Abergi
Kirjeldus
Aleksander ABERG (1881- 1920) oli eesti maadleja, paljukordne maailmameister, Georg Lurichi õpilane, sõber ja võistluskaaslane.
Aleksander Richard Aberg sündis 1881.a. augustis Kolga mõisatööliste peres. Kui pere Tallinna kolis (1891), õppis Aleksandes Nikolai Gümnaasiumis, hiljem oli Tallinna masinatehases õpipoiss ja tööline. Treeninguid alustas „Linda“ aida raskejõustikuklubis. Juba 18-aastaselt surus Aberg parema käega 100 kg, 19-aastaselt parema käega 50 kg 50 korda. 1900.a. kevadel tuli Aberg esmakordselt Tallinna (ja Eestimaa kubermangu) meistriks. 1901.a. oktoobris sai Aberg Lätis toimunud maailmameistrivõistlustel 2. koha Georg Lurichi järel. Kuni aastani 1905 oli Aberg maailmameistrivõistlustel enamasti teine (Lurichi järel). Esimest korda võitis ta Lurichit Peterburis toimunud maailmameistrivõistlustel 1906.a. Siit alates võitis Aberg kõik matśid. 1913.- 1916.a. elasid ja võistlesid Aberg ja Lurich USA-s. Ameerikas võitis Aberg kõik matśid, välja arvatud poolaka Stanislaw Cyganiewiczi vastu. See kaotus oli eelnevalt peale sunnitud poolaka mänedźeri ja võistluse diroktori poolt. Aberg oli kardetav mees, kaotuse hirmus hakkas endine maailmameister Frank Gotch tiitlimatše vältima ja osales vaid aeg-ajalt näidisvõistlustel. 1915.a. novembrist kuni 1916. jaanuarini Yorgis toimunud maailmameistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses võitis Aberg kõik matśid veenva ülekaaluga. 1917.a alguses sõitsid Lurich ja Aberg Jaapani ja Hiina kaudu Venemaale ja edasi Eestisse. Aberg tuli viimast korda raskekaalu maailmameistriks 1918.a. Venemaa kodusõja (1917- 1919) keerises sattusid Lurich ja Aberg Armaviri linna (Põhja-Kaukaasias), kus Lurich suri 1920.a. jaanuaris tüüfusesse. Aberg sai tüüfusest jagu, kuid suri 1920.a. veebruaris kopsupõletikku. Nad maeti ühte hauda.
Alates aastast 1960 peetakse Kehras ja Maardus Aleksander Abergi mälestusvõistlusi Kreeka-Rooma maadluses.
Skulptor Arseni Mölder valmistas Abergi 100.sünniaastapäevaks (1981) pronksbüsti, mis esialgu paigutati Tallinna. Büsti kõrval oli tutvustav tahvel: „Maailma kõigi aegade parim maadleja Aleksander Aberg, kes seljatas 17 aasta jooksul rohkem kui 5000 maadlejat ning ei kaotanud ühtegi võistlust.“ 125. sünniaasta-päeval (2006) paigaldati büst Kolga mõisa Abergi sünnikodu lähedale. Büsti õnnistas sisse Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja sõnadega:„Et selle jõumehe elu ja võidud võiksid olla kodukandi rahvale eeskujuks.“ Soovime, et ka mittekohalikud aardeleidjad saaksid siit innustust ja püüdleksid oma võitude poole.
Koordinaatide 0-punkt viib teid Abergi büsti juurde. Aare on peidetud siit loodesse (NW) (asimuut 280°) 60 m kaugusele, ~2 m kõrgusele puuõõnde.
Häid eduelamusi ja võite ka geopeituse radadel!
Seotud lingid:
Aleksander ABERG (1881- 1920) oli eesti maadleja, paljukordne maailmameister, Georg Lurichi õpilane, sõber ja võistluskaaslane.
Aleksander Richard Aberg sündis 1881.a. augustis Kolga mõisatööliste peres. Kui pere Tallinna kolis (1891), õppis Aleksandes Nikolai Gümnaasiumis, hiljem oli Tallinna masinatehases õpipoiss ja tööline. Treeninguid alustas „Linda“ aida raskejõustikuklubis. Juba 18-aastaselt surus Aberg parema käega 100 kg, 19-aastaselt parema käega 50 kg 50 korda. 1900.a. kevadel tuli Aberg esmakordselt Tallinna (ja Eestimaa kubermangu) meistriks. 1901.a. oktoobris sai Aberg Lätis toimunud maailmameistrivõistlustel 2. koha Georg Lurichi järel. Kuni aastani 1905 oli Aberg maailmameistrivõistlustel enamasti teine (Lurichi järel). Esimest korda võitis ta Lurichit Peterburis toimunud maailmameistrivõistlustel 1906.a. Siit alates võitis Aberg kõik matśid. 1913.- 1916.a. elasid ja võistlesid Aberg ja Lurich USA-s. Ameerikas võitis Aberg kõik matśid, välja arvatud poolaka Stanislaw Cyganiewiczi vastu. See kaotus oli eelnevalt peale sunnitud poolaka mänedźeri ja võistluse diroktori poolt. Aberg oli kardetav mees, kaotuse hirmus hakkas endine maailmameister Frank Gotch tiitlimatše vältima ja osales vaid aeg-ajalt näidisvõistlustel. 1915.a. novembrist kuni 1916. jaanuarini Yorgis toimunud maailmameistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses võitis Aberg kõik matśid veenva ülekaaluga. 1917.a alguses sõitsid Lurich ja Aberg Jaapani ja Hiina kaudu Venemaale ja edasi Eestisse. Aberg tuli viimast korda raskekaalu maailmameistriks 1918.a. Venemaa kodusõja (1917- 1919) keerises sattusid Lurich ja Aberg Armaviri linna (Põhja-Kaukaasias), kus Lurich suri 1920.a. jaanuaris tüüfusesse. Aberg sai tüüfusest jagu, kuid suri 1920.a. veebruaris kopsupõletikku. Nad maeti ühte hauda.
Alates aastast 1960 peetakse Kehras ja Maardus Aleksander Abergi mälestusvõistlusi Kreeka-Rooma maadluses.
Skulptor Arseni Mölder valmistas Abergi 100.sünniaastapäevaks (1981) pronksbüsti, mis esialgu paigutati Tallinna. Büsti kõrval oli tutvustav tahvel: „Maailma kõigi aegade parim maadleja Aleksander Aberg, kes seljatas 17 aasta jooksul rohkem kui 5000 maadlejat ning ei kaotanud ühtegi võistlust.“ 125. sünniaasta-päeval (2006) paigaldati büst Kolga mõisa Abergi sünnikodu lähedale. Büsti õnnistas sisse Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja sõnadega:„Et selle jõumehe elu ja võidud võiksid olla kodukandi rahvale eeskujuks.“ Soovime, et ka mittekohalikud aardeleidjad saaksid siit innustust ja püüdleksid oma võitude poole.
Koordinaatide 0-punkt viib teid Abergi büsti juurde. Aare on peidetud siit loodesse (NW) (asimuut 280°) 60 m kaugusele, ~2 m kõrgusele puuõõnde.
Häid eduelamusi ja võite ka geopeituse radadel!
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Lõpus pidin uurima ettevaatlikult, et peidukoht kellegi kodu ei oleks. Vist ei olnud :)
Aitäh aarde eest!
Sel ajal kui teised mõisa uudistasid, üritasin mina seda leida. Algul ei tahtnud topsik kätte jääda kuna tundus liiga sügaval, siis aga sain aru, et selle kättesaamiseks on ka väike abivahend. Aitäh!
Viimane leidmata peitja peidetud aare :)
Vahelduseks meid hommikust saati õhtuni välja jälitanud nõgesemassiividele ja satikakolooniatele oli see aare nagu sõõm värsket õhku, mis meie nürisid meeli hellalt trööstis. Hea kiire leid. Aitäh!
Koha leidsime üles, aga selle kättesaamisega oli tegu. Kohalikke abivahendeid ja peale mitmeid katseid see ometi õnnestus.
Aitäh peitjatele!
Leiulogide põhjal on aare omal kohal, leitav ja logitav.
Täna sai siis kiiruga Abergil uuesti külas käidud. Seekord siis õnnestunult, võeti kenasti vastu. Panin nime külalisteraamatusse kirja ja saigi selle mind kaua häirinud täpi siit likvideeritud. Eelmisel korral olin täiesti õigest kohast otsinud, aga ei teagi, miks siis mitteleid tuli. Ju ei vaadanud piisavalt põhjalikult. Täna oli siis hetkel inimtühi, nii et sai ilusti toimetada. Mõis on ikka igavesti uhke olnud, kahju kohe, et naa kehvas seisus teine praegu. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.
Külastasime Liiva laata ja astusime läbi, et taas õnne proovida... nooo lõpuks õnnestus logida :) Täname!
Leitud. Aitäh!
Hea, et herilased näitasid koha kätte. Läks natuke aega kuni saime nendega jutule, et nad aarde ikka korra meie kätte loovutaksid.
Tegelikult on aare täiesti olemas ja leitav!
Esimene kastan reas on oma elu lõpetanud, kui aare oli selles siis nüüd seda enam ei ole.
Viimane leid 2022. a alguses, GC lehel ka mitteleiud al mai 2022. Omanik võiks üle vaadata, kas tops on omal kohal.
Enne ja pärast Hõimumarssi uudistasime siinseid puid ka. Leidsime õige asukoha kuid topsi selle õõnsusest kahjuks mitte.
Et siiakanti sõit ei lõpeks ainult ühe aardeleiuga, tulime veel mõnda punkti vaatama. See välimõistatus tundus lihtne. Null muidugi näitas 10 meetrit mööda meil, aga eks sai kõik ümberkaudne ka üle vaadatud ning tops avastatud. Aitüma peitmast!
Kui me juba kodulinnast piisavalt kaugele sõitsime, siis vaatasime mõne aarde veel üle. Selle aarde asukoha olime välja kalkuleerinud umbkaudselt. Peidikust tuli konteiner ilusti välja. Saime nimed kirja, edasi vaatasime mõisa ka üle.
Nagu üks geopeitur ikka. Läbi võsa ja muude takistuste sikkadi sakkadi aarde juurde ning sirge seljaga mööda teed tagasi. Selles osas läks kõik täpselt nii nagu vaja. Aarde leidmise osas aga esimese hooga pisut ehmatasime, et kas aare koos puuga hävinud aga siis liikusime olemasoleva isendi juurde ja panime nimed kirja. Huvitav kant. Tundub, et pole siia jupp aega sattunud ja täna ka pikemalt uudistama ei jäänud. Aitäh!
Lõpuks ometi aare olemas nii kaardi peal, kui ka reaalselt. Täna möödasõidul logisin ära. Aitäh!
Seal põhjas on juba mitu konteinerit, ei saagi aru, kustkaudu ja kuidas nad sinna alla kukuvad. Panime uue konteineri koos vajaliku sisuga.
Ilusaid sügisesi georetki!
Ei pesa. Ei aaret.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Mõistatus tundus igati lihtne ja loogiline. Ainuke mure oli aga see, et roheliste rattaretk oli oma tuuri lõpetamas ja iga natukese aja tagant kippus keegi mööda vurama. Mõned vabad momendid siiski tekkisid, kuid midagi aarde sarnast kahjuks silma ei jäänud, eks tuleb rahulikumal ajal tagasi tulla. Nüüd hiljem kodus vaatan, et GP lehel aare kättesaamatu. Linnust ja tema poegadest pole seal enam jälgegi. Seega pole see enam argument, et aare peaks kättesaamatu olema.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Las linnuke haudub.
Viskasin esimesel korral kirvest. Õigemini võtsin suuna kätte ja meetrite osas aimasin kohe õiget kohta. Lühema kasvu korra ei ulatunud vaatama ega kätt sügavamale panna. Tegin sisemusest foto aga ei jäänud peale. Siis sai ka valed objektid kindluse mõttes üle. Järgmisel päeval avastasin, et telefonis kompass, kus asimuudid ka peal. Tegin kindlaks, et viskasin kirve õigesse kohta. Sisemine vaist kahtlustas koguaeg õiget asja aga ei saanud ligi. Ei tahtnud toast tooli ka tuua ja suur kõneainet pakkuda. Eelmisel päeval tunduvalt kaugemal objekti vaatasin ka üle, ronides sisemuses ülespoole.
Toas oli juba isal ja ta naisel hasart, kas seekord leidsid. Ma tulin tühjade kätega tagasi ehk leiuta. Täna hommikul otse tööle minnes isa kodust (Kolgas) olin jõudnud varakult kuju juurde. Mugusid ei olnud, otsustasin uuesti uurid seda Kastanit, mis ei andnud rahu. Pikkusest jäi endiselt väheks aga siis märkasin märkamatut, mis tuli mulle kasuks. Panin nn kontsa-pikenduse alla ja käega tunnetasin. Voilaaa oligi olemas. Jõudsin kiiresti nime kirja enne bussi tulekut. Korra mõtlesin, kas riskin kirjutada. Kes ei riski, see head jooki ei joo.
Hommik algas rõõmsa noodiga.
Kõige esimesel otsimise päeval tegin ka jõumehest ka foto. Pisikesed tüdrukud vaatasid mind nagu teeks midagi enneolematut. Imelik turist. Üks ütles teisele, kuule vaat, mida ta teeb ja ostus minule.
Ma lihtsalt naeratasin ja tegin oma foto ära. Öeldes, kas see pole mitte tore kuju? Läksin kodu poole ära.
Me pakume külas viimasel ajal kõneainet Mugu mutikestele. Laupäeva õhtul viidi isa kiirabiga ka ära. Tütar turnib puude õõnsustes ja kallistab kastaneid. Lisaks teeb veel meestest pilte, kes poseerib uhkesti avalikult.
Ega isa naine oma iseloomuga ka märkamatuks ei jää.
Isaga juhtunud tööõnnetus pani juba varasemalt elu kihama. Ta sai 12.04 haiglast koju ja viidi uuesti kiirabi ära. Mugudest mutikeste elu on põnev.
Küll on teiste elud põnevad. Nii ununeb enda elu elamata.
Kolga on väga mõnus kant oma metsadega.
Seekord oli aare kodus.
Tänud
Aberg oli meil vana tuttav - Kolgas sõbrannal külas käies kohatud tegelane. Nüüd läks asi aga veelgi põnevamaks, sest temaga oli seotud aare. Mõiste "asimuut" on siiani olnud minu jaoks selline teoreetiline teadmine, millega paktikas suurt midagi teha pole, nagu et päike koosneb vesinikust ja heeliumist. Ja siis?
Seekord oli siis tarvis asimuudiga praktilist tutvust teha ja ma hakkasin kannatamatu Liisu kõrval oma telefonis erinevate programmide ja nende asimuudimääramisvõimega tutvuma. Eh, seda tööd on parem kodus ja ette teha.
Õnneks oli mul seljakotis ka korralik viskekirves kaasas. Heide läks paari katsega pihta ja Liisu leidiski puuõõnest otsitu. TFTC!
Tänud peitjale! Käe selliste kahtlastesse kohtadesse panemine on muutunud juba igapäevaseks ja isegi ei mõtle enam väga sellele. Harjumuse asi. Tore on ka saada uusi teadmisi, Abergi kohta ei olnud ma midagi kuulnud varasemalt.
Uurisime monumenti, määrasime suuna ja lugesime meetreid. Olen korduvalt Ekströmi matkal osalenud, aga seda büsti polnud varem märganud. Tänan siia juhatamast!
Kohe näha, et maadleja ;) Aardega läks ka kiirelt - leidsime esimesest vaadatud kohast.
Mitte ainult, et leidsime, vaid kolasime ka. Tõsiselt äge koht! Aitäh siia toomast!
