukrusel. Nii oligi Kukruse mõis kuni mõisamaade natsionaliseerimiseni aastal 1923 seotud Tolli nimega. Kukruse mõis kannab endas jutte ja mälestusi ajaloo suurkujudest, oma aja kangelastest – perekond Tollidest. Loetelu valdkondadest, millega von Tollid on tegelenud, on tõepoolest mitmekesine ning see teeb Kukruse mõisa ainulaadseks Eestis. Selline mitmekesine eri valdkondade olemasolu annab läbilõikelise ettekujutuse siinsete mõisate tegevusest ja mõisnike suguvõsade huvidest, kui taustsüsteemiks on baltisakslus. 1770. a sai mõisa omanikuks lipnik Carl Gustav von Toll, kes tänu faktile, et tema abielu oli lastetu, asutas 1780. a Tollide suguvõsa fideikomissi (mittemüüdav pärandmõis). Esimeseks fideikomissi omanikuks aastatel 1781-1841 oli Friedrich Ludwig von Toll. Pärast tema surma sai uueks omanikuks Robert von Toll, kes seejärel lahkus sõjaväest ja pühendas kogu energia Kukruse mõisa ürikute kogu täiendamisele ja väljaandmisele. 1877. a. päris mõisa Hermann von Toll, kes rentis selle oma pojale Benno von Tollile. Hermann von Toll pani aluse põlevkivitööstusele, lastes rajada 1916. a katsekaevanduse. Kuna mõis oli rendilepingu alusel 1923. aastani rendile antud, siis ei mõjutanud 1919. aasta maaseadus Kukruse mõisa ja inventar ei kuulunud võõrandamisele. Rendilepingu lõppedes aga mõisa inventar siiski võõrandati, põllumajandusministeerium maksis välja kompensatsiooni ning mõisamaa läks asunikutaludele ja härrastemaja põlevkivitööstuse käsutusse. Mõisas elas ka teisi kuulsaid von Tolle. Neist tuntuim oli näiteks sõjaväelane krahv Carl Friedrich von Toll, kes ülendati Vene armees koguni jalaväekindraliks ja koostas Napoleoni vastu mitu sõjaplaani. Kuulsaimaks Tolliks tuleb aga pidada geoloogi ja polaaruurijat Eduard von Tolli (1858 – 1902?/teadmata), kes jäi kadunuks seoses Sannikovi maa otsingutega. Aastatel 1892-1894 viis Eduard von Toll läbi geoloogilised uurimised Yana, Indigirka ja Kolyma jõgedes, läbides igal aastal ligi 25 tuhat kilomeetrit. Tema auks on nimetatud mitmeid objekte nii taime- kui ka loomariigis, paleontoloogias, geograafias. Nii on Eduard von Tolli auks nimetatud Taimõri poolsaare loodekaldal asuv laht, Tollievaya jõgi, Stolbovoi saare põhjaneem, Kotelnõi saare väin ning Bennetti saarel asuv Jääneem jpt. 1925. a avati mõisamajas vene algkool, mida on nimetatud ka Kukruse vene emigrantide algkooliks, selle ülalpidajaks oli vene emigrantide komitee. Endises härrastemajas paiknesid ka kaevanduse tööliste korterid, hiljem kasutati härrastemaja mitmepereelamuna. Hiljem oli mõisa peremeheks koondise „Eesti Restauraator” Viru Restaureerimisvalitsuse Jõhvi osakond, kes planeeris siia restaureerimiskeskust. Alates aastast 2004 kuulub Kukruse mõisakompleks Kohtla vallale. Härrastemaja renoveerimistööd kestsid aastail 2009 – 2010. Külastajatele avati mõisahoone ja ekspositsioonid 2010.a. oktoobris polaarmuuseumina Kukruse Polaarmõis.

12 juuli 2011 leidis Kaur [kaurp]
Sausti Mõis asub koordinaatidel N 59ᵒ18´27.71 E 24ᵒ46´51.88 Ajalooürikutes mainitakse Sausti Mõisa esmakordselt 1453. aastal. 1546. aastal ostis Mõisa Paul von Scharenberg, pannes aluse nende suguvõsa ligi kaks sajandit kestvale haldusperioodile. 17. sajandi esimesel veerandil Scharenbergide poolt ehitatud uhkest härrastemajast on säilinud vaid kolm paekivist võlvidega keldrit, mis on osaliselt kaetud mullaga ja mida rahvas kutsub Keldrimäeks. 1757. aastal ostis Mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen, kes lisaks 18. sajandil püstitatud Valitsejamajale ehitas 19. sajandi keskpaiku klassitsistlike sugemetega Härrastemaja vanema osa. 1891. aastal, peale Tiesenhausenite kolimise Saksamaale, omandas Mõisa Jõhvi kodanik Nikolai Abel Ruben, kelle valitsemise ajal Mõis oma lõpliku ilme omandaski. 20. sajandi esimesel kümnendil ehitati sellele juurde juugendstiilis kahekorruseline osa. 1919. aasta maareformi käigus kolis endisesse mõisamajja kohalik algkool. Kool töötas Saustis kuni 1968. aastani, peale mida kasutati hooneid majanduslikul otstarbel. 1999. aasta lõpus alustati Mõisa laiaulatuslikku taastamist ürikute järgi, mis enamjaolt on tänaseks lõppenud. Härrastemaja interjööris on tänaseks säilinud trepivõre, osa tiibuksi, keraamilistest plaatidest põranda mosaiik, keldritrepid, kaminakaunistused ja mõningad muud detailid. Peale Härrastemaja on mõisas säilinud Valitsejamaja, Viinaköök, Hobusetallid, Ait-kuivati ja Aidad. Rajatud on kolm parki ja tarbeaed, istutatud kastani-, pärna- ja viirpuualleed rohkem kui 4000 puu ja põõsaga. Ehitatud on kaasaaegne biopuhasti ja puurkaev. Paistiigis kasvatatakse karpkala. Mõisa tänane arengukava on suunatud sellele, et tulevastel põlvedel oleks mida vaadata, millest rõõmu tunda ja tõdeda, et on veel kohati killukesi ehedast Eestimaast. Hetkel töötab Mõis konverentsi- ja koolituskeskusena, pakkudes majutust Külalistemajas. Koostöös Kiili vallaga korraldatavad Mõisakontserdid on saanud sooja vastuvõtu klassikalise muusika austajatelt. Samuti on Sausti Mõis tuntud eksklusiivsete pulmapidude ja juubelite korraldamise kohana. Sausti Mõisa võib pidada käesolevaks ajaks üheks paremini taastatud mõisaks Eestis, mille kinnituseks on Eesti Presidendi poolt väljastatud kaks auhinda "Kauni Kodu" konkursil - 2004. aastal Külalistemaja ja 2008. aastal Härrastemaja eest. Balti riikide presidendid Toomas Hendrik Ilves, Valdis Zatlers ja Valdas Adamkus kohtusid Balti Presidentide Nõukogu raames Sausti Mõisas 25. novembril 2008.

19 juuni 2011 leidis Jon-Paul Barr [jpbarr]
Wassalem in Kirchspiel Matthias, Harrien Padise mõisa omanikud von Rammid eraldasid Vasalemma 1825. aastal iseseivaks mõisaks. Von Rammide kätte jäi Vasalemma mõis kuni 1886. aastani. Siis siirdus ta von Baggehufwudtide aadliperekonna valdusse, kelle omandusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 1894. aastal valmis mõisas Konstantin Wilckeni projekti järgi ehitatud kahekorruseline neogooti stiilis puhta vuugiga paekiviehitis, mis on Eesti üks ilusamaid omataolisi. Liigendatud seintega ja astmikviiludega hoone üht nurka kaunistab kaheksatahuline torn. Hoonele on omapärane mitmete akende kujundamine nn "pseudo-teravkaarsetena" - akna kohal asub seda jätkav teravkaarnishsh. Hoone peasissepääs asub torni all ning seda kaunistab teravkaarne meisterlikult tahutud katusealune. Selle kohal asub väikerõdu. Kõrvalhooned asusid mõisast nii põhja pool, teisel pool Tallinn-Keila-Haapsalu maanteed, kui ka lõuna pool. Mõisasüdant piidas ida poolt Vasalemma jõgi, kust oli üle ehitatud kivisild. Kivisilla mõisa poolses otsas oli puhta vuugiga paekivipostidega värav, kust suundus kitsas tee otse peahoone ette. Eduard von Baggehufwudtilt võõrandatud mõisahoones tegutseb alates 1922. aastast kool. 2000ndatel aastatel on hoonet osalt restaureeritud. Säilinud kõrvalhoonetest on suursuguseim mõisasüdamest mõnisada meetrit põhja pool asetsev paekivist tuulegeneraatoritorn. Vasalemma jõel asetsenud kivisillast on alles vaid otsapostid, kaasaegne maanteesild on viidud paarkümmend meetrit põhja poole. Samas on säilinud vana silla otsas paiknenud väravapostid ning ka sepisväravad. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Madise kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Vasalemma valla territooriumile. Alates 1919.aastast tegutses seal kool. Seda on kasutatud ka kontsertsaalina. Kuna Laitse mõis(meie pulmapeo koht) oli juba võetud siis sai valitud Vasalemma oma. Mõlemad on sarnases stiilis ning alati pakuvad silmarõõmu nendest mõõdumine. Koordinaadid: N 59 13' 49.3" E 24 15' 6.52" Thanks to my wife for writing/copy pasteing this one for me :P

17 juuni 2011 leidis Hans Süld [osseth]
Orina mõis asub koordinaatidel N59 02 45.63 E25 53 3.33. Orina (varem ka Orgena ja Organko) nime all tuntud mõis pärineb aastast 1623, kui Jonatas Döbritz pantis maa Rootsi riigilt ning ehitas siia talu. 1628.aastal kinkis kuningas Adolf II oma rüütlile veel Jalalõpe ja Keika küla. Üsna soistele maadele hakati aastatel 1639-1654 rajama uut rüütlimõisat. Mõisate registrisse kanti Orina (Orgena) 1643.aasta. Mõisnikuks oli Hans Johann Dobbrovitz. Mõis on kuulunud naisliini järgselt läbi sajandite ühele suguseltsile: Dobbrowitz´id (algne nimi Döbritz muudetud)- Saltsa – Tisenhausen´id- Schilling´id. Arvatavalt 18. sajandi keskel olid suuremad ehitustööd mõisas algatatud Frommhold Tiesenhauseni poolt. 19.sajandi II poolel ehitati Julius von Schillingi poolt historistlikus stiilis puidust juurdeehitused. Hoone keskosas on nelja sambaga portikus, mis on lisatud hoonele 1860tel aastatel koos II korruse ja veranda ehitamisega. Orina mõisas on sündinud admiral Nikolai von Schilling (1828- 1910), kuulus Põhjamere hoovuste spetsialist ja Põhja- Jäämere jäätriivi tundja. 1873.aastal osales ta Franz Josephi maa avastusretkel. Wilczeki saarel nimetati üks neem tema auks Schillingi neemeks. Mõisa ümbruses toimus 1918. veebruaris kohaliku Punakaardi ja pealetungivate Saksa väeosade vahel verine kohtumislahing, mis lõppes Punakaardi lüüasaamisega. 1919.aastast on mõis olnud koolide käsutuses. Algul paigutati mõisa Orina Kõrgem Algkool, seejärel alustas samas hoones tööd ka Järva- Jaani Tütarlaste Täienduskool ning 1938.aastast oli mõis kodumajanduskooli kasutada. 1947.aastal muudeti kodumajanduskool mehhaniseerimiskooliks, kus õppisid peamiselt poisid. Järva- Jaani Kutsekeskkool kasutas mõisat kuni 1996.aastani, mil kool likvideeriti. 1997.aastast on mõis munitsipaalomandis ning sinna rajati Järva-Jaani Gümnaasiumi tütarlaste käsitööklass ja õppeköök. 1999.aastast asub mõisas Järva-Jaani Muuseum, mis on registreeritud 2004.aastast MTÜna Järva-Jaanis, Pikk 1 aadressil (Järva-Jaani kool). Säilinud on kutsekooliaegne traktoriõppe pöördlava, II korrusel on üles seatud muuseumitoad, kus kajastatakse killukest Järva-Jaani kihelkonna ja koolide ajaloost.

11 juuni 2011 leidis [152] [pilditibi]
Kiideva mõis. Asub Läänemaal Matsalu looduskaitsealal N58 46 52.5 E23 33 08.0.

Mõisa kahekorruseline puidust peahoone pärineb arvatavasti 19. sajandist. Hoone seinad on vooderdatud ümarate otstega laastudega, mis meenutavad kalasoomuseid — see on Eestis väga erandlik.

Kiidevaga on seostatud umbes 600. aasta kandis toimunud Ingvari sõjakäiku. Rootsi üks vanimaid kirjutisi, Snorr Sturlusoni saaga räägib svealaste — rootslaste esiisade — kuninga Ingvari sõjaretkest Eestisse, mille käigus ta sai eesti hõimudelt lüüa ning langes paigas, mida on tähistatud sõnadega "at steini" ehk siis kivi juures. Kiideva — ajaloolise ja saksakeelse nimekujuna Kiwidepäh — on ainus otseselt kivile viitav kohanimi Lääne-Eesti rannikul. See on lubanud neid sündmusi seetõttu selle kohaga siduda, pidades seda svealaste kuninga hauaks. Tegemist on muuseas vanima Eestis toimunud sündmuse kirjaliku ülestähendusega.

Mõis on kindlasti kehvemas seisukorras, kui kogu ümbritsev küla. Hoone seisab tühjalt. Keegi võiks korda teha. Kiideva mõisahoone omapärane arhitektuur ja selle geograafiline asukoht inspireeris looma mittetulundusühingu Loodus- ja kunstikeskus Kiideva Mõis, sel ühingul olevat plaanis korrastada mõisahoone ja selle juurde kuuluv park, samuti pakkuda kohalikele elanikele ja Matsalu lahe piirkonna külalistele turismi-, huviala- ja koolitusteenuseid.

Äikese pärast ma kauaks imetlema ei jäänud. Fotole mahtus koos mõisaga ka minu velo.

15 mai 2011 leidis Hanno [hanno5000]
Karinu mõis asub Järvamaal, Järva-Jaani vallas, Karinu külas, koordinaadid N 59 02 19 E 25 57 32. Mõis eraldati 1666. aastal Andreas von Roseni poolt Väinjärve mõisast. 17. sajandil rajati mõisa härrastemaja, mis oli lihtne puust hoone koos väikese iluaiaga. 1770. aastatel lasi Hans Heinrich von Rosen rajada uue barokse peahoone. Kivist härrastemaja oli ühekordne ja kelpkatusega. 1821. aastal lisati Karl Wilhelm von Roseni nõudmisel klassitsistlik sammasrõdu. 19. sajandi lõpul lasi tollane mõisnik Paul Alexander von Rosen juurde ehitada klassitsistliku tiibhoone. Peale võõrandamist asus peahoonesse kool, mis tegutses seal 2000. aastani. Hiljem tegutses mõisas veel klaasikoda, praeguseks on mõis müügis.

8 mai 2011 leidis Ann ja Iff [annafra]
Rüütlimõis Uue-Harmi asub Kose kihelkonnas, Kõue vallas, Harjumaal. 59° 7' 7,27" 25° 12' 13,53" Antud mõis eraldati Vana-Harmi mõisast 1646. aastal. Esimesteks omanikeks olid Loded,seejärel liikus mõis omanikult omanikule. Kõige kauem valitses mõisa Zoege von Mannteuffelite aadliperekond (poolteist sajandit). Mõisasüda ehitatigi esinduslikult välja 19. sajandi algul klassistsistlikus stiilis Peter Zoege von Manteuffeli valitsemis ajal. Hetkel asub mõisas Harmi põhikool, mis on tegutsenud alates 1921. aastast, peale seda kui mõis Natalie von Hoyningen-Huene´lt võõrandati. 2007.a sai Harmi kool Harjumaa kauni kooli tiitli. Aastal 2011 on võimalik mõisa külastada "Unustatud mõisad 2011" raames.

22 aprill 2011 leidis Aare & Carolina [caro]
Vaatasin kodus juba välja mõisa, mis jääks geotuuri teele. Valik langes Uue-Varbla mõisale lihtsalt selle pärast, et ta oli Varbla kiriku aarde lähedal.
Koordinaatidele 58 25 05.43 ja 23 45 52.57 jõudes leidsime eest armsa väikese sammastega mõisa. Peremees toimetas õue peal ning oli meid lahkesti nõus sisse laskma. Tänapäeval töötab mõisas eramuuseum. Uudistasime ringi, peremees rääkis juttu, kirjutasime selle aasta esimese logi külalisraamatusse. Ühest täiesti tavalisest aardeleiust kujunes mõnus ja üllatav mõisa külastamine. :)
Ajaloost ka veidi:
Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Varbla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Varbla valla territooriumile.
Uue-Varbla mõisa (Neu-Werpel)peahoone pärineb 18.-19.sajandi vahetusest. (Vana-Varbla mõisa kohta on vanimad kirjalikud teated 1426.aastast).Vana-varbla mõistast eraldus Uue-Varbla mõis 1799.a. Mõisa viimane baltisakslasest omanik oli Carl Julius Immanuel Schmidt. 1919 ostis mõisa šveitsi kodanik Schär.
1950-1980 oli mõisa peahoone sovhoosi keskuse hooneks, kus asus kontor ja rahvamaja. Hoones on säilinud mantelkorsten, selles asuvate maalingu katketega.Hoones on rida algseid detaile, maalinguid jms.
Hoone jaotumine mitme omaniku vahel teeb hooldamise raskeks.

26 märts 2011 leidis Alksy [alksy]
Tumala (Thomel)koordinaadid 59° 32' 14,70" 23° 2' 13,84" Mõis kujunes Liivimaa ordu poolt 1495. aastal Schulmannidele antud Läänimaa keskusena. Alates 1671. aastast oli mõis von Stackelbergide käes, nende omandusse jäi see kuni 1919. aasta riigistamiseni. Mõisa peahoone oli kahekorruseline kelpkatusega varaklassitsistlik kiviehitis, püstitatud tõenäoliselt kusagil 1800. aasta paiku. Riigistamise järel kolis mõisasse kool; 1930. aastatel hoone lammutati ja asemele ehitati moodsam koolimaja. Meie päevini on säilinud mitmed kõrvalhooned ning pool kilomeetrit põhja pool asuva von Stackelbergide matusekabeli varemed.

26 märts 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Vaemla (rüütli)mõis (saksa k Waimel, Waimel in Kirchspiel Keinis, Wiek (inseln Dagö)), koordinaatidel N 58 50,056´ E 22 49,767´, mainiti esmakordselt 1598.a., 1660. aastail oli see juba Wachtmeisterite Hiiumaa valduste keskuseks. 1684.a. läks mõis kroonule, 1725.a. anti keiserliku kingitusena A. W. Wachtmeisterile, kelle kaudu mõis paarkümmend aastat hiljem Stackelbergide omandusse jõudis. 19. sajandil olid mõisa omanikeks von Gernetid, hiljem aga A. von Richter ja 1902. a. N. von Hoyningen-Huene. Aastatel 1908-1922 kuulus mõis parun G. C. von der Pahlenile; siis see riigistati. Katusekorrusega kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti 18. sajandi lõpul. Suur hulk kõrvalhooneid paiknes nii ümber peahoone esise auringi kui ka peahoonest lääne ja lõuna pool. Praeguseks on peahoonest järel vaid vormitu rusuhunnik. Ka kõrvalhoonete enamik on hävinud; vaid tall-tõllakuurist on alles enamik müüre koos viiluotsi kaunistavate poolkaarsete aknaavadega. Mõisasüdamest on peamiselt alles vaid park (kinnismälestis nr 23561), mida on viimastel aastakümnetel hooldatud. Alles on ka mõisasüdamest 300 meetri jagu edelas paiknev villaveski (arhitektuurimälestis nr 23564)koos ajaloolise sisseseadega. Paekivist hoone on 1841. aastal ehitatud Vaemla mõisa heinaküüniks. Aegade jooksul on majas olnud külapood, jahuveski ja 1950-tel organiseeris ENSV kohaliku tööstuse kombinaat siia villavabriku. Vanad masinad toodi siia mandri-Eestist ja töötasid 1987 aastani. 1992a. andis vanale majale uue elu perekond Valdma, kes tegi hoonele ja masinatele põhjaliku remondi. Nagu eelnevast selgus, pakub ammusest mõisast teenust vaid villavabrik. Palju huvitavat infot võib veel mõisa kohta leida arhiivi infosüsteemist AIS. Aarde leidja seekord ise pildile ei jäänud, kuna asus pildistamise hetkel teisel pool objektiivi. Tekst pärineb lisatud linkidelt.
http://www.mois.ee/laane/vaemla.shtml http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23564 http://hiiuvill.ee/about-us/ http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23561

24 märts 2011 leidis Koit [koit46]

Väike-Rõude mõis (saksa k Klein-Ruhde) asub Haapsalu-Lihula mnt ääres (kordinaadid:N58° 46,771' E23° 53,350'). Mõis on rajatud eraldiseisva üksusena 16. sajandi lõpul. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Harry von Maydell. Tõenäoliselt 18.-19. sajandi vahetusel valmis mõisas suur kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Hoone tegi ainulaadseks asjaolu, et enamik esinduskorruse - teise korruse - ruume olid kaetud maalingutega. Midagi säärast oli Eestis kõrvale panna vaid Norra mõisas Järvamaal.

Teise maailmasõja järel oli hoone kasutusel korteritena, kuid jäeti 1960ndatel aastatel maha, sest ta hakkas tugevalt lagunema. Hoone lagunes lõplikult ja varises kokku 1970ndatel aastatel, sh hävisid ka kõik ainulaadsed maalingud. Praegu on müürid kahe korruse kõrguses alles vaid otstes, keskosas on teise korruse müürid varisenud. Kõrvalhoonetest on alles tühiseid müüriosi.

Varemetes ning võsastunud pargiga mõisat on väga raske üles leida. Mõisa suunduv sihitee keerab Lihula-Haapsalu maanteelt lõuna suunas maha 500 meetrit Haapsalu pool Rõude Kabelimäe surnuaeda. Kaasaegne maantee on seal aga õgvendatud ja asub veidi põhja pool, mistõttu mõisa sirge sihitee algab kasutamata jäänud vana tee looke äärest. Sihitee algust tähistavad graniitposti jäänused.

Mõisasüdames filmiti 1970ndate aastate lõpul 1905. aasta sündmusi kajastava filmi "Jõulud Vigalas" Vigala mõisahoone põletamisstseen.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Martna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Martna valla territooriumile.

10 oktoober 2010 leidis Hanne, Vaiko [chi]
Tõstamaa mõis, Tõstamaa vald, Pärnu maakond

58° 20' 36,0" 23° 59' 43,3"

Tõstamaa mõisat (saksa k Testama) on esmamainitud 1553. aastal, mil ta kuulus Saare-Lääne piiskopile. 16. sajandi keskpaigas möllanud Liivi sõja järgselt said mõisa omanikeks von Kursellid. 17.-19. sajandil kuulus mõis enam kui kakssada aastat von Helmersenidele. Von Helmersenide ajal püstitati mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone, mis valmis 1804. aastal. 1831. aastal omandasid mõisa Staël von Holsteinid, kelle valdusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Põhjalikud ehitustööd võeti mõisas ette Wilhelm Fromhold Staël von Holsteini ajal 1860-70tel aastatel. Vana peahoone ehitati 1875-77 põhjalikult ümberhistoritsistlikus stiilis. See ümberehitus lisas hoonele lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus jooniakapiteeliga sammast ning kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka viimastel aastatel restaureeritud laemaalingud. Ka stiilne sisehooviga tall-tõllakuur sai praeguse pilkupüüdva välimuse 1870tel aastatel, mil ta ehitati põhjalikult ümber sama sajandi algul püstitatud rajatisest. Alates 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Viimastel aastatel asub hoones ka maailmakuulsa kunstniku ja filosoofi Nikolai Roerichi maalireproduktsioonide püsinäitus. Esimene mõisahoone korrastamine võeti ette 1970te aastate teisel poolel, mil seal toimusid filmi "Jõulud Vigalas" mõisa sisevõtted. Kavakindlalt on mõisat restaureeritud alates 1996. aastast. Suuremahulised restaureerimistööd lõppesid 2004. aasta suvel hoone välisfassaadide restaureerimisega. Lisaks koolile asub peahoones ka väike muuseum.

Tekst pärineb Eesti mõisaportaalist http://www.mois.ee/parnu/tostamaa.shtml

Mõisa panoraami näeb siit http://mois.tostamaa.ee/pano/

2 oktoober 2010 leidis E ja I [kimmid]
Põhjaka mõis asub Järvamaal, Peetri kihelkonnas koordinaatidel N 58 53 44,0 E 25 40 20,90. 19. sajandi alguses eraldati sama kihelkonna Koordi mõisast. Esimeseks omanikuks sai Paul Gotthard von Dücker. 1816 ostis mõisa Karl Gustav Mellin. Alates aastast 1820 on olemasolev peahoone. 1828 ostis koha meditsiinidoktor Christoph Heinrich Rinne. Rüütlimõisaks kvalifitseeriti aastal 1847, ning omanikuks sai 1864 aastal Carlos Rinne. 1884 ostis mõisa Konstatin Stackelberg Palu mõisast ja antud kohast sai karjamõis. 1919 peale võõrandamist sai mõis Vabadussõjas võidelnud Richard Jannole. Lastetu pere jättis mõisa abilisele Maria Tiikile, kes elas seal kuni 1992. Peale seda on mõis olnud mitmete omanike käes. Alates 2007 aastast toimetavad Põhjakal kolm kokka: Ott, Joel ja Märt. Nende tegemistest vt. www.pohjaka.ee. Kellele meeldivad veidi teistsugused söömakohad või vajavad kehakinnitust geotuuri käigus, siis soovitan kindlasti külastada.

26 september 2010 leidis Urmo [floyd]
Üksnurme mõis (saksa k Uxnorm) asutati 1630tel aastatel. Mõisa esmaomanik oli Heinrich Hastfer. 1795. aastal omandas mõisa Karl von Gernet. 1846. aastal omandas mõisa Julius von Ramm, kellelt ta 1853 siirdus Dietrich von der Pahleni valdusse. 1882. aastast läks mõis naabruses asuva Saku mõisa omanikele von Baggehufwudtidele. Alates 1900. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Antropoffite aadliperekonna valduses. Lihtsakoeline kahekorruseline peahoone püstitati mõisa 1860. aastal von der Pahlenite ajal. Hoonet ilmestab küllalt lame plekk-katus ning madal soklikorrus. Esinduskorruseks ehk peakorruseks oli mõisahoones teine korrus. Peahoone läheduses asus ka hulganisti kõrvalhooneid. Mõisa peahoone on säilinud tänini kuid viimased aastad on ta seisnud tühjalt ning ilma akende/usteta. Säilinud on ka mõningaid kõrvalhooneid, kuid neid on reeglina ümber ehitatud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saku valla territooriumile. Allikas: http://www.mois.ee/harju/yksnurme.shtml Mõis on ka Üksnurme-Metsanurme loodus-ja matkaraja üks läbitavaid punkte. GPS koordinaadid N59 16 55,4 E24 37 47,0
http://www.sakuvald.ee/5523

30 august 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Ülenurme mõis on asutatud Rootsi ajal, kui Rootsi kuninganna Kristiina andis siinsed maad Bernhard Busselbergile vahetuskaubana Tartus asuva kivimaja eest. 18.-19. sajandil oli mõisal mitmeid omanikke nagu Zweybergid, von Löwised, von Reinthalid, Cancrinid jpt. Viimane võõrandamiseelne omanik oli eestlane Peeter Muna. 1924. aastal mõis riigistati ja jagati taludeks.

Mõisa historitsistlik kahekorruseline puidust peahoone on ehitatud 1850.-70.aastatel ning esindab nn šveitsi stiili. Hoone on kaunistatud keeruka puitpitsiga. Arvukad kõrvalhooned, millest mitmed on silmapaistvad maakivist ja punasest tellisest ehitised, paiknevad omaette kompleksina peahoonest veidi eemal. Kivihoonete müürid paistavad silma põnevate kivimosaiigina kujutatud loomade rohkuse poolest. Peale II maailmasõda on mõis kuulunud Ülenurme sovhoosile ja 1960.aastatel Eesti Põllumajandusülikoolile, olles selle õppe- ja katsemajandi keskuseks. Alates 1981. aastast tegutseb mõisas Eesti Põllumajandusmuuseum, mille ekspositsiooniruumid asuvad kõrvalhoonetes.

Mõisa peahoone koordinaadid on: N 58 18' 59,4'' ja E026 43' 26,5''. Mõis asub Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme alevikus; Tartu-Maarja ja Nõo kihelkonna piiril.
http://epm.ee/

19 august 2010 kommenteeris Carolina [caro]
Mul on väga kahju aga ma juhin tähelepanu kirjeldusele - NB! Iga mõisa võib "leida" vaid 1 kord. Sama mõisa korduskülastused ei lähe leidmistena arvesse!

19 august 2010 ei leidnud Sander-Sven Nook [stother]
Samuti Pidula mõis mida sai külastatud ja korrastatud Õpilas Maleva Pidula I rühma poolt :) Kordinaatideks on : 58°23'24";22°1'1" Ning siis tuleb see sama tekst mis minu sõbralgi: Pidula – XVIII. sajandi rüütlimõis Saaremaal Pidula on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Ka mõisa peahoone ehk härrastemaja on üsna vana ja vanaaegne. Hilisbaroki stiilis kohalikust Selgase dolomiidist rajatud hoone tõenäoline ehitusaasta on 1728. Hiljem on härrastemaja laiendatud mitmel korral, on tehtud “euroremonte", nendest viimane suuremahulisem samal ajal, kui ehitati härrastemaja kõrvale kivist valitsejamaja, ehk 1858. a. Pidula asub Kihelkonna vallas, täpsemalt Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole. Mustjalani on 7 km ning Ninase uute sadamasse 14 km. Kuressaarde on teed 32 km. Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana, tänu läbimõeldud proportsioonidele ja paljudele maitsekatele detailidele, millest tuleb mainida peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, uhke poolkelpkatus, sümpaatne portikus ning ilusad luukidega aknad. Härrastemaja sees on säilinud töökorras suurepärane mantelkorsten (saks. Mantelschornstein), kaks ilusat saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed, akantusmotiividega laemaalingut. Pidula mõisaansamblile lisab väärtust suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne ja huvitav. Põlispuudest on kõige uhkem kauges parginurgas kasvav 13-haruline pärn, von Tollide suguvõsa perepuu ehk “die grosse Linde". Pargi sees asuvad ka muinasaegse Pidula maalinna vallid.
http://pidula.ee/joomla/index.php?option=com_content&task=section&id=5&Itemid=27&lang=et

19 august 2010 leidis Sandor Parvei [sandor]
Pidula Mõis, Saaremaal, Pidulas. Täpsem info allpool ja antud lingis. 58°23'24";22°1'1" Pidula mõis on üks vanemaid mõisasi Saaremaal. Mõisa on käinud viimased suved korrastama SA Õpilasmalev. Mõis ootab renoveerimist, hetkel tehakse korda külalistemaja, mis peaks saama valmis 10.10.10. Alles hiljuti toimus seal üritus Mustjala muusikafestival (14-17 juuli). Pidula – XVIII. sajandi rüütlimõis Saaremaal Pidula on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Ka mõisa peahoone ehk härrastemaja on üsna vana ja vanaaegne. Hilisbaroki stiilis kohalikust Selgase dolomiidist rajatud hoone tõenäoline ehitusaasta on 1728. Hiljem on härrastemaja laiendatud mitmel korral, on tehtud “euroremonte", nendest viimane suuremahulisem samal ajal, kui ehitati härrastemaja kõrvale kivist valitsejamaja, ehk 1858. a. Pidula asub Kihelkonna vallas, täpsemalt Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole. Mustjalani on 7 km ning Ninase uute sadamasse 14 km. Kuressaarde on teed 32 km. Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana, tänu läbimõeldud proportsioonidele ja paljudele maitsekatele detailidele, millest tuleb mainida peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, uhke poolkelpkatus, sümpaatne portikus ning ilusad luukidega aknad. Härrastemaja sees on säilinud töökorras suurepärane mantelkorsten (saks. Mantelschornstein), kaks ilusat saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed, akantusmotiividega laemaalingut. Pidula mõisaansamblile lisab väärtust suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne ja huvitav. Põlispuudest on kõige uhkem kauges parginurgas kasvav 13-haruline pärn, von Tollide suguvõsa perepuu ehk “die grosse Linde". Pargi sees asuvad ka muinasaegse Pidula maalinna vallid.
http://www.pidula.com/joomla/index.php

10 august 2010 leidis Margo Elli [hiiumees]
hiiumaal käina vallas orjaku külas kordinaatidel: N 58° 47' 47,91" E 22° 45' 49,70" asub orjaku mõis.Orjaku mõisa esimesed hooned rajati eeldatavasti 1604 - 1612. Orjaku mõisa asutamise ajaks võik üldiselt pidada 20 märts 1603 aastal. ajaloost:1602 a., mil sõjaõnn Rootsi-Poola sõjas rootslastele selja keeras, otsis Eestimaa kuberner oma truumatele alamatele ümberasumisvõimalusi Hiiumaal. Hiiumaa foogt B. v. Kalden vastas 24.jaan. 1603, et Hiiumaal on läänistamata ainult Orjaku vakus, mujal veel 6-7 talupoega ning veel 6-7 Jausa kalurit ja see on ka kõik mida saaks anda Fabian Wrangelile. Selle ettekande peale andiski asehaldur Anders Lennartsson 20. märtsil 1603 a. Tartumaa maanõunikule Fabian Wrangelile elatumiseks Orjaku küla Nähtavasti suri F. Wrangel samal aastal katku või jäi sõtta. 1603.a. katk laastas Hiiumaad nii rängalt, Hiiumaa foogt oma kirjas 1604 märkis, et F. Wrangeli talupojad on niivõrd vaesed, et neilt pole midagi saada ega võtta. Lisaks tegid 1612 a. suvel taanlased Saaremaalt ränga rüüsteretke Hiiumaale, mille tagajärjel enamus maid sööti jäi. Veel 1624 a. oli 12 adramaad 20-st söödis. 1624 sai Orjaku mõisa omanikuks Jakob De la Gardie kes ostis riigilt ära suurema osa Hiiumaast. Ümberkorraldustega muutus mõis tugevamaks ja kuna De la Gardied pidid oma suurte valduste tõttu üleval pidama mitut ratsateenistuse meest, siis muudeti mõis ratsurimajandiks. Ratsurimajandit kutsuti Nina Hof e. Nina mõisaks. 1712 a., pärast Põhjasõda, jäid endised De la Gardie Hiiumaa valdused riigile. Kuni sajandi lõpuni anti seda rendile mitmetele tsaaririigi ametnikele ja kõrgematele ohvitseridele. 1796 a. tagastati senati ukaasiga ka Orjaku ja Partsi mõis Ebba Margareta pojapojale Magnus Johan Stenbock-ile. Kuna mõis oli 17 saj. keskpaigast kuni 19 saj. alguseni küllalt väike ja vaene, majandati teda sel ajal küllaltki huvitavalt. Omanikud (Dela Gardied või riik) rentisid või andsid teda kasutada kas teenete või teenistuses olemise eest. 17 sajandil elasid tihti vähemalt ratsuriteenistuses olevate meeste perekonnad mõisas. 18 sajandil rentnikud enamasti ise mõisas ei elanud ja mõisa kasutasid allrentnikud. Kusjuures rentnikud vaheldusid tunduvalt kiiremini kui allrentnikud, kes andsid seda kohta põlvest põlve edasi. Näiteks aastast 1754 oli allrentnikuks Axel Pontus Selle, peale tema surma 1759 jäi allrentnikuks tema lesk Catharina Westring ja peale tema surma 1778a. sai allrentnikuks tema tütremees Karl Johan Rose. 1818.a. pantis M. J. Stenbock Orjaku kümneks aastaks Vaemla ja Aadma mõisate omanikule Karl Johan v. Gernetile. 2. juulil 1821a. müüs K. J. v. Gernet mõisa edasi Karl Magnus De la Gardiele, kelle kätte kaks aastat tagasi oli läinud ka Emmaste mõis. Sellest ajast peale jagas Orjaku Emmaste, kui peamõisa saatust, olles kõrvalmõisaks ühiste omanike valduses. Võib arvata, et sellest ajast algas mõisa sihipärasem arendamine ja ülesehitamine. 1835 laiendati Orjaku küla hävitamisega mõisa maid. Arvatavasti pärinevad aastaist 1840-1842 ka tänaseni säilinud hoonestus (kivihooned), s.h. mõisa peahoone. 1870 sai pärimise teel Emmaste ja Orjaku mõisa omanikuks Karl Magnuse kasupoeg krahv Brevern De la Gardie 1899.a. müüs Brevern De la Gardie lesk Emmaste koos Orjakuga Alexander v. Hoyningen-Heune-le, kellelt need mõlemad võõrandati Eesti Vabariigi maareformiga. Selle saj. alguses oli oli Orjaku mõis eeskujulik karjamõis, mille karjalaudad ja meierei olevat leidnud äramärkimist terve tsaari Venemaa ulatuses. Esimese Maailmasõja ajal saadeti viimane mõisnik Alexander von Hoyningen-Heune sakslaste kasuks spioneerimise süüdistusega Siberisse. Viimasena elasid mõisahoones 1920-ndatel asunikud, kes ehitasid samal ajal Orjaku külla jagatud maadele talusid. Mõisa peahoone hakkas lagunema ja tassiti talumeeste poolt ehitusmaterjalina laiali. Nüüdseks on mõisa ait uuesti taastatud ja töötab Dagen Haus külalistemajana.

10 juuli 2010 leidis jandra, eve, liis ja maret [multifoon]
mõisatega on mul see suvi väga tihe kokkupuude olnud, olen näinud nii kurbi varemeid kui väga ilusti renoveeritud mõisaid, kõik mingil moel omapärased ja huvitavad. otsust, millist meid leidmisena logida, oli päris raske teha, lõpuks osutus kaalukeeleks asjaolu, et palupera mõis on vist ainus, mille ees õnnestus ka mul endal pildile jääda :) niisiis, tänapäeval asub palupera mõis valgamaal, palupera vallas, aga ajaloolise jaotuse järgi kuulus tartumaale otepää kihelkonda. koordinaadid on 58 6 56 ja 26 20 3. varseimad teated palupera mõisast pärinevad 1582. aastast. tänane peahoone pärineb 1860test aastatest. 1933 kolis mõisasse kool, mis tegutseb seal tänaseni. hoone on kenasti korras ja meie andsime seal unustatud mõisate päeva raames väikese kontserdi, pärast mida sai kohvikus ka mõisakooki mekitud.
http://mois.ee/tartu/palupera.shtml

22 juuni 2010 leidis Pisike ja Tarks [pisike]
Mõis mida külastada sai välja vaitud juba ammu. Seda just selle pärast, et nooruses nii mõnedki korrad seal laagris olnud ja oli soov näha mis seal edasi on saanud.
Asukohaks siis 58* 31" 53,4' ja 23* 41" 33,3'
Oli säilinus täpselt samal kujul kui ma mäletasin, peahoone püsti ja remonti tehtud minimaalselt. Mäletan u 15-20 aasta tagust aega.
Sisse ei saanud sest ees oli kuri märk kus ähvardati koeraga ja eriti kedagi liikumas ei näinud, et luba küsida.
Mõis endiselt spordikooli kasutuses milleks vanasti oli OSK praegust nime isegi ei tea. Jutus on kirjutatud Tallinna spordikool.
Külastajatele pakutakse vaid spordilaagri võimalust.

Illuste mõisat (saksa k Illust) on esmamainitud 1646. aastal. Alates 1871. aastast oli mõis von Maydellide omanduses. Kahekorruseline juugendsugemetega heimatstiilis peahoone püstitati mõisa arhitekt Otto Wildau projekti järgi 20. sajandi algul. 1912. aastal valminud hoonel arvestatavad kõrvalhooned puudusid, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast Paatsalu mõisat, mis kuulus ka von Maydellidele. Ametlikult oligi Illuste tollal Paatsalu kõrvalmõis. Kahe mõisa pargid ulatusid omavahel otsapidi kokku; pargi läänepoolses (merepoolses) osas asus mõisaomanike von Maydellide perekonnakalmistu. Kaasajal kuulub mõis Tallinna Spordikoolile ning on kasutusel suvelaagrite pidamise paigana. Von Maydellide perekonnakalmistu on kahjuks rüüstatud juba mitmed aastakümned tagasi. Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Karuse kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Varbla valla territooriumile.

1 mai 2010 leidis Liia ja Ants [groll]
Saaremaal Sõrve poolsaarel koordinaatidel N: 57°57`12" E: 22°07`28" asus Mõntu mõis. Mõis kuulus aastail 1873–1919 Oskar von Ekesparrele, kes arendas välja mõisa hooned ja pargi. Härrastemaja sai selline, et pärast mõisa riigistamist noore Eesti Vabariigi poolt, mahtus sinna üle 100 õpilasega algkool ja koolijuhataja ametikorter. Mõisahoonest on järel vaid künkad ja kooli asupaika tähistav mälestusmärk. Hoolimata sõjakahjustustest, on pargis säilinud hulk haruldasi puuliike, pargi mereäärselt pangalt (viis meetrit üle merepinna) avaneb kaunis vaade Liivi lahele ja Mõntu sadamale. Siin alustas mõisaomaniku poeg Harry von Ekesparre (1880–1916) looduse fenoloogilisi vaatlusi ning jälgis lindude rännet. Tema tegevus äratas tähelepanu Riia loodusuurijate seltsis, kus tekkis 1906. aastal mõte asutada Mõntu mõisa Saaremaa bioloogiajaam. Idee arenedes otsustati hiljem Kihelkonna kasuks, kus bioloogiajaamaga liideti ka Vaika linnukaitseala. Mõisast mõnisada meetrit põhja pool kõrguva astangu serval, üle Sääre maantee, seisis Ekesparrede kodukabel, mille keldrisse oli maetud ka noor loodusuurija. Kabel lõhuti ja kelder kaevati segamini läinud sajandi viiekümnendatel kuni seitsmekümnendatel aastatel.

16 aprill 2010 leidis Janar [maffia666]
Sai külastatud taaskord Atla mõisa, mis asub praegusel ajal Saaremaal Lümanda vallas Atla küla lähedal koordinaatidel 58°17,944' 21°56,086' Mõisast ei suutnud netist kahjuks erilist infot leida. Ajaloolisele Saaremaale (Oesel) kuulunud kihelkonnas paiknes 14 mõisat - 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 5 riigimõisat. Sellele lisandus 4 karjamõisat. Atla mõis (Attel) oli riigimõis. Praegu on seal ainult varemed ja endistest majadest künkad.
http://www.mois.ee/kihel/kihelkon.shtml

1 aprill 2010 leidis Peep, Kadri [parrot]
Leitud pekadripi koosseisus.

1 aprill 2010 leidis Kadri ja Peep [pekadrip]
See kord siis võib öelda, et "leidsime" Viljandimaal, Saarepeedi vallas asuva Välgita (saksa k Welketa) mõisa, mis on Eesti üks vanimaid puitmõisaid. Ajaloolise jaotuse järgi asus Viljandimaal Viljandi kihelkonnas. Tegelikult muidugi oleme sealt mööda sõitnud vähemalt sadu kordi, aga nüüd sai auto peatatud ja hoonet natuke uudistatud. Tõsi küll ainult väljaspoolt. Mõisahoone on eraomandis.
KOORDINAADID
58° 28´19,5”
25° 38´58,9”
Välgita mõisast pärinevad varasemad teated 16. sajandist. Alates 17. sajandi lõpust kuni mõisa-ajastu lõpuni 20. sajandi algul oli Välgita riigimõis. Mõisa peahoone kohta suhteliselt väike rõhtpalkehitus kaetud kõrge uuendatud laastudest poolkelpkatusega. Seinad on varem olnud väljast kaetud rõhtsa laudisega. Tiheda raamijaotusega segmentkaarsete ülaosadega aknad on ümbritsetud baroksete dekoratiivsete puidust raamistustega ja omavad luuke. Peafasaadi keskteljel asub kalasabamustris laudise ja segmentkaarse ülaosaga valgmikuta kahehõlmaline peauuks. Teine uks asub tagafassaadis. Peauks viib eeskotta, mille taga asub massiivne ajastule iseloomulik mantelkorsten. Säilinud on tüüpiline 18.saj. iseloomulik plaanilahendus.
Hoone sisemisest rikkalikust dekoorist on kaasajani järele jäänud üksikud detailid. 1980-ndatel aastatel hoones toimunud remonttööd on pooleli jäänud. Remondi käigus eemaldatud detailid on suures osas kaduma läinud või asuvad samas hoones. Väärtuslikud ahjud on hävinud.
Mõisahoone on kaasajal eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole praktiliselt säilinud, samuti ka parki.

14 märts 2010 leidis Ef ja Märt [mart]
Tegelikult sai see mõisahoone leitud enda jaoks juba päris mitu aastat tagasi, täpselt sellel päeval, kui 1982 aasta Rägavere EÕM rühm ennast ühel ilusal juunikuu päeval sinna sisse seadis ja üritas edasisel seitsmel nädalal olla valmis kõigeks, milleks üks tubli õpilasmaleva kollektiiv olla suudab. Siis ei teadnud ma veel, et selle hoone asukohta saab väljendada ka 59°18΄47.04˝, 26°37΄42.71˝, ei kujutanud ettegi, et kunagi on olemas selline mäng, nagu seda on geopeitus, ei olnud aimugi, et tegemist on paigaga, mis elu lõpuni meelde jääb. Sel päeval ei teadnud me isegi seda, et tegemist on vana Põlula mõisaga, meie jaoks oli ta vaid üks paljudest koolimajadest, mis kohandatud suvel kõplajate ja kivikorjajate elupaigaks.
Mida päev edasi, seda rohkem õppisime me seda kohta tundma. Maja koosnes kahest osast - vana puitosa, milles oli suur saal, köök, kus oma kätegagi sai kartuleid lahti riietatud, ülalkorrusel kohaliku kooli funktsionääride korterid. Kogu selle puithoone krooniks oli torniterrass, kus nii mõnelgi sumedal suveõhtul, peale heinapallidega hullamist, sai vaikse kitarritinistamise käigus mõnuletud.
Mõisahoone juurdeehituse pööning meie elutubade ja sauna peal oli aga meile suurim tõmbenumber. Kui kõplapõllust ja heinalakast aega üle jäi, sai kõik oma oskused ja ideed suunatud sinna ... tulemuseks oli iga keskkooli õpilase unistus tollel ajal - diskobaar, kus tants ja trall ei lõppenud nii mõnigi kord enne hiliseid hommikutunde.
Mõisahoonest mõnikümmend meetrit kirdes, tiikide kaldal asus omal ajal viinavabrik. Küll juba aastaid päris varemeis, kuid nii mõnigi malevaüritus sai just tänu neile müüridele endale kindla olemuse. Asendamatu koht oli see ka rebaste ristimise tarvis.
Mõisahoonest kagus, pisut metsavahel, seal oli laululava koos külakiige, jaanitule aseme ja pisut veel edasi, täismõõdus staadioniga.
Ka täna asub mõisahoones Põlula põhikool. Loodetavasti pakub see hoone tänastele õpilastele sama palju põnevust ja emotsioone, kui ta pakkus päris mitu suve aastaid tagasi õmmikatele, kes ei teadnudki siis, et nad "suvitavad" endise Viru-Jaagupi kihelkonna territooriumil, Rägavere kolhoosi maadel. Mõisa torniterrassilt on näha hea ilma ja fantaasia korral nii Struve poolt kasutatud objekte, kui ka monument Tobedusele. Lisaks asuvad läheduses Kunda jõel ainus riiklik kalavarude taastamisega tegelev kalakasvatus ja umbes samakaugel, kuid siiski kuivema koha peal erakätes olev piisonifarm.

6 detsember 2009 leidis Liina ja Puhh [debora]
Leidsime Kohila mõisa. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Kohila valla territooriumile. Mõisa ümber oli aed ja see oli kinni, seega natukene eemalt kordinaadid on: N:59°10'25,5' E: 24°45'01,4' Kohila mõisat (saksa k Koil) on esimest korda mainitud 1438. 16.-18. sajandil kuulus mõis von Wrangellide perekonnale, alates 1771. aastast kuni 1906. aastani aga von Brevernite aadlisuguvõsale, kes ehitasid mõisakompleksi ka esinduslikumalt välja. Hiljem kuulus mõis Kohila Paberivabrikule. Kaasajal on hoone eravalduses, selle vasakus tiivas tegutseb kauplus.

25 oktoober 2009 leidis Eveli, Helve ja [nipnip]
Võrust ligi 30 km lõuna poole, Haanja vallas, Ruusmäe külas, asub Rogosi mõis. Rogosi mõisast (saksa k Rogosinsky) on esimesi kindlaid teateid 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Sealt pärineb ka paiga nimi.

Tihti on arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering – sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit. Kolmest küljest on ta ümbritsetud vesitõketega.

Rootsi ajal (alates 1620ndate aastate lõpust) läks mõis von Liebsdorffide omandusse, kelle kätte ta jäi enam kui 130 aastaks. Von Liebsdorffide omandusajal püstitati mõisa läänetiiba kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Tollal oli juba olemas ka kastelli välismüür, kuid vaid väga madalana. Peahoone jäi kastelli läänetiivaks.

12. augustil 1776 omandas mõisa Christer Johann von Glasenapp, kelle aadliperekonnaga jäi mõis seotuks kuni 1919. aasta riigistamiseni. Von Glasenappide omandusajal püstitati peamiselt kastelli tiibehitisi. Sissepääs sisehoovi kujundati 19. sajandi teisel poolel kauni historitsistliku väravatornina.

Von Glasenappidelt võõrandatud mõisahoonesse kolis 1934. aastal kool, mis teguteb seal tänini. Alates1990test aastatest on mõisat mitmes järgus restaureeritud. Uue välimuse on saanud kastelli tiibhooned ning 1999 taastati ka väravatorni imekaunis historitsistlik tornikiiver.

Praegu tegutsevad Rogosi mõisas Ruusmäe kool, lasteaed ja külalistemaja. Väga ilusaks on tehtud järvesilma laugel kaldal asuv mõisa park. Kaunis koht nii vaatamiseks ja miks mitte pikemat sorti puhkamiseks.

Rogosi mõisa koordinaadid:
N57°38.177' E27°5.245'

14 oktoober 2009 leidis Renee Siimuste [renee49]
Leidsime Hiiumaal Käina vallas Putkaste mõisa. Asukoht on Putkastes (Saksa keeles Putkas)Koordinaadid:N: 58°83,691` E: 22°79,74". Kuulus Stackelbergide aadliperele, kuni 1919a võõransamiseni. Esma mainitud 1529a. Peahoone on kõrgel soklil asetsev poolkatusega kiviehitis. Olemas on ait ja tall tõllakuur. Mille vahel paikne puidust tööliste maja. Kõrvalhooneid on rikkunud arvukad tulekahjud. Töölistemaja puitosa põles maha 1990ndatel. 2007 kevadtalvel hävitas kahjutuli aida, j'ttes vaid kivimüürid. Tänu sellele kahjuks ei pakuta seal teenuseid.

4 oktoober 2009 leidis Taavi [gecko]
Seli mõis

Seli küla, Rapla vald, 79604 Rapla maakond
Koordinaatidel: N 59°6'6.94" E 24°49'21.09"

Seli küla kohta pärineb esmateade aastast 1241 Taani hindamisraamatust (Selkius).
Seli mõis oli olemas juba 1474 aastal(Sellige), mil läänimees Hans Lode müüs selle koos veskiga Pirita kloostrile.
Mõisa omanikeks on olnud Wrangelli, Meyendorffi, Roseni, Stenbocki, Tiesenhauseni ja teiste aadlisuguvõsade esindajad.
1832. aastal müüs Johann von Stenbock mõisa krahv Paul von Tiesenhausenile, kelle suguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamise järgselt sai mõis Punase Risti omaks ja on seda tänapäevani.
17. sajandi lõpul oli mõisamaja puidust ja õlgkatusega.

Täna on mõisaansambli peahoone kahekorruseline krohvitud paekiviehitis, mille põhiosa pärineb 1770-ndatel aastatel maanõunik Gustav Erich von Roseni ajast, kuid selle algsest ilmest on üsna vähe säilinud. 19. sajandi II veerandil, Tiesenhausenitele ajal ehitati tagafassaadist tugevasti eenduvad tiibehitised. Samal ajal kujundati ka siseruumid. 19. sajandi lõpus täiendati hoonet rõdudega, tagafassaadile lisati veranda. Pärast 1905. a. põlemist taastati maja mõnevõrra muudetud kujul. Saali sisekujunduses sai valitsevaks neoklassitsism. Saali naaberruumis on neorenessanss-stiilis kahhelahi.

Peahoone-esist muruväljakut ümbritsevad tall-tõllakuur, ait ja valitsejamaja. Peahoone taga on liigirohke looduslik park allikaile rajatud tiikide ja Keila jõe kaldaterrassidega. Pargis on säilinud klassitsistlikus stiilis rotundjas paviljon, mis restaureeriti 1997. a. Mõisaansambli tuumikut piirab kõrge paekivimüür.

Seli mõis kui kultuurimälestis kuulub muinsuskaitse alla.

Praegusel hetkel asub seal Seli Tervisekeskus.

Seli Tervisekeskus paikneb looduskaunis kohas Keila jõe äärers Raplamaal Seli mõisa hoonetes. Seli Tervisekeskus on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, kus korraldatakse taastusravi vabadusvõitlejate ja represseeritute ning sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele.

Sai isegi seal 05.08.2009 - 10.09.2009 taastusravil oldud!

3 oktoober 2009 leidis Heike [deggy87]
MUUGA MÕIS Muuga küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa. Koordinaadid: N 59° 6' 40,5"; E 26° 38' 2,21". Ehitas 1833-73 nimekas kunstnik, akadeemik Carl Timokleon v. Neff, siseviimistlus tehti 1871 ja 1877. Hoone kavandamisel on osalenud ka mitmed Peterburi arhitektid: A. P. Brüllov, L. Bohnstedt, D. Grimm, O. P. Hippius jt. Hoone neorenessanssvormid ja mõned kujundusvõtted viitavad L. Bohnstedti loomingu ülekaalule. Mõisahoone restaureeriti 1987-94 (sisekujundus L. Pärtelpoeg). Alates 1. novembrist 1944 töötab selles hoones Muuga Põhikool.

30 august 2009 leidis Ann [ann]
Särevere mõis asub Järvamaal, Türi vallas koordinaatidel N58° 46' 56,89" E25° 25' 50,17" Pildi tegin juba varakevadel, aga millegipärast ei lisanud. Ja nüüd avastasin, et seda ei ole siia veel kantud. Niisiis. Särevere puidust kahekorruseline mõisahoone on ehitatud 18.sajandi lõpus. Esimesed teated Särevere mõisast pärinevad aastast 1611, kui Särevere omanik oli Peter Känfer. Aastal 1614 panditi Särevere küla ja veski Wolter Tiesenhausenile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks. Omanik oli siis Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744. Hetkel kuulub mõisahoone Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolile ja seal töötavad kooli käsitööklassid, raamatukogu ja muuseum.

29 august 2009 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Järvamaal, Türi vallas, Türi-Näsuvere maantee ääres väikevoorel, asub TORI mõis, koordinaatidel N 58 48,23 ja E 25 28,59. Mõis loodi 17. sajandil, mil ta eraldati Särevere mõisast. Arvatavalt 1820-tel aastatel ehitati mõisa ühekorruseline klassitsistlik kivist peahoone. 1919.a. võõrandamise järgselt oli mõisas pikki aastakümneid kool. Oma kooliteed alustas seal Leelo, mil kooli oli jäänud 8 õpilast ja 3 klassi ja 1 õpetaja. Esimene klass jäi selles koolis ka viimaseks, siis suleti kool. Pärast olid mõisas korterid, seal olid mitme lähedase küla postkastid, tuli kauplusauto, saalis peeti pidusid ja nii see mõis lagunes. Praegusel ajal on mõis eraomanduses ja on väljastpoolt kenasti korda tehtud .

29 august 2009 leidis Kalle [sookoll7]
Patküla küla asub Valga maakonnas Helme vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 229 elanikku. Varaseim teade Patküla mõisa kohta on aastast 1517. Eestikeelse nime sai 16. - 17. sajandil omanike Patküllide järgi. 1861. a. kuni võõrandamiseni 1919. a. kuulus v. Strykidele. Pargis asunud puidust härrastemaja on hävinud. Omaette alaansamblina on ruudukujulise väljaku ääres alles kapitaalsed ait-kuivati ja sellega sarnane kolme laia väravaga tall-tõllakuur. Juba tükk aega seisavad hooned tühjalt ja ilma hooleta. Koordinaadid N57`58.824 ja E25`54.823

28 august 2009 leidis Laur & Carol [laur]
Avanduse mõis asub Simuna külas, Väike-Maarja vallas. Mõis on suhteliselt kehvas olukorras, aga siiski tegutsevad seal mitmed erinevad "asutused": Simuna Osavalla Valitsus, Muusikakool Naisteklubi ja Simuna Raamatukogu. Mõis asub koordinaatidel 59° 02,681' 26° 23,555'
Mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ning on saanud oma lõpliku kuju 20. sajandi algul. Vanim osa on hoone parempoolne ots, mis on 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis. 19. sajand lisas sellele vasakule tiivale mitmeid juurdeehitusi.
http://www.mois.ee/viru/avanduse.shtml

11 august 2009 leidis Triin, Kati ja Malle [liinu]
Vändrast kümnekonna kilomeetri kaugusel asub Võidula e. Karolinenhofi mõis. Koordinaadid on N58°42'22,4'' E25°05'31,7'' 19. sajandil rajati Käru jõe kaldale klaasivabrik. Vabrik valmistas algul pudeleid, hiljem ka aknaklaasi. Tehase läbilööginumber oli spetsiaaltöötlusega fotoplaatide valmistamine, mida turustati 20. sajandi algul tervel Tsaari-Venemaal ja Lääne-Euroopaski. Klaasitehas sulges uksed 1920te lõpu majanduskriisi ajal. Peahoones tegutseb hetkel kohalik rahvamaja ning raamatukogu, kõrvalhoonete varemed ja endised asukohad on siltidega ära märgitud.

7 august 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [tralls]
Laeva mõis asub Tartumaal Laeva vallas Valmaotsa külas koordinaatidel N 58° 28' 10", E 26° 23' 6". Ajalooliselt asus ta Kursi kihelkonnas. Hoone on korrastatud ja veidi ka ümber ehitatud. Hetkel asub kunagises mõisa peahoones RMK Laeva kontor.
http://www.mois.ee/tartu/laeva.shtml

30 juuli 2009 leidis Jan [muhujan]
Ühe pereürituse käigus sai taas Pädaste mõisas viibitud. Ajaloolise jaotuse järgi Saaremaale, Muhu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Saare maakonna, Muhu valla territooriumile. Koordinaadid N 58º32'58" E 23º16'38". Esimesed kirjalikud ülestähendused mõisa kohta pärinevad 1566 aastast mil Taani kuningas Fredrik II andis mõisa üle von Knorr’ide perekonnale viimaste teenete eest Taani riigi ees. 19.sajandil toimus mõisakompleksi ulatuslik laiendamine. Praegused maakivist kõrvalhooned on ehitatud 1870-1890. Sel ajal oli see von Buxhoevedenite omanduses. Mõisakompleks koosneb praegusel hetkel härrastemajast, tõllakuurist, juustuvabrikust, kahekordsest aidast, sepikojast ja puutöökojast. Praeguseks hetkeks on enamus mõisakompleksi kuuluvaid hooneid restaureeritud ja seal asub luksuslik boutique hotell ja SPA. Pädaste mõisakompleksis asuv hotell oli esimene Eesti hotell, mis võeti vastu mainekasse Small Luxury Hotels of the World gruppi. Lisainfo http://www.mois.ee/saare/padaste.shtml
http://www.padaste.ee/

25 juuli 2009 leidis Jaanika,Elvis,Kris ja Karlis [ullunt]
Külastasime taaskord Eidapere mõisa.Eidapere karjamõis rajati aastal 1828 Vändra kihelkonnas Pärnumaal(tänapäevaselt siis Raplamaal Kehtna Vallas),1885 muudeti see rüütlimõisaks.1921 aastal kolis mõisahoonesse 4-klassiline algkool.14 aprill 1930 põles mõis maha.1932 talvel ehitati mõis taas ülesse.(1980 aasta paiku ehitati juurde tiib,millesse asus lasteaed.) 16.12.1994a kolis kool uude kohta.Käesoleval ajal asub mõisahoones õpilaskodu. Viimati külastasin mõisa selleks et Kris lasteaiast koju tuua.Igatahes valdas soe tunne,meenus aeg kui sai seda kohta külastatud päevast päeva.Minu,Jaanika,koolitee algas selles majas 1982 aastal ja lõppes 1990aastal.Siis küll vahest lausa vastumeelselt,sest eks vahest tüütas õppimine ära ka.Nüüd oleks tahtnud rohkemgi ringi vaadata,aga parasjagu oli seal laager.Ei hakanud laagrilisi segama.Vaatasime,tegime pildi ja edasi. Kordinaadid 58 45 30,3 24 56 52,15

29 juuni 2009 leidis Katrin [katrin]
Sai siis punkt pandud Kuremaa mõisaga:D Asub see siis Jõgevamaal, Kuremaa keskmes. Kuremaa mõisat (saksa k Jensel) on esmamaintud 16. sajandi algul, mil ta kuulus von Wrangellidele. Hiljem oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Põhjasõja järgselt kuulus mõis nii von Pistohlkorsidele kui ka von Liphartidele. 1834. aastal ostis mõisa Alexander von Oettingen, millega algas seni tagasihoidliku mõisasüdame esinduslik väljaehitamine. Präegusel hetkel kasutatakse mõisa muuseumina.
Koordinaadid: 58°44΄13.62˝, 26°32΄6.88˝

22 juuni 2009 ei leidnud Kärt Kurusk [keity001]
Peri mõis Põlva kihelkonnas. Kahjux nüüdseks on ta oma tegevuse lõppetanud aga tema kõrvale on kerkinud palju uusi ehitsi.Esimesel pildil siis mõis! http://www.mois.ee/voru/peri.shtml

Muudetud mitteleidmiseks, kuna ei vasta aardeleiu tingimustele.

15 juuni 2009 leidis Heleene [miremel]
Viljandi mõis asub Viljandi linnas Lossimägede veerul, lauluväljaku kõrval. Järjekorras on ta juba kolmas sellenimeline - esimene asus lauluväljaku taga ja hävines täielikult Põhjasõjas, teine oli praeguse Laidoneri monumendi koha peal ning hävitati 1930ndatel. Praegune mõisahoone on ehitatud 1878. aastal. Lossimägede kandist võib leida ka mitmeid mõisa abihooneid - kuulus Pärimusmuusika Ait näiteks. Peahoones oli mingil perioodil ka midagi Viljandi politseijaoskonna taolist, kuid hetkel on ta üsna nirus seisus ning viljandi.ee andmetel eravalduses. Koordinaadid N 58 21 44,2 E 25 35 37,5

2 juuni 2009 leidis Karin ja Pille [pillekene]
Leidsime Partsi mõisa, mis asub Põlva vallas. Mõisa peatrepi koordinaadid on 58° 04' 01,1" 27° 04' 31,8" . Partsi mõis (saksa k Parzimois) kuulus 17. sajandil Tartu Ülikooli asutajale Johann Skyttele. Edaspidi kuulus mõis mitmetele omanikele. Mõisa peahoone on 19. sajandi teisel poolel ehitatud ühekorruseline puhta vuugiga tellishoone. Peahoone on säilinud enamvähem algkujul. Pikka aega tühjalt seisnud hoone ees on elupuuhekk niivõrd suureks ja tihedaks kasvanud, et see ei võimalda hoonet enam lähedalt korralikult fotole jäädvustada. Hoone on tühi, aknad osaliselt kiledega kinni kaetud. Vahelaed osaliselt sisse varisenud. Ahjudel metallosad küljest lõhutud. Ümbrus suhteliselt trööstitu. Ühtki silti ega viita mõisa juurde ei juhata.

24 mai 2009 leidis Maario [loom]
16. sajandil rajati Rägavere (Reggafer) mõis, Linnape mõisa karjamõis. Asus Järvamaal Ambla kihelkonnas, praegu siis Lääne Virumaal, Tapa vallas. Nõukogude ajal oli kasutusel esimese kolhoosikontorina. Hiljem ning ka praegu kasutusel elumajana. N 58°13.958 E 25°47.792

18 mai 2009 leidis Helen [leenu]
Laimjala mõis asutati riigile kuulunud valdusena juba 17. sajandi II poolel. Nagu suur osa teisigi Saaremaa mõisaid, oli see riigi haldamisel ka 18. sajandil. Tollane väheldane, sümmeetrilise põhiplaani ja kelpkatusega ühekorruseline härrastemaja ei erinenud pea millegi poolest paljudest teistest Saaremaa mõisahoonetest. Alles 1793. a. doneeriti mõis kindralmajor Jakob Pistorile. Järgnevatel aastatel vahetas mõis korduvalt omanikke. 1808. a. omandasid mõisa Nolckenid. Ilmselt langeb nimetatud aega ka tänaseni säilinud vana, Kuivastu - Kuressaare maantee 40. kilomeetril asuva, mõisakeskuse väljaehitamine. Endine talupoeglik peahoone ehitati ümber klassitsismi printsiipidel. Esifassaati ilmestati katusepinnast korruse võrra kõrgemale kerkiva keskrisaliidi, krohvrusteeringu ja nelja joonia sambaga kaunistatud portikusega (hävinud). Hoone esine "au hoovina" kujundatud väljak piirati traditsioonilises asetuses ja kujus kõrvalhoonete - aitade ja tallidega. Veel praegu valvavad hoone peasissepääsu 20. sajandi algul Saaremaal moes olnud dolomiidist lõvikujud (Allikas: www.saaremaa.ee). Laimjala mõis asub Saare maakonna kaguosas, koordinaatidel 58°25'33,98" ja 23°0'0,87". Ajalooliselt Saaremaale Pöide kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Laimjala valla territooriumile. Mõisahoones asuvad praegu Laimjala vallavalitsuse, raamatukogu-teabetoa, perearsti, sidejaoskonna ja Terje Peedu Laimjala hambaravi ruumid. Täiendavat infot Laimajala valla kohta leiab aardessilt http://www.laimjala.ee

7 mai 2009 leidis Kristi [excelsior]
Ilus ja unikaalne neo-gooti stiilis Eivere mõis asub Paide vallas, Eivere külas. Eivere küla mainitakse esmakordselt 13. sajandil, Eivere mõisa aga 1552. aastal, kui perekond Zoeg selle omanikuks sai aastani 1585. Pärnu kreisiülem Richard Rosencrantz ja tema pärijad olid mõisa omanikeks aastatel 1621-1726. Pärast seda oli mõisal veel palju erinevaid valdajaid kuni 1836. aastani, mil von Stackelbergide suguvõsa sai Eivere mõisa omanikuks. Eivere mõisahoone praegune fassaad on pärit 1912. aastast, kuid teine hoone pikendus ehitati 1875. aastal ja vanimad osad on pärit 17. saj. algusest. Reinhold von Stackelberg oli mõisnikuks 1912. aastal, kuid ehitustööd lõpetas ta vend Ernst mõned aastad hiljem. Pärast Teist Maailmasõda (1945) kuni aastani 2000 oli Eivere mõisas lastekodu ja vanurite hooldekodu. Praegused eraomanikud ostsid mõisakompleksi 2003. a märtsis ja nad on alustanud seal restaureerimistöödega, mille eesmärgiks on taastada mõis sellisena, nagu see oli 1900. aastate alguses. Praegu pakub Eivere mõis majutus- ja toitlustusteenust ning mõisa saab üürida erinevateks üritusteks. Koordinaadid mõisa ees: 58°56'53,59" 25°33'21,8"

28 aprill 2009 leidis Rivo [rt]
Luua mõisa (saksa k Ludenhof) ajalugu ulatub tagasi keskaega. Mõisat on esmamainitud 1519. aastal, mõisa nimi pärineb von Ludenitelt, kellele ta oli keskajal Tartu piiskopi poolt läänistatud. Alates 1620test aastatest kuulus mõis von Strömfeldidele.Mõis asub Palamuse kihelkonnas(Jõgeva maakonnas,Palamuse vallas).Praegult asub mõisas Luua Metsanduskool. Koordinaadid: 59°39'19,97" 26°36'5,43"

26 aprill 2009 leidis Liisu ja Erik [hel]
Atla Mõis asub Raplamaal Juuru vallas. Rüütlimõis kuulub Eesti vanimate mõisate hulka, mis asutati peale Eesti alade alistamist ristisõdijate poolt. Esimene teade on aastast 1422, mil Atla mõis läks müügitehinguga üle Herman van Todewynile. Mõis on praegu taastatud ja elumajaks kohendatud, endisesse karjalauta on rajatud keraamikatööstus ja keraamika kauplus. Päris muheda loo saab lugeda mõisa kodulehelt kus on mainitud Voldemar Panso isa Hans Panso mälestus aastast 1905. Koordinaadid 59°03'55,4" 25°00'12,3"

1 aprill 2009 leidis mina [diesel]
millegipärast pole keegi veel mu "kodumõisa" leidnud. panen siis kirja. kloostri (padise) mõis asub lääne harjumaal, padise vallas, padisel. wiki andmetel mainitud mõisa juba 1319. aastast 1622 kuni võõrandamiseni 1919 kuulus mõis von Rammide perekonnale. hiljem on mõisahoones muuhulgas olnud ka kool, kus hulka kohalikku rahvast haridust saanud, teiste seas ka palju minu suguvõsa esindajaid. hetkel on mõisal uus omanik ja renoveerimine lõpusirgel. mobla näitas mõisa ukse ees koordinaatideks 59,2279 ja 24,1419 (dd,dddd)

14 märts 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Vihterpalu mõis asub Harjumaal, Padise vallas, 59°15,695' 23°52,343'
Esimest korda on Vihterpalu ajaloolistes allikates mainitud 15. sajandil, kui maade vahetamisega liideti Vihterpalu Padise kloostriga. Rootsi kuningas kinkis Padise maad kolmekümneaastase sõja lõppedes Riia mõisahärrale Thomas von Rammile 1622. aastal. Tänutäheks saadud kingitus jäi jõuka von Rammide suguvõsa valdusse aastani 1919, mil Eesti Vabariik mõisa riigile sundkorras välja ostis.
Sarnaselt paljude teiste mõisatega sai ka Vihterpalu lagunemine alguse nõukogude võimu ajal. Vahepeal kasutati mõisa koolina. Eesti taasiseseisvumisel 1992. aastal läks mõis tagasi von Rammide suguvõsa omandusse. Kuna mõis oli aastatega siiski nii halba seisundisse sattunud, loobus Rammide perekond omandist ja nad kinkisid selle ilma tingimusi esitamata Eesti riigile. 1994.aastal ostis mõisa grupp Norra ärimehi eesmärgiga renoveerida mõis tänapäevastele tingimustele vastavaks, aga nemad läksid koduteel septembris "Estoniaga" põhja (sh ka ainsad mõisat puudutavad originaaldokumendid).
Pärast mitmesuguseid keerdkäike ostis mõisa soomlasest ärimees, kes aga pidas projekti liiga mahukaks ning müüs selle edasi praegusele omanikule Timo Lembergile, kes tegi mõisa restaureerimisest oma elutöö. Praeguseks on mõis suuresti restaureeritud ja seal saab näiteks ööbida ja muidu vaba aega veeta (31 hotellituba, saun, restoran, sigaritoad, seminariruumid, helikopteri maandumisplats jne).
http://www.vihterpalu.ee/

10 märts 2009 leidis Kristo Ingrit Carmel [kristof]
"Lagedi mõis - Laakt in Kirchspiel Jürgens, Harrien" Lagedi mõisat (saksa k Laakt) on esmamainitud 1397. aastal. 16. sajandi lõpul kuulus mõis Hans Wahtmeisterile, 17. sajandi lõpul aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõja järgselt oli mõis algul Aleksei Menshikovi omanduses. 1727. aastal sai temast riigimõis, kuni 1758. aastal omandas mõisa Peter August Friedrich von Holstein-Beck. 18. sajandi lõpus sai Lagedist riigimõis, mis 1859. aastal siirdus Eestimaa Rüütelkonna valdusse. 1873. omandas mõisa Rudolf von Ungern-Sternberg. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanikuks Rudolf von Harpe. Mõisa pikk ja lihtne ühekorruseline kivist peahoone kujunes arvatavasti mitmes järgus. Oma jälje jätsid hoonese nii 17., 18. ning osalt ka 19. sajand. Ei ole välistatud, et hoone sisaldab ka keskaegseid osi. Oma lõplikul kujul on hoone lihtsa välimusega kelpkatusega ehitis, mille fassaadi ilmestas ebasümmeetriliselt paiknev veranda. 1960-90tel aastatel on hoonet tugevalt ümber ehitatud (eriti tagaküljel). Hoone on kaasajal kasutusel elamuna. Peahoone asetses tagaküljega vastu teed, hoone fassaadi ja Pirita jõe vahele jäi park. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool. Neist esinduslikem oli 1889. aastal ehitatud stiilne historitsistlik puhta vuugiga paest viinavabrik. Viinavabrik rekonstrueeriti 1981-83 kultuurikeskuseks. Säilinud on ka mõningaid muid kõrvalhooneid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile. Täna asuvad endise mõisa territooriumil hobusetallid ja ratsamaneez. http://www.mois.ee/harju/lagedi.shtml Viinavabriku koordinaadid on 59º25'3,76" 24º56'31,25"

10 märts 2009 leidis Lembit [polekala]
Muraste mõis (saksa k Morras) asutati arvatavasti 1620tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Ericus Beck. 1848. aastal sai mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas mõisasüdame senisest esinduslikumana välja. Ta lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ning katuserinnatisel väike ehisviil. See-eest oli väga esinduslik aga taga- ehk pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn. Peahoone taga asus avar park. Kõrvalhooned asetseid peahoonest enamjaolt ida pool. Osa neist ümbritses peahoone esist auringi. Alates 1880test aastatest kuulus Muraste (ja ka Rannamõisa) von Weymarnide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1990te aastani. 1995. aastal siirdus mõisahoone eravaldusse, kuid jäi tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades vahelaed ja katuse. (http://www.mois.ee/harju/muraste.shtml). Muraste mõis asus Keila kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse kohaselt asub mõis Harjumaal, Harku vallas. Mõisahoone koordinaadid on 59 27 26,8 ja 024 25 38,6. Selle mõisa valisin seetõttu, et mu vanematekodu seal samas ligidal ning mõisa kõrvalhoones sai omal ajal ka 5-6 aastat koolis käidud.

4 veebruar 2009 leidis Tanel [tanelq]
Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz), oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisa alad Pärnu maakonda Saarde valla territooriumile.

Voltveti mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. 17. sajandil olid omanikeks Wolffeldtid, kelle nimest tuleb ka mõisa eestikeelne nimi. Põhjasõja järel kuulus mõis Krüdeneride aadlisuguvõsale. Aastal 1786 läks Voltveti mõis Riidajast pärit Strykide valdusse, kelle kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimaseks omanikuks enne võõrandamist oli Heinrich von Stryk. Pärast võõrandamist läks mõisahoone põllumajandustehnikumi omandusse.

Hetkel on mõis siis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse üks osadest.
N 58° 8'54.10" , E 25° 2'40.14"
http://et.wikipedia.org/wiki/Voltveti_mõis

1 veebruar 2009 leidis Cleed [cleed]
Tali mõis
Mõisa koordinaadid: N58*4'5.55'' E24*46'25.42'' Tali (Freyhof) rüütlimõis, Pärnumaal, Saarde vallas, Tali külas. Kunagine Saarde kihelkond.
19. sajandi alguseks oli Tali talu jagunenud kaheks. See juhtus tollel ajal mitme põlistaluga. 1839. aasta Rückeri spetsiaalkaardil on Tali märgitud juba külana. 1834. aastast on teateid ka Veelikse (Felix) ja Pihke taludest, mis panid aluse praegustele küladele. Veelikse veskit mainitakse esmakordselt 1826. 1828. aastal asutas Jäärja mõisnik Massi taludest Marina (Marienruhe) kõrvalmõisa. Tali karjamõisa rajamise aega pole teada, kuid 15. oktoobril 1860 ostis Marie Christine Frey, sündinud paruness Krüdener, Jäärja karjamõisa Tali (Talli) koos vesiveski, kõrtsi, metsa ja 273 taalri 77 krossi väärtuses talumaaga, kogupindalaga 54 2/3 ruutversta (umbes 6221 hektarit), 95 000 hõberubla eest. Liivimaa kubermanguvalitsuse patentide alusel 15. novembrist 1861 ja 19. jaanuarist 1862 kinnitati see Freyhof´i rüütlimõisaks.
1902. aastal ostis Tali mõisa Gerhard Gustav von Samson-Himmelstjerna, kes oli selle omanik kuni 1918. Seejärel ostsid mõisa mitu eestlast eesotsas professor Heinrich Kopliga (hilisem Tartu Ülikooli rektor) ja Kaarel Partsiga (hilisem Riigikohtu esimees), kuid viimase ostulepingu tühistas Riigikohus ning mõis läks harilikus korras jagamisele.

31 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Pillekas, Reno, Sänts [laurikas]
Randvere rüütlimõis asub Kaarma kihelkonnas Saaremaal ning tekkis Udensemide läänivalduste keskusena, mida on esmamainitud 1504. aastal. Hiljem oli mõis pikka aega riigi käes, kuni vene keiser Paul I kinkis selle 1798. aastal Carl Magnus von der Osten-Sackenile. Olles lühikest aega nii von Buxhoevdenite kui ka von Huenede käes, ostsid 1826. aastal mõisa taas von der Osten-Sackenid. Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta riigistamiseni. Mõisa peahoone oli pikk ja madalate seintega ühekorruseline rookatusega puithoone. Tõenäoliselt, (mõisa ajalugu arvestades), on tegemist 19. sajandi alguse ehitusega, kuigi stiili järgi võiks püstitusajaks julgelt pakkuda ka 18. sajandit. Võõrandamise järel kolis mõisahoonesse kohalik kool. 1930. aastate lõpus kooliks sobimatu mõisahoone lammutati ning asemele püstitati moodsam koolimaja. 07. märtsil 1928 aastal asutati Raamatukogu, Haridusselts “Kungla” nime all ning asus vanas mõisahoones kuni selle lammutamiseni 1934 aastal. 1936 aastal valmis koolimaja uus osa ja raamatukogu sai sinna ruumid. 1946-1956 asus raamatukogu koolimaja II korruse koridoris. 1956. aastal kolis aga II korruse korterisse ja sealt juba praegustesse ruumidesse I korrusel.

Praegu tegutseb mõisas raamatukogu ja Mittetulundusühing Randvere Tööõppekeskus.
http://www.randvere.ee
Pilt juba varasemast ajast tehtud, nüüd said võetud ka koordinaadid: N 58°18.425 E 22°24.278
http://www.rto.planet.ee/1/d/?Tere_tulemast

1 jaanuar 2009 leidis Triin [linnapreili]
KURISTA mõis asub tänases Võnnu vallas (ajalooliselt Võnnu kihelkonnas), Tartu-Räpina maanteest paarisaja meetri kaugel. Samuti asub Kurista nime kandev mõis Jõgevamaal, Laiusel.
Peahoone koordinaadid – 58° 15' 55.92", +27° 0' 12.07". Tänasel päeval seisab mõisa peahoone tühjalt. Peahoonet ümbritsevad suured puud, mis annavad aimu kunagisest mõisapargist. Kurista piirkonna 2003-2008 arengukava andmeil kuulub mõis Eesti Kaitseliidule ning loonud MTÜ Kurista mõisa korrastamiseks, eesmärgiga luua sinna noortekeskus.

http://www.mois.ee/tartu/kuristav.shtml

24 detsember 2008 leidis Rein [muhhin]
Matsalu mõis asub Läänemaal Lihula vallas (ajalooliselt Karuse kihelkonnas) ja koordinaatidel N 58.44,023 ja E 023.41,637. Selle mõisaga olen isiklikult seotud oma lapsepõlve ajast. "Õndsal" ajal üritati teda korda teha ja ühes tiivas elasid ka ukrainlased, kes maja remontisid. Remontimise eesmärgiks oli Matsalu Looduskaitseala keskuse kolimine Penijõelt Matsalu mõisa. Paraku jäi kogu asi pooleli ja maja laguneb jälle. Nüüd juba eraomanduses olevana. Lapsed (k.a. mina) saime seal suvel taskuraha teenida vanade terveks jäänud katusekivide puhastamisega. Ja neid ei olnudki nii vähe!
http://www.mois.ee/laane/matsalu.shtml

27 september 2008 kommenteeris priit [armastan]
mõis asub nissi vallas kivitammi külas

12 september 2008 kommenteeris helinor ja priit [armastan]
Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli nimi sai tuntuks konflikti tõttu Tallinna linnaga. Ta piinas surnuks ühe oma Tallinna põgenenud talupoja, minnes sellega vastuollu Tallinna linnaõigusega, mille kohaselt aasta ja ühe päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 nädalat) linnas viibinud isik oli linna kaitse all. Aadlik sattus kohtu alla mõrvatud talupoja venna kaebusel, kes oli Tallinna tänavaprügitajaks. Aastal 1535 maikuu (7.) päeval hukati mõõgaga aulik Johann Uexküll Riisiperest. Ta oli oma talupoega esmalt mõnitanud ning raskesti piitsutanud ja siis ta paku sisse löönud ning kaks ööd seal suure külma käes kinni hoidnud, nii et tal jalad ära külmunud. Siis võttis ta puuhalu ja lõi talle külmavõetud jalgade alla ja seejärel puuga kaks korda vastu pead, nii et mees hinge heitis. Seda tunnistas tema (Uexküll) foogtide ja kodanikkude ees. Mahalöödud talupoja sõbrad ja tema vend olid temale tee linna kinni pannud; tema tuli siiski linna, ja nii kaebasid siis talupoja sõbrad tema peale. Ta tunnistas, ilma et teda oleks piinatud, et ta on nõnda toiminud, nagu ülal kirjutatud, ja pakkus palju raha, et sellest (surmamõistmisest) pääseda: seekidele ühe küla ning iga aasta kogu oma eluaja jooksul seekidele ühe sälitise rukkeid ja linnale 1000 marka. Seda ei võinud kohus lubada. Sündigu rikkaga samuti nagu vaesegagi! Jumal heida armu hingele! ...hukati kohtu otsuse järgi Johann Uexküll Riisiperest ja tema naisele anti tagasi kõik., mis tema taskust leiti, tema mõõk, surnukeha, kirikuriided jne.; ainult riided, mis tal seljas olid, kui teda hukati, kuuluvad timukale. Nendega pole rael mingit pistmist. vana riisipere mõisa ajalugu (praegu on koha nimi kivitammi küla)

11 september 2008 leidis priit ja helinor [armastan]
15. sajandi lõpul kuulus mõis von Uexküllidele. 59°5'59.9" 24°15'36.3"
http://www.mois.ee/harju/vriisipere.shtml

9 september 2008 leidis Hannes [jussike]
Mõisaid on Eestis palju, kuid tutvustaksin lühidalt minu jaoks kõige olulisemat, sest käisin seal kaheksa aastat koolis. Tegemist on Maidla mõisaga Ida-Virumaal, kus asub kool veel praegugi. Mõisahoone on valminud 1767, sellele lisaks on ehitatud pargiserva ilus spordihoone. Kooli sööklas peahoone keldris tegutseb ka pubi. Igasuvisel mõisatuuril on Maidla mõis olnud huvilistele avatud.
Peahoone koordinaadid 59 kr 20 min 10,8 sek, 27 kr 00 min 49,3 sek.
Maidla mõis asub Ida-Virumaal Maidla vallas endises Lüganuse kihelkonnas. Mõis on kuulunud Wrangellide perekonnale, üle-eelmise sajandi lõpust kuulus von Löwis`te perekonnale. Pilte Maidla mõisast saab vaadata Maidla Põhikooli koduleheküljelt.

23 august 2008 leidis K ja M [gpseurope]
Avastasime Puurmani mõisa, täitsa Tallinn-Tartu maantee kõrvalt.
Puurmani mõisa (saksa k Schloß Talkhof) asupaigas paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residentsiks. Linnuse ehitamise tingis tõenäoliselt Tallinn-Tartu maantee Pedja jõe ülestuskoht, mille kaitseks see rajati. 1877-81 kerkis mõisa Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk. Vaatamist väärt on ka peahoonet ümbritsev suur palk mitme silla ja skulptuuriga ning tellistest piirdeaiaga. Peahoone keskteljele viib läbi pargi paarisaja meetri pikkune sihitee, mille alguseks olev värav on kujundatud tuudorstiilis tornikestena. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse 1926. aastal kool, mis tegusteb seal tänini.
Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Kursi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Puurmani valla territooriumile.
Kui on plaanis jahtida lossi aaret, vaadake kindlasti üle ka loss :)
http://www.gpseurope.eu

20 august 2008 leidis Maria ja Mark [mark]
Sai siis vaadatud Saaremaa mõisate kaarti ja välja valitud Loona mõis, milles asub praegu Vilsandi rahvuspargi keskus. Mõis asub siis Kihelkonna vallas, Saaremaal. Muu nõutud lisainfo mõisa kohta asub seonduvas URL-is ja ei hakka seda siia ümber kopeerima. Küll aga siis asukoha koordinaadid: 58° 19' 58"N, 22° 01' 12"E.

Tegime ka jalutuskäigu kõrvalhoonete juures, mis välimuse järgi on hea peremehe kätt tunda saanud.
http://www.mois.ee/saare/loona.shtml

19 august 2008 leidis Aivar [aizar]
Sai juba mitmendat korda külastatud Laitse mõisa -- hea pisemate konverentside/team eventide jaoks, korralik köök, saun ja hotell. Eriti lahe on see, et tegemist on tõeliselt südamega taastatud mõisaga ja omanikud, kes seal ka praegu elavad, on õigusega uhked oma kätetöö üle.

Natuke ajaloost -- niipalju, kui on aarde kirjelduses nõutud: Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kernu valla territooriumile. Koordinaadid 59° 11' 47,91" 24° 23' 16,36"

Pikemat ajalugu võib lugeda http://www.mois.ee/harju/laitse.shtml või siis http://www.laitseloss.ee/ajaluguEE.php. Kui sinna satute, võtke pubist viina ja heeringat ja rääkige otse omanikega -- kuulete nii vana naise vaimust kui noortevanglast ja postkontorist..

15 august 2008 leidis Jansa ja Savo [savolanna]
Nabala mõis asus ajaloolise jaotuse järgi Harjumaal Jüri kihelkonnas, käesoleval ajal jääb ta Harjumaale Kiili valla territooriumile. Koordinaatideks on N 59°16,448' E 24°52,401' Mõisast pärinevad esimesed teated 1475 aastast. 1510. aastal vahetas mõisa omanik Bertram Junge selle koos Tallinna Mihkli Nunnakloostriga Palmse mõisa vastu. Mõis oli keskajal välja ehitatud väikelinnusena. Kaasajal on sellest järel vaid kaks väikest küngast peahoone esisel muruplatsil. 16. sajandi lõpul lõppes seal kloostri tegevus ja mõisa omanikuks oli Eestimaa Rüütelkonna eelkäija Maanõunike kolleegium, alates 1685. aastast lühikest aega ka kloostri hoonetes tegutsemist alustanud Gümnaasium (praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi eelkäija). Alates 18. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Eestimaa Rüütelkonnale. Mõisa ühekorruseline kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel. 1990tel aastatel on hoone esiküljele lisatud kahekorruseline kaaravadega rõduehitis.
Praegusel hetkel on mõis eravalduses ning kasutusel mitmesuguste ürituste läbiviimise kohana. Mõis on ümbritsetud aiaga ning värav suletud, nii et ilma eelneva kokkuleppeta territooriumile ei pääse. Meil õnnestus seda kaunist kohta külastada seoses sugulase pulmapeoga. Võin julgelt soovitada seda kohta misiganes pidude pidamiseks :)
http://kn.ee/nabala

12 august 2008 leidis Maku ja Jaanika [maku]
Tihti olen just Oti mõisast mööda sõitnud ja mõelnud, et mis seal on, nüüd siis sai mindud ja uudistatud. Kahjuks oli aia peal silt, et ilma omaniku loata isenemine keelatud. Hoovis oli näha haljastuse uuendustöid. Saaremaa üht vanimat mõisat on esmamainitud 1309. aastal, mil ta oli lähedal asuva Pöide ordulinnuse majandusmõis. Saksa keeles kannabki mõis seetõttu nime Peudehof. 1343. aastal Pöide linnuse hävitanud Jüriöö ülestõusu järgselt siirdus mõis von Uexküllide aadlisuguvõsa omandusse, olles nende valduses pikki sajandeid. 1720tel aastatel läks mõis pärandusena von Aderkaside aadliperekonnale, kes tõenäoliselt püstitasid tänini säilinud ühekorruselise kivist peahoone. Oma praeguse kuju sai mõisahoone 1850. aastal, mil ta ehitati senisest pikemaks ning keskosale lisati teine korrus. Ehitustööd toimusid mõisa tollase omaniku, Saaremaa maamarssal Karl Wilhelm Ottokar von Aderkasi juhtimisel, kust pärineb muuhulgas ka mõisa eestikeelne nimi Oti. 1919. aastal von Aderkasidelt võõrandatud mõisa peahoone oli hiljem kasutusel nii korteritena, masina-traktorijaama keskusena kui ka Põllumajandustehnika Tootmiskoondise kontoriruumidena. 1990tel aastatel eravaldusse siirdunud mõis restaureeriti ning toimib kaasajal eksklusiivse majutuspaigana. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sh dolomiidist raiddetailidega ait. Saaremaale Pöide kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pöide valla territooriumile. Mõisa kordinaadid: N58 30,182 E23 03,557
http://www.mois.ee/saare/oti.shtml

3 august 2008 leidis Marko, Annika ja Kirke [bigmarx]
Tapa mõis asub koordinaatidel 59°15'0.00"N ja 25°56'10.50"E. Täpsemalt Tapa linna servas Paide maantee ääres sõjaväeosa kõrval. Tapa mõisat on esmamainitud 1629. aastal, mil ta kuulus von Tiesenhausenitele. Alates 1782. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Fockide aadliperekonna omanduses. Mõisa viimane omanik oli Axel von Fock. Mõis ehitati esinduslikult välja 18.-19. sajandi vahetuse paiku. Arvatavasti 1810-20tel aastatel püstitatud klassitsistlik peahoone oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselised otsad olid katustatud kõrge kelpkatusega. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid paiknes Tapal küll mitte mõisahoone esise ringi ääres, vaid erandlikult selle taga. 1920-80tel oli Tapa mõis sõjaväe valduses, mil mõisa peahoone palju kordi ümber ehitati, sh ka täiskahekorruseliseks. 1920-30ndatel aastatel resideerus seal soomusrongide üksus. Pikupüüdev portikus säilis hoonel kuni 1941. aastani, mil taganevad punaväelased hoone süütasid. Hoone taastati saksa ajal 1943 vanade müüride põhjal, kuid ilmetuna ja ilma portikuseta. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuigi ta on pikalt seisnud tühjalt. Kõrvalhoonetest (mille kohal praegugi asub kaitseväe territoorium) ei ole alles praktiliselt mitte midagi. Säilinud on suur osa mõisa parki ja alleed.
http://www.mois.ee/jarva/tapa.shtml

15 juuli 2008 leidis Kats [carina]
Leitud Malla mõis koos kasutajaga [Tan121]

15 juuli 2008 kommenteeris Kac, Jaana ja jäljekoer Luna [tan121]
Ei ole harjunud leidmise teatele koordinaate lisama, seega ka meil ununes see MALLA MÕISA kohta kirjutada :) 59° 30' 02,7" 26° 35' 23,9"

15 juuli 2008 leidis Kac, Jaana ja jäljekoer Luna [tan121]
Meie valisime tutvustamiseks Malla mõisa, mida võib märgata, liikudes Siberi aardest otseteed mööda Viigri 1 aarde poole. Kaci kadunud vanaisa elas mitu aastat ühes Malla mõisa kõrvalhoones, mistõttu on mõis seotud meie jaoks ka isiklike mälestustega. Esimest korda nimetatakse Malla (Mallula) küla tõenäoliselt 1240. aastatel koostatud Taani hindamisraamatus. Taas mainitakse Malla küla aastal 1425. Mõis esineb allikates esimest korda 1443. aastal, kui selle omanikuks oli Jörgen Wrangel. Wrangeleid peetakse Malla vanima kivist mõisamaja ehitajateks. 1560. aastal Jacop von dem Levenwolde pärandi hulgas Malla küla mõisa kõrval enam ei nimetata. 17. sajandi algul põles Hornidele kuuluv mõisa kivist peahoone. Aastatel 1631-1635 ehitati mõis taas üles ning aastatel 1651-1654 püstitati mõisa uus kivist peahoone. 1700. aastal alanud Põhjasõjas mõis rüüstati ning sõja järel kasutasid uued omanikud Löwenwolded mõisahoonena puitehitist, vanu kivihooneid mainitakse vaid varemetena. 18. sajandi II poolel oli Malla mõis maakonna suurimaid. Mõisasüdame väljaehitist hinnati küllaltki heaks, nii peahoone kui ka kõrvalehitised olid sajandi lõpus kivist. Maydelli ajal 1821. aastal oli mõisa peahoones tulekahju. Kahju oli suur, ent hoone siiski taastati. 1880. aastal toimus nüüd Tiesenhausenitele kuuluvas mõisas taas suur tulekahju, milles hävisid täielikult härrastemaja ja veel kuus kõrvalhoonet. Elumaja, mida täiendati ehituse käigus tiibhoonetega, taastati alles mitme aasta jooksul. Aastatel 1919-1965 asus võõrandatud mõisas kool. Hiljem kuulus hoone Eesti kalatööstusele ja Kunda Tsemenditehasele. 1999. aastal said mõisa omanikeks Sirkka ja Toivo-Kalervo Kauhanen.

28 juuni 2008 leidis Siim, Triin, Iris, Timo [siimyl]
koos votega :)

13 juuni 2008 kommenteeris Triin, Siim, Timo [vote]
Lisan siis asukoha ja koordinaadid Lasila mõisale. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile. 59° 15' 3,44" 26° 12' 57,72"

11 juuni 2008 leidis Triin, Siim, Timo [vote]
Külastasime mõisa, kus ma käisin 1. aasta koolis. Tegu on Lasila mõisaga, mis nüüd on Lasila Põhikool. LASILA PÕHIKOOL: Lasila Põhikool töötab kahes hoones: 19.sajandist pärit mõisamajas ja 1972.a. valminud lasteaiamajas. Mõisaansambli juurde kuulub park. Majaesise tiigi kaldal asub akadeemik Karl Ernst von Baeri mälestuskivi. Koolil puuduvad spordiruumid, kuid pargis on võrkpalliväljak ja kooliõuel kaasaegse kattega korvpalliväljak. Kool asutati Lasila mõisa härrastemajja aastal 1922 ning suleti 1973.aastal, mil seal alustas tööd Energia kolhoosi osakonna keskus. Aastal 1986 alustas mõisahoones uuesti tegevust kool (lasteaed-algkool, algkool 1986-1995, põhikool alates 1995). Kool loeb oma vanust alates1786.aastast ja tähistas 2006.aasta mais hariduselu 220.aastapäeva. LASILA MÕIS Põhiliselt 19. sajandi teisel poolel kujunenud ansambel. Mõis eraldus Vohnja mõisast 17. sajandil. Peahoone (1880. - 90.-ndad aastad) on ebasümmeetrilise liigendusega, ühe-kahekorruseline neogooti elementidega historitsistlik tellisehitis, esifassaadil lai eenduv eeskoda ning kahel nurgal flankeerivad koonuskiivriga tornid. Enamik ukse- ja aknaavasid on kaarsillusega, nende kohal kaarsimsid. Interjöörid restaureeriti 1976. a. Kõrvalhoonetest on olulisemad peahoone vastas teisel pool tiiki paiknevad kahekorruseline viinavabrik (vanemad osad 19. sajandi keskelt, rekonstrueeritud 19/20. sajandi vahetusel) ja ühekorruseline puidust teenijamaja (19. sajand). Peahoonet ümbritseb vabakujunduslik park, peahoone ees on mälestuskivi akadeemik K. E. v. Baerile (A. Jürjo, 1976).

8 juuni 2008 leidis Lauri & Rita [algaja]
Sai siis "leitud" kodule lähim mõis. Kohapeal on hetkel vaid visuaalne elamus, kuna toimub suuremahuline taastamine ja hoone on enamuses ümbritsetud tellingutega. Eks sügise poole saab näha, kuidas asi õnnestub. Samas hoones asub ka kindral Laidoneri muuseum, millele teemakohane eksponaat on õuel kõigile uudistamiseks. Mõisa koordinaat on järgmine N 59°30,092' E 24°50,078'
http://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml

13 aprill 2008 leidis Liis & Sven [234u]
"Leitud" sai siis Essu mõis, mis asub Lääne-Virumaal Rakverest 10km põhjas Tallinn-Narva maanteelt Kunda peale viiva maantee 2,5. kilomeetril. Essu mõisa peaukse koordinaadid on N59° 25' 48,3" E26° 22' 08,6".

Essu kui inimeste asupaiga ajalugu ulatub 8.aastatuhandesse e.m.a. ehk keskmisse kiviaega. Lähedal asuvalt Lammasmäelt välja kaevatud ja "kunda kultuuriks" nimetatud arheoloogilised leiud lasevad oletada, et praeguse Selja jõe ääres juba tol ajal elati. 6 saj. m.a.j. oli nüüdsel Lääne-Virumaal juba 12 asulat ja nende seas on mainitud ka Essu Esimesed kirjalikud teated Essust pärinevad aga 1241.a. Taani Hindamisraamatust, kus on kirjas, et kuue adramaaga Jesse (Gesse?) küla kuulus Taani vasallile Thiedricus de Kivaelile, kes oli Virumaa võimsam vasall. Tema valdused koondusid Tarvanpea linnuse ümber ja Toolse sadama alla.
1402.a.läks Essu Wrangellide aadlisoost esiisale.
Essu mõis tekkis ajavahemikus 1406 -1496.a Essu küla asemele ning läks 346 aastaks Wrangelli järeltulijate valdusse.

1894.a. toimus Essu mõisahoone ulatuslik ümberehitamine. Peahoone ehitati osalt pooleteise osalt kahekorruseliseks. Fassaad ilmestati laiade ümarkaarsete aknaavadega, raskepäraste sakmeliste karniisidega. Essu mõis on laialdane vabaplaneeringuline klassitsistlik ansambel, mille juurde kuulub ka 8 ha suurune park. Ehitustöid teostas arhitekt, insener ja ehitusmeister Frederic Modi, kes oli eeskätt ehitusmeister ning vähem loominguliste eeldustega arhitekt. Ta projekteeris põhiliselt majandusotstarbelisi kõrvalhooneid nagu valitsemismaja, ait, viinavabrik, laudad jm.
Esimese Maailmasõja ajal käis Essu küla käest kätte ja seda rüüstasid nii tsaari-, saksa- kui ka punasõdurid. 1917.a elas Essu mõisa pööningul I Eesti polgu rood.
1941.a seati Essu mõisas sisse üks vangilaagritest Virumaal, mis oli selleks nagu loodud oma pikkade pimedate koridoride, paksude seinte ja sügavate keldrite tõttu.
„Õitsengu“ kolhoosil oli vaja kontorit ja kolhoosikeskust ning otsustati üles ehitada vana mõisahoone. Kolhoosil oli raha ehitamise jaoks olemas kuid puudus ehitusluba. Luba saadi tänu sm Käbinile, kelle auto Põdrusel katki läks ning Essu töökotta parandad toodi.
1978. aastal lisati hoonele mahukas juurdeehitus, millega muudeti tugevalt mõisahoone ilmet.
1995. aastast kuulub Essu mõis Helle-Maris Kiissile. Samal ajal algas mõisas ruumide ümberehitamine – mõisahoonesse rajati kauplus, 12 kahekohalist tuba, köök ning baar.
1996. aastal ehitati mõisasse 18 minigolfirada.
2000. aastal rajati vanasse tallihoonesse kahe rajaga bowlingusaal.
2002.a ehitati ümber 6 kahekohalist tuba neljaks kahekohaliseks toaks.
2003 renoveeriti välisfassaad ja lamekatus.
2005. renoveeriti kõrvalhoone majutushooneks.

21 märts 2008 leidis PW, Mari ja Anne [pw]
See aare sai küll täitsa kogemata leitud :-) Tegelikult hakkasin parte pildistama ja siis märkasin taustal aaret. Tegemis on Kehtna mõisaga, asub koordinaatidel 58°55΄22.3˝ 24°52΄24.4˝.
http://www.mois.ee/harju/kehtna.shtml

4 märts 2008 leidis Harrys [harrys]
Selle 'aarde' leid oli minu puhul vaid nina uksest välja pistmise vaev- asub hoone kiviviske kaugusel. Tegu endise Halinga mõisaga, koordinaadid 58 35' 45.6" N 24 29' 26.1" E. Algselt oli hoone suhteliselt väike, alles hiljem on peale ehitatud teine korrus. Nõukogude ajal oli kasutusel ühiselamuna, nüüd asub seal vanadekodu (Halinga turvakodu). 1764. aastal külastas mõisa Katariina II. Tema tuleku puhul valmistati uus tee- mõisast otse läbi metsa Pärnu-Jaagupi alevini.
http://www.mois.ee/parnu/halinga.shtml

28 veebruar 2008 leidis Jaanus [jmets]
Esimesed teated Jäärja mõisast (saksa k Saarahof) pärinevad 1442. aastast. Pikkadel sajanditel on mõis olnud paljude omanike valduses. See on kuulunud nii von Mengdenitele, von Bussenitele, von Engelhardtidele ja von Gruenewaldtidele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Johannes von Ungern-Sternberg. Ühekorruseline lihtsa vormiga puidust peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Meieni on hoone säilinud algselt veidi lühemal kujul ning ka muus osas ümber ehitatult. Mõisas paikneb Jäärja metskond. Mõisas on säilinud ka mitmeid stiilseid kõrvalhooneid peamiselt 19. sajandist - kaaravadega ait, tall-tõllakuur jt. Mõned kõrvalhooned on varemeis. Kuni Põhjasõjani asetses Jäärja mõisa lähedal ka Saarde kihelkonna keskus koos kihelkonnakirikuga. Sellele viitab ka kihelkonna saksakeelne nimetus Saara. Hiljem ehitati uus kihelkonnakirik kümmekond kilomeetrit põhja poole praeguse Kilingi-Nõmme linna lähedusse. Keskajal hõlmas Jäärja kihelkond ka praegu Lätimaale kuuluvaid Raamatu (läti k Ramata) ümbruse alasid. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Saarde kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Saarde valla territooriumile. N 58:02:32 E 25:00:47.


http://www.mois.ee/parnu/jaarja.shtml

23 veebruar 2008 leidis Laululind [laululind]
Maarjamäe asub Tallinna lahe idakaldal, kesklinna poolt tulles enne Piritat. Nime eestipärane variant läks käibele alles 1930. aastate lõpul, saksakeelne Marienberg oli mõisa vahepealse omaniku krahv Orlov-Davõdovi pandud nimi - nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või tütre Maria auks.
Mõisa koordinaadid on N59 27' 09" E24 48' 36"
Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimunud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'.
19. sajandi algul rajati Strietbergile suhkruvabrik, hiljem Rotermanni tärklise- ja piiritusevabrik. 1873. a. ostis mõisa Peterburi krahv kindralleitnant Anatoli Orlov-Davõdov. Krahv lasi vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor Robert Gödicke. Hoone valmis arvatavasti 1874. a. Historitsistliku peahoone kõrval on pseudogooti stiilis paekivist torn. Torni seinale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga 'Fortitudine et constantia'.
1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale. Aastail 1926–28 rajati trepiterrassi ette mere äärde praegune Pirita tee, mis katkestas senise otseühenduse merega. 1932.-1937. aastani töötas suvemõisa peahoones restoran. 1937. a. asus siia Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool. Peahoone fassaadi ilmestanud veranda ja rõdu lammutati. Orlov-Davõdovite vapikilp asendati lennukooli omaga.
1940. aastal läks Maarjamäe Nõukogude armee kätte. Kui sõjavägi hoonetest loobus, ehitati loss tihedalt täis ühisköökidega kortereid. Alumisel korrusel tegutses pisike toidupood, mille laoruumiks oli endine kaminasaal. ENSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti Ajaloomuuseumile, mis tegutseb seal siiani.
http://www.eam.ee/est/ajalugu/loss

3 veebruar 2008 ei leidnud kaido(2) [kaits747]
Kõike võib leida 1 korra :( Iga inimene leiabki asju enda jaoks 1 korra. Mina ei leia ...
http://www.waymarking.com/

2 veebruar 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Me oleme seda mõisa korduvalt leidnud, sest meie maakodu asub mõisa lähedal. Viimasel ajal on aga kogu aeg pimedas sinna mindud, nii et pilti mul temast ei olnud ja seega ei hakanud leidmist üles riputama. Aga mis ma ikka lobisen, asjast kah! Leitud sai üks Eestis asuvatest Karitsa mõisadest, teine peaks jupp maad lääne pool veel olema. Meie leitud Karitsa mõis asub Karitsa külas, Rakvere vallas, Lääne-Virumaal. Koordinaadid on 59 17 17, 26 20 03. Pikka aega tegutses mõisas kool, kuid see suleti 1977. Paljud ümbruskonna keskealised mäletavad mõisa hästi, sest kusagil ~25 aastat tagasi on siis vingeid pidusid peetud. Nüüd on mõis usklike käes. Nii, et kui külastaja usub õiget asja, siis on ta siia kindlasti teretulnud.

1 veebruar 2008 leidis telc [telc]
Kadrina vallas, 59 20´52" ja26 6´25" on Undla mõisa peahoone koordinaadid. Praegu asub mõisas Kadrina Hooldekogu, ennemuiste oli kõrvalhoones ambulatoorium - põnnina on mind ennastki seal remonditud.. Lähedal Loobu jõgi, kena mõisapark, paisjärveke, vesiveski eksiilis ja "Flora" tsehh, Põllepaela ja Teeviitade aarded. Veel sealkandi mõisu - Hulja, Vohnja, Kihlevere, Udriku, Kolu, Polli, Imastu, Saksi ja Jõepere.

27 jaanuar 2008 leidis Maris [max]
Leidsin Maidla mõisa Saue vallast (varem kuulus Hageri kihelkonda), koordinaadid N 59 12 41,9 E 24 34 40,2. Eestis on kokku 5 Maidla nimelist mõisa. Valisin selle mõisa, sest Joonas oma Nimekaimude logis [ID:20640] ütleb, et selles külas mõisa polegi. Tegelikult oli küll, kuid nüüd on alles vaid varemed. Ja Maidla mõisa viimane lugu kõlab nõnda: Eesti ajal ostis taluperemees oma ainukesele pojale pulmadeks mõisa (selle majaosa, mis oli säilinud). Perre sündis 2 poega ja tütretirts. Kuid siis tuli sõda, pereisa jäi sõtta. Perenaisele jäi 3 väikest last ja lagunev mõisahoone. Mina sain mõisas pika laua taga istuda, kui oli perenaise 80 juubel. See oli üsna ammu. Pildil on Maidla mõis tänasel päeval.

21 jaanuar 2008 leidis Raivo [raivo]
Sõidan iga päev vähemalt korra mööda Aaspere mõisast. Asub see Haljala vallas Lääne-Virumaal koordinaatidel 59 25 20 26 08 19. Mõisa ajaloost võib lugeda internetist ja kirjandusest. Kuni 1966 aasta tulekahjuni peahoones tegutses mõisas lastekodu. Pärast tulekahju hoone taastati. Hiljem asus seal 70-ndatel ehitatud kooli söökla, külaraamatukogu, sidejaoskond, ka majutati töölisi ja malevlasi. Mõis tagastati Eesti Punasele Ristile, kes müüs selle kunagisele lastekodu kasvandikule. Viimane püüdis ühtteist ette võtta kuid ilmselt kõrge ea ja kehva tervise ning vastuolude tõttu ametkondadega loobus. Praegu kuulub mõis siinkandis tundmatule äriühingule. Mingit tegevust ei toimu. Juba kümme aastat tagasi lahkus sealt kooli söökla, tänavu suvel sai raamatukogu uue asupaiga külakeskuses. Alates käesolevast õppeaastast ei tööta tänu vallajuhtide pahatahtlikkusele ka enam mõisa naabruses asunud põhikool.

20 jaanuar 2008 leidis Miki [miki]
Mõisad, vol2 ehk siis vigade parandus. Eelmine kord sai suure õhinaga juba leitud mõis üles riputatud. Endine Järvere mõis (saksa k. Jerwen) asub Vagula järve ääres. Looduslikult hästi planeeritud ansambel rajati Sõmerpalu abimõisana 18. sajandil. Täpsemalt eraldati Sõmerpalu mõisast 1766. aastal, kuid oli edaspidigi kasutusel faktiliselt Sõmerpalu mõisa osana ehk kõrvalmõisana. Pargis eraldi asuv väike historitsistlik härrastemaja, nn. vanaproua elamu valmis 20. sajandi alguses. Kõrvalhooned on valdavalt ümber ehitatud, park heas korras ja rikastatud rohkete võõrpuuliikidega. Koordinaadid N57° 51,078' E26° 52,823' Mõis müüdi enampakkumisel 5,4 miljoni eest erakätesse, oksjonil osales ka rahandusminister Aivar Sõerd, kes oma 5miljonilise pakkumisega jäi teiseks.

20 jaanuar 2008 leidis Aare [karuonu]
Hummuli mõis asub samanimelise asula keskuses, N57 54, 403 E26 03,501 . Väliselt hästi säilinud. Praegu kasutab mõisahoonet Hummuli Põhikool. Täpsema info saamiseks kliki juuresolevat linki. Siinsamas toimus ka 29.07.1702 Vene ja Rootsi vägede vaheline lahing Põhjasõjas, kus hukkus mõlemal pool kokku umbes 4500-5200 võitlejat.
http://www.mois.ee/vilj/hummuli.shtml

18 jaanuar 2008 leidis Triin [trine]
Endalegi üllatuseks leidsin täna kodule lähima mõisa vaid 400m kauguselt (59° 23' 16,0" 24° 39' 14,0"). Olgu siis Mustamäe mõisa leid ühtlasi teistkordne äramärkimine mu elu esimesele, Hohenhaupti aardele.
1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe mõisa oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Jälgimäe piir Tallinna linna ja Harku mõisaga kulges tollal mööda Mustamäe harja. Karjapidamiseks vajaliku rohumaa saamiseks vahetas Glehn Harku mõisalt tüki Mustamäe-alust maad Jälgimäe külge. Mäe alla rajas ta ka õunapuuaia, kaks samasugust aeda olid mäe peal. Puuvilja ja piima müük kujunesid karjamõisa peamisteks sissetulekuallikateks.
Loss sai valmis 1.oktoobril 1886. Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Ka sisekujundus oli ebatavaline: allkorrusel asunud esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Pärast Glehni lahkumist suure sõja eest 1918.aastal jäi loss peremeheta ning kiiresti kandsid Nõmme elanikud laiali mööbli ja uksed, aknad. Lossi kive kasutati ehituseks.
Lagunev tondiloss pälvis 60. aastatel TPI Meeskoori tähelepanu, kes unistasid, et peatselt Mustamäel valmivale uuele ülikoolilinnakule, on juurde vaja klubihoonet, mis mahutaks ülikooli taidlejaid. 1966. aasta kevadel toimuski esimene ühistöö päev, kus puhastati lossi keldrid prahist ja algas ehitustöö, mis kestis ühtekokku 11 aastat: loss taas-avati 24. märtsil 1977.aastal. 1986.aastal - TPI 50.sünnipäevaga seonduvalt õnnestus lossis viia läbi suur kapitaalremont, mis oluliselt parandas lossi siseilmet ning 1998.aastal, TTÜ 80. sünnipäeva aastal, viidi läbi taas lossi noorenduskuur. Tänaseni asub seal TTÜ kultuuriklubi.
http://www.panoramio.com/photo/369251

15 jaanuar 2008 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Külastasime üht kodule lähimat mõisa. Valisime selleks Sagadi mõisa. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vihula valla territooriumile. Sagadi mõisat on Von Risbiterite valdusena esmamainitud 1469. aastal. 1977 alanud suuremahulised restaureerimistööd lõpetati suurelt osalt 1980ndate aastate lõpuks. Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas mõisas asuvad metsamuuseum, hotell, restoran ja koolituskeskus. Mõisa koordinaadid 59 32 14 26 05 04.
http://www.sagadi.ee/

15 jaanuar 2008 leidis andres [andres]
Külastades populaarseid vaatamsiväärsusi - Valste juga ja Ontika pankrannikut - jääb tee äärde Ontika mõis, asukohaga 59 26 12 ja 27 17 55 (http://www.mois.ee/viru/ontika.shtml) Vastavalt portaali Virumaa (http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$402) andmetele ilmus Ontika mõis ajalooallikaisse 17.saj. keskpaiku (Guth Ontika), praegune mõisakompleks rajati 19. sajandi teisel poolel..Eklektikasugemetega peahoone fassaad on tagasihoidlik, neid ja sisemust restaureeritakse Ontika arendus-koolituskeskuse tarbeks. Maakonnas on Ontika arendus-koolituskeskus arvestatav tegija. Korrastatakse ka kõrvalhooneid. Renoveeritud mõisahoomes hoone on kohandatud paarikümne-kohaliseks hotelliks ja väikesearvuliste õppegruppide õppeklassideks.

14 jaanuar 2008 ei leidnud Miki, Tibu ja Laura [miki]
Külastasid siis täna Harku mõisat (saksa k Hark) mida on esmamainitud 1372. aastal. 1710. aasta septembris sõlmiti Harku mõisahoones kapitulatsiooni- ja rahuleping Vene vägede, teiselt poolt Rootsi vägede ja kohaliku aadelkonna vahel. Nimetatud leping pani aluse 18.-19. sajandil siinmail toiminud Balti erikorrale, millega Eesti ei muutunud tüüpiliseks Vene provintsiks, vaid säilitas laialdase autonoomia. Praeguse mõisahoone väliskuju (lisatud pildil) andsid von Ungern-Sternbergid, kelle valdusesse mõis sattus 1836 aastal. Asub ise koordinaatidel N59° 23,110' E24° 34,648' Pildistamine toimus pilkases pimeduses autotulede kumas, (ava 2,4, säri 15sek.)

14 jaanuar 2008 leidis Carolina, Aigar ja Andreas [katsulas]
Peale mõningast mõõtmist selgus, et järjekordseks virtuaalseks aardeleiu vormistamiseks on kõige lähemal paiknevaks mõisaks Kostivere mõis (N59 25' 37,2" E25 05' 45,2"), mille olemasolust esimesed teated pärinevad 1397. aastast. Keskajal kuulus mõis pikka aega Pirita kloostrile, varustades munki ja nunnasid aia- ja köögiviljasaadustega. Kahekorruseline kivist härrastemaja ehitati XVIII saj. lõpus, kuid see põles 1905.a. rahutuste käigus. Viimase mõisniku A. J. von Dehni ajal peahoone taastati, kuid mitte päris endisel kujul. Maja ümbritsesid majandushooned, sealhulgas ka veski ja viinavabrik. 1920-ndail aastail muudeti Kostivere riigimõisaks ning 1941.a. sovhoosiks. Nõukogude perioodil oli peahoones Tallinna linnuvabrik-sovhoosi (AS-i Tallegg eelkäija) Kostivere osakonna keskus. Praegu asub mõisa ruumides postkontor. Mõisa asukohaks oli omal ajal Jõelähtme kihelkond, praeguse süsteemi kohaselt aga Jõelähtme vald.
http://www.mois.ee/harju/kostivere.shtml

14 jaanuar 2008 leidis Jazzy [jazzy]
Minu teele jäi täna selline kena mõis Tallinna lähedal nagu Saku mõis. Asub koordinaatidel: N 59° 17' 55" E 24° 39' 59". Millal Saku mõis tekkis, seda täpselt ei teagi keegi. Väidetavalt olla Saku vanaaegne nimi olnud Kaia. Mõis asus kunagi keset sood ühel künkal, aga kuna pinnas oli kehv, siis uus omanik leidis parema koha ja ehitas mõisa sinna. Omaniku nimi aga oli Sack. Rahvas aga lisas "u" tähe, et lihtsam kutsuda. Kaia-st aga sai hiljem Kajamaa küla. Hilisema ajaloo kohta tuleb ise lugeda :) Mõisahoones tegutsevad: peosaalid, seminarikeskus, majutus, saun, Pubi von Sackenmeck, raamatukogu jne
http://www.sakumois.ee/

14 jaanuar 2008 leidis Triibik [triibik]
Mina „leidsin“ Tohisoo mõisa. Tohisoo mõis asub Kohilas, peahoone koordinaadid on N 59 09 36 E 24 45 54. Tohisoo mõis on ehitatud aastatel 1586-1620, mil Tohisoo (Tois) küla kuulus Hans Burdtile. 1744.aastal pärandus mõis Berend Johann Wrangellile, kelle järglased pidasid mõisa kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt. Praegune, historitsistlikus stiilis mõisahoone sai valmis 1910. aasta paiku, veidi enne Esimese maailmasõja puhkemist 1914. aastal. Tohisoo mõisas on tegutsenud nii Kohila algkool, rahvamaja kui teise maailmasõja ajal ka saksa vägede hospital. Hetkel tegutseb mõisas Kohila Koolitus- ja Kultuurikeskus ning näiteks suviti toimub mõisapargis Kapa Rock. Tohisooga seotud legende võib leida baltisakslase Carl Mothanderi raamatust "Parunid, eestlased ja enamlased". Seal räägitakse nii Rootsi kuningas Karl XII ja tema külaskäigust Tohisoole, kui ka sellest, et Keila jões, mõisa lähedal, usutakse olevat suur hõbeaare. Mõisa kohta võib veel vaadata: http://www.tohisoo.edu.ee/.

12 jaanuar 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Hagudi mõisa parimad päevad on selgelt möödas. Hoonestus oli suuresti püsti, kuid nägi sama väsinud ja hall välja kui päev, millal me sinna sattusime. Hagudi mõis on tuntud kui ümbermaailmasõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikohana. Adam Johann von Krusenstern juhatas 1803-1806 aastatel esimest Vene ümbermaailmareisi. Mõis rajati sinna 17.sajandi teisel poolel Anrepite perekonna poolt. Mõisa vägistati jõhkralt Nõukogude ajal. Hoone muutus praktiliselt rusuhunnikuks. Praegu on mõisa omanikuks Inglismaalt pärit Ray Brough, kes plaanib hoone rastaureerida ja rajada sinna mereteemaline hotell. Praegu ei paista aga ühtegi sellesuunalist tegevust. Hagudi mõisa koordinaadid L-Est: 548705 6547850.

6 jaanuar 2008 leidis Rain [taiks]
Jäneda mõis asutb umbes 70 km kaugusel Tallinnast Piibe maantee ääres. Loss on ehitautud eelmisel sajandil ühe Inglise lossi koopiana. Millise ma enam ei mäleta, eks see uurib järgi, kellel huvi . Endises mõisa hobuse tallis asub Musta Täku tall, mõnus söömiskoht. Ka hobused on alles (mitte selles söömiskohas) ning juurde on toodud ka üks eesel, kelle häält suvepoole on tihti kuulda.

5 jaanuar 2008 leidis L@SSIE [lassie]
Tartu kesklinnale kõige lähem endine mõisakompleks asub 58° 22' 16" 26° 43' 52" ehk siis aadressil Salme 2D. Tegemist on Karlova mõisaga, mis eraldati aastal 1793 Tähtvere mõisast. Algsele, 18 saj. lõpul ehitatud ühekordsele puithoonele lisati 1830 a. neogooti stiilis elementidega kaunistatud kahekorruseline juurdeehitis, mille arhidektideks J. W. Krause ja J. G. Kranhals. Mõis kuulus Carl von Krüdenerile, 19. saj. sai mõisa endale vene kirjanik F. Bulgarin. 1919 võõrandati mõis von Bulgarinitelt, selles oli kaua aega ühiselamu ja pedagoogilise kooli õppeklassid. 1996 aastal ostis lagunenud ja räämas mõisahoone Õpetajate Seminarilt 800 000 krooniga Taisto – Taimo kängsepp. Praeguseks on mõis renoveeritud ning selle ühes osas pakutakse majutusteenust.

5 jaanuar 2008 leidis Maarika [maarikam]
Tartu linnas asub Jaama mõis koordinaatidel 58/23/01 ja 26/44/48. Mõisat nimetatakse esimest korda 16. sajandi lõpus. Alguses kuulus mõis Tartu linnale, vahepeal oli Steiernhelmide perekonna valduses. 1733. aastal ostis linna mõisa tagasi. Varem oli peahoone palkidest, uus kivist klassitsistlikus stiilis härrastemaja sai valmis 1847. aastal. Hoone ehitamisel lähtuti ülevenemaaliselt kehtestatud tüüpfassaadist. Kõrvalhoonetest on vanemad härrastemaja kõrval asuv ühekordne puust valitsejamaja, ait ja tall-tõllakuur. Jaama mõis oli linna majandusmõis kuni II maailmasõjani. Nõukogude perioodil kasutati hoonet vanemate sugulaste väitel Nõukogude armee poolt, nagu paljusid teisi Puiestee tn piirkonna hooneid. 1993-94. aastatel hoone renoveeriti Maarja kooli tarbeks, mis tegutseb seal siiani.

3 jaanuar 2008 leidis Posu [posu]
Sai siis Põlvamaal, Räpinas lapsepõlve mängumaalt igaks juhuks Sillpää Lossi kaemas käidud. Kohapeal selgus et tegu õnneks siiski ka samas Räpina Mõisaga. See seik oli natuke problemaatiline minu jaoks, kuna kutsutakse teist, nii mõisaks kui lossiks. Tuli välja et Mõisa peahoone (58°5'50'' ja 27°27'2'') ongi ühele poole ka Loss. Täna on Lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina Rahvakool ja ühes nurgas ka pisike Baarike. Vee energiast tehakse täna kahes kohas elektrit. Veski on küll töökorras aga minu teada enam ei kasutata. Peenemat juttu saab lugeda viitest.
http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml

2 jaanuar 2008 leidis Aulo & Merli [aulo]
Kohala mõis (59.41715 N 26.53606 E) Maakodukohtade (nõnda ongi, elukaaslasel lausa kaks elamist sealkandis - Uhtna ja Muru) lähedal, seega lugematul arvul kordi seal käidud, samuti Kalvis jms lähedalasuvates ning seetõttu ka oma Geopeituse kogemust alustasime just Lääne-Virumaal paiknevatest aaretest. Asukoht: Kohala, Lääne-Virumaa. Mõis heas korras, mitmete firmaürituste toimumispaigaks, võimaldades lisaks sisetingimustes korraldatavale ja ööbimisvõimalusele ka metsamänge, kanuutamist, hobusega sõitmist jms.
http://www.kohalamois.ee

2 jaanuar 2008 leidis Leho [morgot]
Peale viisakusvisiit Nissi surnuaiale sai aarde jaoks ära käidud ehitise juures nimega Riisipere Mõis mis asub 59'06,947N 24'17.117E.

See mis ta oli kunagi vanasti saab lugeda Eesti mõisad kodulehelt ja Wikipeediast. Autoriõiguste kiuste ei hakka seda siia uuesti kirjutama.

N-Liidu ajal oli seal aga lastekodu kus üks mu tuttavgi elanud. Tema jutu järgi on seal maa alused tunnelid kuhu nii mõnigi laps ära eksis.

Präegusel ajal on hoone maha jäetud ja seisab tühjalt, ta on küll konserveeritud ja sissesõidu teel on keelumärk aga midagi huvitavat seal pole.

Piltideks tulevad küll kahjuks suvised pildid kuna täna kohalejõudes oli piisavalt pime, et oma seebikarbiga enam pildistada ei saanud.

1 jaanuar 2008 leidis Ivar, Raimond, Valijana [ib777]
Meie leidsime Käravete mõisa. 1. Kus mõis asus/asub: Järvamaal Ambla vallas Piibe mnt ääres Käravete alevikus paisjärve kaldal. Pargi tuumiku moodustab pikk paisjärv Ambla jõel, mille äärel kõrgendikul asub peahoone N 59ŗ 11' 25,6'' E 25ŗ 46' 22,0". 2. Milline ta oli/on: 18. sajandi keskpaiku ehitati väike barokne mõisamaja, mida 1820. aastatel krahv Rehbinderi ajal pikendati külgedelt. Puidust juurdeehitis hoone otsas pärineb 19. saj lõpust. Ait ja tall-tõllakuur raamivad peahoone esist auhoovi .Samas on veel puust noor paruni maja ja viinavabrik koos nuumhärgade talliga. Suure tiigi keskel oli vanasti saar, kuhu viis sild. Tiik süvendati ja tehti korda 1999.aastal. 3. Mis mõisast on saanud: seisab tühjana. 4. Kas ta praegusel ajal pakub külastajale mingit teenust: ei.

1 jaanuar 2008 leidis Anti & Kertu [duke]
Koordinaatidelt N58 14.512' ja E26 34.609 leiab Luke mõisa parkimisplatsi, kust on hea alustada jalutuskäiku Luke aarde poole, sest nii viib tee läbi suurema osa mõisakompleksi andes hea võimaluse selle kõigega tutvuda.

Täpsemalt asub Luke mõis Tartumaal, Nõo lähedal. Mõisa enda hoonetest ei ole just palju säilinud, näiteks peahoone hävis tulekahjus 1944 aastal (mõisa juures oleva infotahvli andmetel). Selles peahoones asus enne hävimist kool, mis pärast edasi valitsejamajja koliti (1. pilt) ja lõpuks üldse kinni pandi. Mõisa park on aga hästi hooldatud ja säilinud ning selles olevad kujud on kindlasti omaette vaatamisväärsus.

Meie jaoks oligi see omamoodi kaks-ühes aardeleid :)
http://www.mois.ee/tartu/luke.shtml

31 detsember 2007 leidis Gerto Kadarik [gernel]
Tegemist siis Tammiste mõisaga mis asutati 16-nda sajandi teisel poolel. 19 ja 20-ndal sajandil ka ümber ehitatud. Hetkel on mõis ja ka mõisa kõrvalhooned kasutuses hooldekoduna. Mõisa peaks leidma järgmistelt koordinaatidelt: 58° 22,485' 24° 34,023'

30 detsember 2007 leidis Paavo [speedy]
Mooste mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Mooste vallas Põlvamaal. Algselt asus mõis aga Võrumaale kuuluvas Põlva kihelkonnas. Mõisa peahoone koordinaadid on N 58° 09' 40" E 27° 11' 39".
Kauni Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud mõis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Vaatamisväärsed on valitsejamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikoda jne. Eraldi vajavad äramainimist arvukad väravaehitised. Erakordselt kaunis on mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on saanud inspiratsiooni keskaegsest kindlusearhitektuurist.
Mooste vald omandas enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest 2004. aastal. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ja valitsejamajas tegutseb Mooste Külalisstuudio. Mooste mõisa peahoones saab läbi viia kultuuriüritusi ja tähistada ühiskondlikke sündmusi. Allikas: Mooste valla kodulehekülg.
http://www.mois.ee/voru/mooste.shtml

30 detsember 2007 leidis Helen, Samuel ja jäljekoer Juss [helen]
Otsustasime külastada Harku mõisa, mis asub 59 23 07,2 ja 24 34 41,5. Esmakordselt on seda mõisa mainitud aastal 1372. 18 sajandil on antud hoones sõlmitud tähtsaid poliitilisi leppeid. Seal on asunud ka alaealiste koloonia. Täna võis hoone seinalt lugeda, et seal tegutseb Põllumajandusülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut. Mõisa seisukord on enam-vähem, päris korralik plekk-katus paistis olevat. Läheduses on Harku mets, kus valgustatud jooksu-suusarada.
http://www.mois.ee/harju/harku.shtml

30 detsember 2007 leidis Maret & Merle [maret]
Isegi armsas kodulinnas leidub meil üks mõis (59° 21,0166' 26° 21,0166'), rohkem tuntud Rakvere Teatri hoonena. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. Mõisa peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone. Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks.
http://www.mois.ee/viru/rakvere.shtml

30 detsember 2007 leidis Merle & Maret [merle]
Käisime Vasta mõisa juures (59° 27,575' 26° 41,458'). Mõis asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas. Vasta mõisa (saksa k Waschel) on esmamainitud 1398. aastal. Alates 1940. aastast asub mõisahoones kool. Juba kolm aastat käib mõisakompleksi renoveerimine, et muuta see tänapäeva nõuetele vastavaks lastesõbralikuks kooliks.
http://www.mois.ee/viru/vasta.shtml

30 detsember 2007 leidis a, l, c, a [andri]
58° 58' 58''; 25° 47' 18''. Tegemist on Esna mõisaga. Kunagi kauges noorues olin suviti seal lähedal vana-tädi juures. Antud mõisas sain ka oma elu esimese palga - 18 rubla ja 75 kopikat :)
Mõisa ümbruses on allikaid.
Mingi moment tekkis ka idee mõisa maale aare peita ... aga see on jäänud ajapuduse tõttu tegematta.

http://www.mois.ee/jarva/esna.shtml

29 detsember 2007 leidis jorruw [jorruw]
Lisaks Loomariigile (vt) oli teinegi põhjus Järvamaal Koerus käia – Koerus alevikus asuv Aruküla mõis (vanasti oli Aruküla Koerust eraldi). 58 57 35 ja 26 00 53. Välimus on selline olnud juba ligi kaks sajandit, praegu värv väljast üsna koorunud. Mõned aastad tagasi oli majas osa koolist – selles paiknesid algklassid – ja maja ennistamine käis sees tasapisi, mõni saal oli päris võimsaks juba tehtud. Usutavasti kõik samal moel jätkunud.

Toona õnnestus veeta seal mitu toredat nädalat suvepraktikal. Siis kuulsime rahva käest mõisa kohta mitmeid põnevaid lugusid - näiteks et tüdrukute wc-s, vist vasakult teisest v kolmandast potist käivat väljas kummitus. Ja üks kuulus lahmakas kivi on ühe klassiruumi sees kapis, kust alt pidi minema maa-alune käik lähedalasuva viimase mõisniku von Tolli kabeli juurde. Kivi igatahes oli olemas, nägime seda ka ise ööpimeduses, käigu kohta ei tea;)

29 detsember 2007 leidis Liina, Liisa, Triin & Paavo [speedy]
Täna külastasime pärast ilmselt olematut Kantsi aaret väga omapärast kantsi Emajõe ääres - Kavastut. Kavastu (saksa k. Kawast) rüütlimõis asub Tartumaal Luunja vallas, omal ajal asus mõis Tartu-Maarja kihelkonnas. Mõisa peavärava koordinaadid on N 58° 22' 44.0" E 27° 02' 43.8".
Emajõe vasakul kaldal, jõe alamjooksul asuvat Kavastu mõisa mainiti esimest korda 1544. aastal. Kavastu mõis nagu paljud teisedki, on käinud aastasadade jooksul aadliperekondadel käest kätte. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones 1924. aastal vanadekodu. Mõisa peahoone ja hulk kõrvalhooneid hävisid 1944. aasta sügisel Emajõe kaitselahingutes. Mõisast on säilinud suur park ning paar kõrvalhoonet. Alles on ka ilus Tartu poole suunduv paari kilomeetri pikkune pärnaallee, mida mööda meiegi mõisani sõitsime.
Mõisasüdame lähedal asub päris omapärane praamiületuskoht, mis on tänasel päeval ainus toimiv praamiületuskoht Eesti jõgedel. Praegune praam on algse puitrajatise asemel valmistatud küll metallist, kuid sellele on külge monteeritud 1899. aastast pärinev vändaga käsiajam, mida kasutatakse siiani. Meie praami kasutada ei saanud ja seepärast sõidan Kuninga aarde juurde homme teist kaudu mööda maismaad.
Mõis on suurepärases korras ja selles tegutseb külalistemaja "Varastatud Parve hotell" :) Tere tulemast!
http://www.mois.ee/tartu/kavastu.shtml

29 detsember 2007 leidis Liina, Mairi ja Priit [maipri]
Pärnu linna piires asub Sauga mõis. Koordinaadid: 58° 24' 6,7" 24° 27' 38,2". Ajalooliselt kuulus Eliisabeti kihelkonda. Esmane mainimine mõisa kohta on olnud 1560. aastal. Teise maailmasõja ajal kolis mõisa ja selle territooriumile sõjavägi, kes 1990 aastatel sealt lahkudes jättis hoone tühjaks ja mõis rüüstati. Praegu leiab koordinaatidelt vaid mõisa varemed. Ümbruskonnas midagi väga vaadata pole. Küllaltki palju laga ja sõjaväe ehitiste varemed.

29 detsember 2007 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Sai siis jälle Mõdrikul käidud. Koordinaatidel 59:18.2982 ja 26:27.3115 asub Mõdriku mõis (saksa k. Mödders). Mõis oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jäävad Mõdriku mõisa maad Vinni valda Lääne-Viru maakonnas. Mõdriku mõisa on esmakordselt mainitud 1470. 1927. aastal asus hoonesse kodumajanduskool, mille järeltulija tegutseb seal siiani. Kooliks siis Lääne-Virumaa Rakenduslikkõrgkool, kus sai ka ise tarkust taga aetud ;)

28 detsember 2007 leidis Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Leitud juhuslikult Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Kiikla külas asuv mõis koordinaatidel: N59°16'58" E27°14'7" Selles mõisas elas kunagi hulk mõisnikke, kes hoolega talurahvast ahistasid. Vahelduseks oli seal ka intelligentsemaid sakslasi, nagu näiteks Friedrich Gustav Arvelius, kes kirjutas seal oma tähtsamad eestikeelsed teosed "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetuse-Ramat" ja "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat". Minu vanavanaema oli seal mõisas kodanlisel ajal ammena ametis.

Pärast sõda elasid seal mõisas lühikest aega mu vanaema ja vanaisa oma lastega. Vanaisa pruulis samagonni ja müüs ka teistele külameestele.

Nõukogude ajal oli seal kolhoosi "Juuni Võit" kontor, kultuurimaja, kus oli ka kino ja peeti pidusid ning postkontor. Teisel korrusel, ehk pööningul, elas üks vene perekond, kes pööningul sigu kasvatas.

Praegu on mõis müüdud kellelegi, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Maja väljast enamvähem korras, seest mitte.

28 detsember 2007 leidis Ain [aints]
Kolga rüütlimõis (N59 29,464 E25 36,634) paikneb Harjumaal Kuusalu vallas. Esmamainimine 1298.a. Mõisakompleksile eelnes tsistertslaste mungaklooster, mille varemed lammutati mõisa esimese kivist peahoone ehitamisel 1642.a. Praeguseks säilinud hooned rajati peamiselt 18. sajandil (vt. skeem). 1980.ndatel aastatel alustas mõisakompleksi restaureerimistöid tolleaegne S.M. Kirovi nim. Kalurikolhoos, teha jõuti üsna vähe. Peahoone on suhteliselt heas korras, restaureeritud on ka valitsejamaja ja tall külalistemajana. Suvise seisuga oli mõis Stenbocki Perekonna Fondi omanduses, seda pakuti müüa 29 miljoni krooni eest. Mõisa juures tegutsevad muuseum, restoran, külalistemaja ja kauplus. Ümbruskonna rahvas teab rääkida ka mõisas tegutsevast kummitusest, koguni mitmest. Räägitakse sedagi, et lähisugulastena abiellunult ja lapsi saades olnud mõisarahvas mõnevõrra opakas. Kui mõisa varad pärast 1940.a. natsionaliseerimist laiali kanti, siis juhtusid nad väga erinevatesse lähema ja kaugema ümbruskonna taludesse, kus võib praegugi mõni kummaline ja ebatalupärast vurfi mööbliese leiduda. Kui lähed otsima Sinist aaret Tsitres, siis vaata ringi ka sellise pilguga, et siin tegutses Kolga mõisa suvemõis, mida tunti Eestis ja kaugemalgi peenema seltskonna suvituskohana, kuhu veel esimese vabariigi ajalgi käis Tallinnast laevaühendus.

28 detsember 2007 leidis Riho [rihomilo]
Ruila rüütlimõis asub ka endise Hageri kihelkonna piirides ja praegu Kernu vallas Ruila külas. 1417. aastal esmamainitud mõisas (saksa k Ruil) oli keskajal Tallinna linnusekomtuuri residents. Alates 1622. aastast oli mõis von Ulrichide valduses. 17. sajandil eraldati tollal ülisuurest mõisast mitmeid teisi mõisaid (ka Haiba mõis). 1859 püstitasid mõisaomanikud (arvatavasti vanemate ehitiste põhjal) praeguse peahoone, mille esimene korrus on kivist, teine puidust. Hoone ja seda ümbritsev park on muinsuskaitse all. Mõisa peahoones asub kool, mõisa tallides tegeletakse ratsutamisega. Säilinud on kõrvalhooneid ja mõisapark. Kasutatud on Vikipeediat ja Kernu vv kodulehte.

28 detsember 2007 leidis Nella [nelladella]
No selle aarde leidmine läks küll kergesti. Nimelt asub minu töökoht endises mõisa peahoones. Haiba rüütlimõis asub endise Hageri kihelkonna piirides ja praegu Kernu vallas Haiba külas. Esimesed teated Haiba mõisast on 1672. aastast. 1908. aastal müüdi mõisamaad taludeks. Mõisahoone pärineb 18. sajandi lõpupoolelt ning on kõrgel soklil asetsev ühekorruseline L kujuline kivihoone. Hoonele ehitati 19. sajandi teisel pooleljuurde kaks historitsistlikku puitnikerdustega verandat. Muinsuskaitse all pole. Nõukogude ajal paiknes hoones sovhoosi kontor, 1993. aastast on seal Kernu vallamaja. Kasutatud on Vikipeedia materjale.

28 detsember 2007 leidis Vahur [vahur]
Rohu mõis (Rocht) — rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal. Ajalooliselt Leemtsate (ehk siis minu suguvõsa) algkodu. Puidust kahekordne mõisahoone hävines 1940ndatel segastel asjaoludel tules (räägitakse puskariajamisest ja sellest tekkinud tulekahjust) Mõisast on säilinud ainult omapärane ja teatavat kuulsust omav kiviparketilõik. Mõisapark dendroloogiliselt huvipakkuv ning kaitse all. Mõisa varemete koordinaadid on: L-est x6553049 y642522

27 detsember 2007 leidis Pille- Riin ja Ermo [pioneer]
Eks panen endagi referaadi tulema! Tegelikult oli päris huvitav otsida infot ühe konkreetse mõisa kohta ning mitte teha copy/paste mois.ee-st. Tervitused Kaidole!Tallinna ringtee ääres Jürist edelas, koordinaatidel N 59° 20´ 17´´ E 24° 50´ 32´´ ja aadressiga Rae vald Kurna küla Õlleköögi tee 11, asub Kurna mõis. Ajaloolise jaotuse põhjal jäi mõis Jüri kihelkonna territooriumile. Mõisade riigistamisel 1919. aastal jäi Kurna mõis “Maaseadusega” Tallinna linna pidada. 19. sajandi teisel poolel ehitati mõisakompleks von Knorringite perekonna poolt esinduslikuna välja. Sinna püstitati historitsistlik puidust peahoone. Peahoone on liigendatud põhiplaaniga, kõrge kivist sokliga; keskosa ühekorruseline, mõlemas otsas kaks täiskorrust. Peasissepääsu ees on katusega palkon, hoone tagaküljel pikk ja kitsas lodza. Laudvooderdisega seinte kujunduses on profileeritud karniisid, pilastrid, puitpits. Anfilaadset ruumijaotust täiendab keskkoridor. 19. sajandil ehitatud kõrvalhooned - karjahoov, tall, sepikoda, õlleköök jm. - paiknesid pargi põhja- ja lääneküljel. (Olev Suuder, Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997) 1991. aastal hakkas mõisakompleksi taastama Kurna Mõisa AS, kes jõudis kõigi kivist abihoonete katused maha võtta ning läks seejärel pankrotti. "Taastamisest" jäid järele vaid rohtukasvanud müürid. Puithäärberit pakuti ka Jüri Makarovile, kuid hinna ja tegeliku seisukorra vahe oli liiga suur: 2,4 miljonit krooni lagunenud ehitise eest (kuigi kaasa anti ka liigirikas park nelja tiigiga) oli siiski üle mõistuse kallis. („Kuidas osta mõisat” Kaido Einama, Pühapäevaleht jaanuar 1996). Mõisahäärber hävis 2002. aasta sügisel tulekahjus peaaegu täielikult. Alles jäi vaid parempoolne tiibhoone ning parempoolse otsa vähesed söestunud varemed. Huvitav fakt Kurna mõisa kohta on ka see, et jämedaima Eestis teadaoleva tüvega sanglepp (ümbermõõt rinnakõrguselt 4,3 m) asub kusagil Kurna mõisa pargis. 2007 aasta detsembris avati Kurna mõisa aidas vana- eesti stiilis söömi- ja lõõgastuskoht „Üksik rüütel”, kuhu omanikud investeerisid üle 23 milj. krooni. „Üksikus rüütlis” on restoranid „Röövlikoobas”, „Rüütlisaal”, „Kalapalee” ja „Kohviorg”. Lisaks tegutseb hotell „Aida säng”. Ise pole veel Jüri residendina jõudnud „Üksikus Rüütlis” käia, aga lähipäevadel saab see kindlasti teoks – välimus on igatahes paljulubav! Kasutatud allikad: www.mois.ee; www.eestigiid.ee; http://et.wikipedia.org; www.calluna.ee

27 detsember 2007 leidis j444 [joonas444]
Lokuta mõisa (saksa k Tecknal) mainiti esimest korda 1460. aastal (koordinaadid on mõisal N 58 49 13 ja E 25 24 26). Ta asub tänapäeval Järvamaal, Türi vallas, Türi linnas (ajalooliste jaotuse järgi Järvamaal, Türi kihelkonnas). Tellistest peahoone püstitati mõisa aastail 1875-88 kuid hoonet moonutati tugevasti nõukogude ajal mil see muudeti pigem kolhoosile sarnanevaks. Ka parempoolne ots tehti kahekorruseliseks. Tänapäeval on mõisa uks avatud vaid valituile – seal tegutseb Lokuta lasteaed. Hoone on tänapäeva hästi säilinud, pragusid pole, seinad püsti, midagi ei varise. Ainult välimus on kummaline. Ning kõrvalhooned on enamuses ümberehitatud. Peaks vist sobima?

27 detsember 2007 leidis Ove [ove]
Kuna elan lühikese jalutuskäigu kaugusel Saue mõisast, siis selle kohta ka lühidalt kirjutan. Saue mõis asub tervikuna (s.h. mõisapark) Saue linna territooriumil. Mõisa peamaja sissepääs asub koordinaatidel N59°19'29.8", E24°33'57.7". Saue mõisa kohta avaldatud ajaloolised daatumid on eri allikates erinevad aga mõisa rajamise ajana mainitakse 16.sajandit. Mõisa praeguseni säilinud ja kasutusel olev peahoone on väidetavalt valminud 1792a. koos peaväljaku ümber asuva aida ja tõllakuuriga. Mõisale ligipääsuks rajati kaunis allee ja peahoone taha rajati suur mõisapark. Kõik mõisaehitised on siiani ka säilinud ja kasutusel (v.a. mõisa pargimaja). Esimene teadaolev mõisaomanik oli Remmert von Scharenberg kuid mõisakompleksi ehitised on enamuses rajatud Friedrich Herman von Fersen poolt 18.sajandil. Hiljem on mõisal olnud palju omanikke ja kõige rohkem erinevaid omanikke oli mõisal 20.sajandil. Mõisas on tegutsenud näiteks vanadekodu, haigla, masina-traktorijaam, tuletõrjedepoo ja Saue linnavalitsus. Ka minu enda lapsepõlvest on möödunud Saue mõisas tegutsenud lasteaias. Täpsemalt võib Saue mõisa ajaloo kohta lugeda Eesti mõisportaalist www.mois.ee või Saue mõisa koduleheküljelt www.sauemois.ee. Praegu on mõisa omanikuks perekond Kriisa, kes rendivad mõisaruume pidulike ürituste läbiviimiseks ja pakuvad ka majutusvõimalust. Mõisakompleksi juures asub praegu ka ratsaspordiklubi kuigi mõisa koduleht seda miskipärast ei maini.