Alu mõisa (saksa k. Allo) puhul on tegemist üsna vana mõisakohaga. Seda on esimest korda mainitud aastal 1409, kui Claus Treydeni valdus. Aastasadade jooksul on see vahetanud üsna tihti omanikke ja ära on märgitud järgmised: Godeke Dönhoff, Otto von Uexküll, Johann von Wrangell, Reinhold von Rosen ja Hans Diedrich von Rosen, Bengt Heinrich von Bistram. August Wilhelm Hupel on oma väljaandes "Topograafilised teated" kirjutanud, et Alus olevat olnud klooster. Kloostri müüre on otsitud nii mõisamaja keldrist kui viinaköögi säilmetest. Paraku ei kinnita ükski teadaolev dokument kloostri olemasolu Alus.
Alu mõisa peahoonet peetakse üheks parimaks neogooti stiilis hooneks Eestis. Peahoonel on kaks põhikorrust - esimesel korrusel asusid elutoad ja külaliste vastuvõtu ruumid, teisel korrusel suur saal. Läbi kahe korruse ulatuvas vestibüülis asub suur kamin ja pidulik puidust trepp.
Trepihallis on väga suursugune lühter - nagu hiiglaslik jääpurikas ripub laest alla. Sama suursugune on suure saali laes asuv lühter. Keskmisel pildil on teisel korrusel asuv veranda, mis on minu arvates kõige hubasem ja kaunim ruum selles majas.
Alu algkool asus hoones alates 1923. aastast kuni 1955. aastani. Peale seda oli hoones erinevad otstarbega asutusi nagu masina-traktorijaam, kultuurimaja, pensionäride keskus, raamatukogu. 1999. aastal ostis üsna kehvas seisus peahoone Kaitseliit, see renoveeriti ning nüüd asub hoones Kaitseliidu kool.
Rohkem infot saab mõisa kohta lugeda:
[https://www.moisablogi.ee/post/alu-mois](https://www.moisablogi.ee/post/alu-mois)
Alu mõisa (saksa k. Allo) puhul on tegemist üsna vana mõisakohaga. Seda on esimest korda mainitud aastal 1409, kui Claus Treydeni valdus. Aastasadade jooksul on see vahetanud üsna tihti omanikke ja ära on märgitud järgmised: Godeke Dönhoff, Otto von Uexküll, Johann von Wrangell, Reinhold von Rosen ja Hans Diedrich von Rosen, Bengt Heinrich von Bistram. August Wilhelm Hupel on oma väljaandes "Topograafilised teated" kirjutanud, et Alus olevat olnud klooster. Kloostri müüre on otsitud nii mõisamaja keldrist kui viinaköögi säilmetest. Paraku ei kinnita ükski teadaolev dokument kloostri olemasolu Alus.
Alu mõisa peahoonet peetakse üheks parimaks neogooti stiilis hooneks Eestis. Peahoonel on kaks põhikorrust - esimesel korrusel asusid elutoad ja külaliste vastuvõtu ruumid, teisel korrusel suur saal. Läbi kahe korruse ulatuvas vestibüülis asub suur kamin ja pidulik puidust trepp.
Trepihallis on väga suursugune lühter - nagu hiiglaslik jääpurikas ripub laest alla. Sama suursugune on suure saali laes asuv lühter. Keskmisel pildil on teisel korrusel asuv veranda, mis on minu arvates kõige hubasem ja kaunim ruum selles majas.
Alu algkool asus hoones alates 1923. aastast kuni 1955. aastani. Peale seda oli hoones erinevad otstarbega asutusi nagu masina-traktorijaam, kultuurimaja, pensionäride keskus, raamatukogu. 1999. aastal ostis üsna kehvas seisus peahoone Kaitseliit, see renoveeriti ning nüüd asub hoones Kaitseliidu kool.
Rohkem infot saab mõisa kohta lugeda:
[https://www.moisablogi.ee/post/alu-mois](https://www.moisablogi.ee/post/alu-mois)
Ei leidnud.
Aarde õige peidukoha võiks üle vaadata. Praegu on ta arvatavasti vales kohas.
Leidsime aarde maast. Panime ta veidi kõrgemale.
leitud
Kolmanda katsega leitud. Seekord vaatas aare lihtsalt oma pesast vastu. Aitäh!
Õnneks ei olnud siin täna lapsi mängimas näha ja nii õnnestus topsike üles otsida. Tänud peitjale!
Põnev!
Äge
Pimedas ei õnnestunud leida.
See mõisaaare sai täna esimeseks leiuks. Ootasin paari inimese möödumise ära ja võtsin topsi peidikust. Kõik Ok. Tänud!
Saab ka lumega..
Ilm oli super, kraadid olematud, päike sillerdas vastu valgelt maapinnalt. Aga selle aarde tõenäoline peidik tõmbas meil kulmud kortsu ja selle mõju kestis tunde.
Pingi juures ootas üks sell oma sõpra. Me siis vaatasime hoolega tiiki ja parte, et enda kohalolu veidi õigustada. Ühtlasi pidasin plaani Inga auto parte ääreni täis toppida ja koju viia, et nad aitaksid mul nälkjatega võidelda. Kahjuks ei tundunud pardid sellest plaanist eriti vaimustatud olevat. Konteinerit märkasin küll üsna kiirelt kuid kätte saamine oli paras pusimine. Minul ei mahtunud näpud ja Inga ei näinud ega tundnud seal üldse midagi. Ometi suutis ta selle konteineri veelgi ebamugavamasse asendisse suruda. Õnneks maast leitud abivahendiga sai tops lihtsalt välja õngitsetud ja sellega sai meie mõisate tuur punkti. Tänud.
Poisinaasklid vedelesid läheduses ja vaatasid hoolega, mida me teeme. Jalutasime hoopis ümber veekogu ja selleks ajaks kui tagasi jõudsime, olid nad läinud. Aare oli kenasti nullis. Aitäh!
Tänud aarde eest!
Leitud uuest asukohast.
GC lehel selgub, et aare täitsa olemas ja uude kohta peidetud - N 59° 1.295 E 24° 45.903
Hetkel kättesaamatu, kuna konteiner on jalutama läinud.
Kolmas mõisaaare täna. Pardid tormasid kohale, ei tea, kas tulid appi leidma või muu lootus;). Aitäh.
Natuke läks aega, kuna samal ajal pidi jälgima, et lapsed liialt vee lähedal ei ole :)
Tänud aarde eest.
Aitäh aarde eest!
Aitäh aarde eest!
Tänud aarde eest!
Kuskil kaugel vist oli mõis ka..
Tänan peitmast.
Seegi mõis on tuttava ja varemgi siin pargis käidud. Sel korral tegime vaid kiire peatuse logimiseks.
Täitsa pirakas tükk. Loodetavasti ikka püsib. Logisin aarde ja kohendasin nac geokuhja. Aitähhid
Siin imetlesime rohkem parki. Mõis ise oli kaugelt uhke, aga lähemalt õige sõjakas. Aitäh peitjale!
Tegime enne Raplasse keha kinnitama suundumist kerge põike ja panime ka siia nimed kirja. Aitäh peitjale.
Hooldus! Karbi kaane siseküljele Geopeituse ametlikud kirjad, karpi harilik, lamineeritud mängujuhend, silica logilehtede vahele ja natuke vahetuskaupa. Peitsin uuesti nulli ja väike geokuhi ikka ka.