Aegna vigurvärk

Mõnus jalutuskäik Aegnal, tänud! :)

Leitud

Ah või selline vigurvänt! Kasutusviisi tuvastamisel midagi läks täppi, midagi kindlasti ka mööda, aga aare sai leitud. Aitäh!

Täna sai ette võetud üks tõeliselt mõnus Aegna saarering, mille eesmärgiks oli ühendada jalutamine, looduse nautimine ja loomulikult ka võimalikult paljude geopeituse aarete külastamine. Juba saarele jõudes tuli vastu see tuttav Aegnale omane vaikelu – liivarannad, männimetsade lõhn ja kerge meretuul. Infotahvli juures kaarti uurides sai paika pandud esialgne plaan, kuid nagu sellistel päevadel ikka, kujunes marsruut lõpuks pigem hetkeemotsiooni järgi.
Teekond viis kiiresti liivaselt rannalt metsa vahele. Aegna männimetsad on kuidagi erilise olemisega – kohati hõredad, kohati tihedamad, aga alati mõnusa valgusega. Sammudes mööda pehmeid nõelakattega radu jäi silma nii murdunud puid, sammaldunud maapinda kui ka aeg-ajalt puude vahelt vilksatav meri. Selline keskkond on geopeituseks ideaalne – piisavalt varieeruv, et hoida tähelepanu üleval, kuid samas rahulik ja nauditav.
Vahepeal viis tee erinevate huvitavate rajatiste juurde. Kõrge metallist mast kerkis ootamatult metsast taeva poole, justkui meenutus, et ka siinne saar pole ajaloost ega tehnoloogiast puutumata jäänud. Samuti sattusin mitmel korral aeropildistuse maamärkide otsa – suured valged plaadid kirjaga, mis keelas nende liigutamise. Neid on omapärane näha päriselt looduses, mitte ainult kaardil või eemalt.
Edasi liikudes avanesid taas rannikumaastikud. Kivised rannad, madalad kadakad ja avar vaade merele lõid väga mõnusa põhjamaise meeleolu. Tuul liigutas rohtu ja laineid, taevas oli pilvine, kuid see lisas ainult omamoodi rahu ja ilu. Kivide vahel liikumine nõudis kohati tähelepanu, kuid samas pakkus ka rohkelt võimalusi peatusteks ja lihtsalt silmailu nautimiseks.
Üheks meeldejäävaks kohaks jäi rannaäärne navigatsioonimärk, mille jalamil ilutses ootamatu kunstiline grafiti. See kontrast vana tehnilise objekti, loodusliku ranniku ja kaasaegse kunstilise väljenduse vahel oli päris äge. Samuti jäi tee peale kiviring, mille keskel oli suurem kuhjatis – kas juhuslik kivikogum või kellegi teadlik looming, jäi igaühe enda otsustada.
Metsas sügavamale liikudes muutus maastik taas. Ühtlaselt kasvavad männid, sammaldunud pinnas ja vaikus lõid tunde, et oled tõesti linnakärast kaugel. Ühe suure rändrahnu juures sai korraks pikemalt peatuda – sellised loodusobjektid annavad alati mingi ajatu mõõtme kogu ümbrusele.
Geopeituse poole pealt läks päev igati korda. Enamus planeeritud aardetest said leitud, mõni tuli kiiremini, mõne juures sai veidi rohkem ümbrust uurida ja vihjeid seedida. Just selline vaheldus teebki asja põnevaks. Logiraamatud olid korras ja nimed said ilusti kirja.
Kokkuvõttes oli tegemist väga mõnusa päevaga – paras doos liikumist, ilusat loodust, ajaloohõngu ja väikest nuputamist. Aegna on jätkuvalt koht, kuhu tasub tagasi tulla – siin on piisavalt avastamist ka siis, kui arvad, et oled juba palju näinud.
Tänud peitjatele selle päeva huvitavamaks tegemise eest! 😊

Aitäh!

Kunagi ammusel aal sai saarel käidud ja kõik tollal aktiivsed aarded leitud. Vahepeal on aga hulk vett siia saare ümber olevasse merre voolanud ning üksjagu aardeid siia taas peidetud. Seega sõprade initsiatiivil sai see väljasõit siia planeeritud ning muidugi lõime meiegi kampa. Seltsis oli lõbus kulgemine ning nii see saar taas aaretest puhtaks sai. Aitäh.

Imeilus sügisilm oli selleks merereisiks lausa loodud. Seekord polnud vaja tagasisuunduvale alusele kiirustada, sest kapten oli ju kambas ja mahajäämisohtu polnud.

Peetriga saime ka paar vanemat aaret leitud, mis möödunud korral otsimata jäid. Üks neist jäi leidmata pommi tõttu, mida siis kahjutuks tehti.

Saarering aga oli mõnus - päikseline ilm, seened, piknik ja nende vahel aardetopsid. No mis sa hing veel tahta oskad 😊

Aitäh 💞

Pühapäev lubas imeline tulla, töökohustusi polnud, perekohustused olid täidetud.... puudus ainult vettpidav plaan ja idee. Mina sain plaanist teada alles varahommikul ja kohe oli selge, et paremat plaani ei saagi olla. Suures õhinas nägin mina vist välja nagu pereema Tujurikkuja küüditamise videos - ei vettpidavaid riideid, ei peakatet ja tagasitee andis kiire õppetunni, kuidas võib tunduda päikesevarjuga Siberisse puhkusereisile minna. Aga tunnid ja minutid ja sammud ja kilomeetrid Aegnal kulgesid tõelises naudingus. Aarded, mis olid siia juurde tekkinud, juhatasid teed. Aarded, mis kunagi olid leidmata (näiteks leitud pommi pärast suleti kunagi pool saart) andsid ka ennast lõpuks kätte. Uhh, oleks vaid selliseid nädalavahetusi sagedamini. Teaks neid ette siis oleks raske töönädala läbimine lapsemäng.

Aitäh peitjatele ja päevakaaslastele.

No vigurdasime seal siis senikaua, kuniks õnnestus nimed kirja panna.

Mõnus suviselt soe pühapäev Aegna saarel. Värske õhk, puhas loodus! Tore nuputamine - ega täpselt aru küll ei saanud, mis vigurvärk see siia jäänud on. Täname aarde eest!

No halleluuja... avastasin, et ei loginudki Aegna matka aardeid eelmisel aastal ära. Ja nüüd siis proovin meenutada, missugused täpselt leitud said (tean, et kõik ei saanud). Seega võib julgelt kirjutada, kui selgub, et mu nime logiraamatus ei olnud ja ma kägu ajan. Annan siiski endast parima, et päriselt leitud ära märkida.

Kuidagi suutsime alguses lâheneda nii, et vigurivänt väga tâhelepanu ei tõmmanudki. Eestlastele kohaselt tuli enne teha tööd, siis alles tuli lõbu. Aitäh!

Kuna tekkis saarele uusi aardeid, tuli veel korra saart külastada.
Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud suuremat sorti seltskonna ja peitjatega. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Tore pühapäev Aegnal suurema seltskonnaga.Liikusime aardest aardesse,vahepeal sündmus ning taas aarde jahil.Aitäh saarele meelitamast.

Eelmisel Aegna külastusel jalutasin need neli kõrvuti asetsevat huvipunkti läbi, mis nüüd aardega märgistatud. Minu tähelepanu köitis siis samuti see metsas olev metallkonstruktsioon. Nüüd siis otsisin vaid aarde, sest aardele põhjuse andnu oli juba vaadeldud. Tänan!

Pühapäevane Aegnaring - tegime kambaga mõnusa ennelõunase jalutuskäigu kesklinna saarekesel.

Kõigepealt nägiv värki, viguri oma ja siis aaret ka. Ega ei oska ikka küll muud nime talle külge pookida, nii et las ta siis olla vigurvärk, see sobib ideaalselt. Tänud peitjale sellele värgile tähelepanu juhtimast ja aaret peitmast.

Algul logisime, siis nägime värki ka. Aitäh aarde eest!

Tänuf

Siin sai nimi kirja pandud logiraamatu teisele reale. Pikem logi on aarde Aegna kael juures. Lühidalt kirjutades oli igati tore ja kordaläinud päev ..10,7 km jalutamist, päikesepaistet ja ilusaid merevaateid.

Aitäh aardemeistrile siia saarele meelitamast!

Aare automaatselt avaldatud.