Eesti Mõisad

Palivere mõis asub Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal, koordinaatidel 58.980286, 23.867222.
Varaseimad teated Palivere mõisast pärinevad 1493. aastast. Eri aegadel oli mõis
nii von Bergide, von Luederite kui ka Pilar von Pilchaude omanduses. 1909. aastal
omandas mõisa Woldemar von Hunnius, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta
mõisate võõrandamiseni. 1845. aastal püstitatud mõisa peahoone oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline
oli vaid selle keskosa. Pärast võõrandamist tegutses mõisas lastekodu, alates 1960.
aastast aga eriinternaatkool. Tollal ehitati mõisahoone ka täies mahus kahekorruseliseks. Hiljem asus mõisahoones Palivere laste- ja noortekodu ning viimati oli
see kasutuses võõrastemajana, mille keldrikorrusel tegutses baar ja õllesaal. Riigi Kinnisvara AS on mõisa üritanud mitu korda müüa. Hetkel ei tegutse mõisas midagi ja mõis ise on väga räämas olukorras.

Tammiste mõis oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal. Pärnu linna Trammiste linnaosas, mis paikneb Pärnu jõe ääres.

Koordinaadid on: 58° 22.4717' 24° 34.0000'

Mõis asutati 1560. aastatel. 18. sajandil olid mõisa omanikud Stackelbergid. Pärast 1809. aastat kuulus mõis Seebergidele. Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist kuulus mõis Wulffidele; viimane omanik Josef Wulff. Wikipedia

Hoones paikneb praegu Trammiste hooldekodu ning seda on 20. sajandil veidi ümber ehitatud. Ka mõisa paar säilinud kõrvalhoonet on hooldekodu kasutuses.

Leidsime Uhtna mõisa Rakvere vallas Lääne-Virumaal.
Koordinaadid on 59.394293 26.567486
Mõisa on esmakordselt mainitud aastal 1489.
Mõisa peahoone põles 2012.aastal.
Praegu on hooned nukras seisus v.a tall-tõllakuur. Seal asub Uhtna pood, kus ka täna ostlesime, nagu turistidele ikka kohane.
Mõisa peahoonel on osaliselt säilinud neli paari joonia sambaid. Mõisa parki on rajatud disgolfi rada.

Varangu mõis (saksa k Warrang) rajati 17. sajandi lõpul, eraldades ta naabruses asuvast Liigvalla mõisast. Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Koeru kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Väike-Maarja valla territooriumile. Varangu mõis asub koordinaatidel 59.037587, 26.098971. 18. sajandi lõpul kuulus mõis von Krusensternidele. Nende poolt püstitati 1800. aasta paiku Varangule Eesti üks esinduslikumaid varaklassitsistlikke mõisahooneid. Hoonet iseloomustavad ümarad fassaadinurgad, selle keskosa kaunistab neli pilastrit. Paarispilastritega kaunistatud ümarnurkades asuvad teisel korrusel sepisrõdud, portaali (tegelikult kogu hoone välisseinu) kaunistab stiilne stukkdekoor. Hoonele on iseloomulik ümmarguste nurkadega saal, mille nurkades paiknenud uksed on meisterliku tisleritööna valmistatud kaarjatena. Peahoone esist väljakut ääristavad üksteisega väliskujus sarnased ait ja tall-tõllakuur, mis on mõisa peahoonega samaaegsed. 1997. aastal ostis mõisa arhitektiharidusega Norra kodanik Per Martin Tvengs­berg, kes seda ka järgemööda taastas. Nüüdeks on härra taevastel radadel ning mõisaomanikeks on eestlased, kes olid härra juures tööl (seda sama mõisa taastamas).

Otsest äritegevust mõisas ei toimu, aga olen kuunud, et mingitel juhtudel on mõisa renditud üritusteks. Eks huvilised leiavad kontakid ise :)

Vana välimust näeb vanadpildid.net keskkonnast- https://vanadpildid.net/index.php?option=com_pictures&Itemid=&photo=2677&searchword=varangu
Ning rohkem detailset infot ikka googeldades!

Meeksi mõis on mu maakohale väga lähedal ja pidevalt sõidan sealt mööda. Meeksi mõis, mis eraldati 1740. aastal Räpina mõisast, asub tänapäeval Tartumaal, Meeksi vallas. Kuigi mõisa suurejooneline peahoone on hävinud, on alles valitsejamaja müürid ning mitmed teised hooned, nagu ait ja kuivatihoone. 19. sajandil kuulus mõis von Knorringite suguvõsale ja alates 1908. aastast kuni võõrandamiseni oli omanik Oskar von Stryk. Praegu on Meeksi mõis ka müügis. Koorinaadid on 58.215901, 27.437117.

Pudivere mõis rajati 1586. aastal, eraldades selle naabermõisast Võiverest. Asub Lääne-Virumaal Väike-Maarjas. 1999. aasta tulekahju järgselt on hoone varemetes. Katused kaotanud puithoone varemed on eravalduses, kuid korrastamata ja hävimas.

Kuie mõis asub koordinaatidel 59.111463,26.052480, Tapa vallas, Lääne-Virumaal.

Mõis rajati 18.sajandi algul. Mõisa ümber oli park, mille serva jäid hobusetall ja pritsikuur. Mõisapargis oli kaks tiiki – Saame tiik ja Vabriku tiik.
Praegusel ajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, nt ait ja valitsejamaja. Samuti asus Kuiel tuuleveski, mis on osaliselt säilinud. Mõisa peahoone on tugevas lagunemise järgus.

AA mõis asub Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Koordinaadid 59.425636 ja 27.150702. Mõis on renoveeritud ja praegu on seal muuseum kus praegu saab seal näha mõisaaegses stiilis sisustatud kabinetti ja saali. Fuajees on näitus vanaaegsetest esemetest.

Väikemõisa mõis asub Viljandimaal, Viljandi kihelkonnas, nüüdisajal Viljandi vallas Peetrimõisa külas. Kordinaadid: 58.38648, 25.63085

Peab ära mainima, et algsest ei olnud Väikemõisa mõis üldsegi mitte mõis. Väikemõisa ajalugu algab 1890. aastate lõpust, kui osteti kokku neli talukohta - kaks juba maa ostnud talupoegadelt ja kaks maatõkki kaula mõisalt. Juba hiljem - 1904.aastal omandas mõisa naabruses asuva Karula mõisa omanik Alexander von Helmersen nign nii sai Võikemõisast Karula mõisa poolmõis.

Mõis on juugendsugemetega heimatstiilis, mille peahooe valmis arhidekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi ning on Eestis üks kaunimaid omataolisi.

Väikemõisa mõis jäi Helmersenide valdusesse kuni 1939. aastani. Peale Teist maailmasõda, 1948. aastal hakkas mõisas tegutsema lastekodu. Esimesteks elanikeks olid peamiselt orvud ja vallaslapsed. 1998. aastal pidas lastekodu oma 50-dat sünnipäeva ning selleks ajaks oli lastekodus elanud veidi üle 1400 lapse. 2012. aastal valmisid uued peremajad lastele ning sellest ajast alates seisab Väikemõisa hoone tühjana.

Täna on maja tühi ning peauks on kettidega kinni aheldatud, uksel aga silt mis ütleb, et maja on valveall ning juures on kontaktnumber, mille kaudu saab informatsiooni.

Kasutatud allikad:
http://www.mois.ee/vilj/vaikemoisa.shtml
https://www.moisablogi.ee/post/vaikemoisa-mois

Keava mõisa Sonni karjamõis Järvamaal Türi vallas.
Koordinaadid 58.900530, 25.159792

Saaremaal Lõpi külla rajati XVII sajandil Lõpi mõis. Mõis jõudis tegutseda vaevu paar sajandit, kui ta löödi laiali ning maad jaotati talupoegade vahel. Tänapäeval on mõisa asukoht aimatav paekivimüüri järgi ning ala ümbritsetud soliidsete kiviaedadega, millede vahel looklevad vanad külateed. Unustuse hõlma vajunud Lõpi mõisa koordinaadid 58°28'31" 22°44'38".

Heimtali mõis asub Viljandimaal Viljandi vallas Heimtali külas koordinaatidel 58°19′21″ 25°30′21″.

Mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal – keskajal rajatud ordumõis allus Karksi ordulinnusele. Algselt kandis see nime Linsen, aga ka Agende ja Kurwitz. Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale ja võõrandati 1919. aastal. Heimtali nime sai mõis 1793. aata jaanuaris, kui mõisahärra Frederich Wilhelm von Sievers laskis mõisa oma varalahkunud armastatu, tudengipõlves Leipzigis kohatud Luise Heimenthali auks ümber ristida Heimtaliks.

XVIII sajandi lõpus polnud siin suurt muud kui väheldane poolkelpkatuse ja kahe korstnaga puidust jahimaja ja ümbritsev imekaunis loodus. Peale puithoone maha põlemist ehitati asemele klassitsistlik, sümmeetriliselt asetseva kõrgema keskosa ja madalate tiibadega, üle 70 meetrilaiuse fassaadiga kivimaja. Alates 1932. aastast tegutseb selles mõisa peahoones kool, praeguse nimega Heimtali Põhikool.

Mõisa sissesõidutee ääres seisab aastail 1858-1861 ehitatud ringtall - maakividest ja tellistest tehtud korrapärane 16-nurkne ehitis, mille ümbermõõt on üle 200 meetri. Hoones paiknesid kunagi hobusetall, lehmalaut, nuumhärgade laut, tõlla- ja vankrikuur ja tallimehe tuba. 2008. aasta augustil valmis ringtalli siseõuele Heimtali Põhikooli spordihoone. Aasta hiljem restaureeriti ka talli müür, millest oli säilinud vaid 20%.

Mõisamaja eest Raudna orgu liikudes leiab toekate maakiviseintega, kõrge kivikatuse ja nelja sihvaka nurgatorniga hoone, mis ehitati 1832. aastal ja renoveeriti 1984. aastal. Seda neogooti ehitist on peetud viinaköögiks, kuigi tegemist oli juustukojaga. Eelviimasel sajandivahetusel tegutses seal šveitslasest meier Johann Hofer. Meierei tegutses 1937. aastani. Praegu on see hoone eravalduses ja vaadeldav vaid eemalt.

Tootsi karjamõis. Pilt ja tekst SaintEgge logis

Kuna leiuks võib märkida kõiki erinevat liiki mõisaid siis meie valikuks osutus Tootsi Karjamõis.

Tootsi mõis oli Karjamõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal. Esimesed kirjalikud märkmed Tootsi mõisa kohta pärinevad 1790. aasta Viluvere mõisa kaardilt. Viluvere mõisa juurde rajatud Tootsi karjamõis oli väike põllumajandusmõis, mille toodanguga (teravili, piim ja liha) varustati Pärnu linna. Mõisa maad olid suhteliselt kesised – niisked ja kivised. Mõisahoonetest on tänapäevaks säilinud vaid maakividest lauda varemed, mis ehitati 20. sajandi alguses. Tootsi karjamõis tegutses Pärnu linna rendimõisana kuni 1940. aastani.

Tänaseks ei ole mõisast endast enam midagi säilinud, kuid paksu seinaga laudavaremed, seisavad püsti siiani.

58° 33' 38.28" 24° 47' 44.46"

Pärnumaal Tori vallas Pärnu jõe kaldal asub Taali / Staelenhofi mõis koos mõisapargiga. Uusrenessanss-stiilis ning mitmete neogooti mõjutustega peahoone ehitati algselt 1852. aastal, renoveeriti laitmatult 2015. aastal.

Taali mõis (saksa keeles Staëlenhof; varem ka Pairt) oli rüütlimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal.
Taali mõis kuulus 17. sajandist kuni 1919. aasta võõrandamiseni Staël von Holsteinide suguvõsale. Nende perekonnanimest tulenevad ka mõisa eesti- ja saksakeelsed nimed.
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli parun Wilhelm Iwan Staël von Holstein.

1852.aastal rajati üsna suur uusrenessanss-stiilis kohalikust paekivist härrastemaja. Härrastemaja vasak tiib koosnes verandast (talveaiast) ja kaarakendega saalist. Keskmine osa oli kahekorruseline. Parempoolne, ühekorruseline tiib lõppes kolme korruse kõrguse torniga. Hoone sissepääsu ees on lahtine kaaravadega sammasrõdu ehk altaan. 1934. aastal lammutas tolleaegne omanik Kaitseliit kaks kolmandikku mõisahoonest ning müüs Tallinna ehitusmaterjaliks. Alles jäi vaid parempoolne ühekorruseline osa koos torniga. Teises maailmasõjas alles jäänud lossi osa ei hävinud. Nõukogude ajal kasutati järelejäänud osa kohaliku põllumajandusasutuste kontorina ja hiljem ametiõppe kombinaadina. Tori sovhoosi viimastel aastatel kaevati välja mõisahoone kogu vundament, aga taastamiseni ei jõutud.

Tänapäeval on mõisahoone säilinud osa eravalduses.

Koordinaadid N 58° 27', E 24° 45′ 9

Ilus õhtune jalutuskäik oli Pärnu jõe kaldal.
Aitäh!

Praegu asub Albu mõis Järva vallas Järva maakonnas. Koordinaatidel 59.153359,25.659382. Teated ühest vanimast ordumõisast Järvamaal ja Eestis pärinevad 1282. aastast. Albu mõisaansamblist on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park. Mõisa dekoor on lihtne ja lakooniline. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Albu mõisas saab vaadata näitust.

Mina lisan siia nimekirja Sooniste mõisa. Asub rapla maakonnas, märjamaa vallas, sooniste külas. 58.9633° N, 24.2154° E
Sooniste mõis oli rüütlimõis.
. Sooniste mõis (saksa k Soinitz) on rajatud 17. sajandil. 20. sajandi algul kuulus mõis von Mohrenschildtide aadliperekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Hermann von Mohrenschildt.
Kivist peahoone püstitati mõisa 18. sajandil, kuid meieni on ta säilinud 19. ja 20. sajandil ümber ehitatud kujul klassitsistliku välimusega.
Praegune väliskuju pärineb hoonel 1905. aasta põletamise järgsest ajast, mil hoone taastati. Põhiosas ühekorruselisel hoonel on kahekorruselised otsad, mida kaunistavad lamedad kolmnurkfrontoonid. Sarnane frontoon on ka peaukse kohal fassaadi keskosas.
Praegusel hetkel on mõis eravalduses ja jäetud lagunema.

Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati Läänemaal Noarootsi kihelkonnas 1620. aastal.
Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas. Mõis kuulus 1919.aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium.
Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring.
Ühekorruseline mõisa peahoone – osalt kivist, osalt puidust – on ehitatud arvatavasti mitmes osas 19. sajandil. Säilinud on ka mõni kõrvalhoone (ait, tall-tõllakuur).

Uue Varbla mõis. Lääneranna vald, Aruküla, Pärnu maakond.
(58.4182118, 23.7648027)
Uue-Varbla mõisahoones asuva muuseumi väljapanek kajastab Varbla valla ajalugu ning kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel. Mõisa viljaaidas saab tutvuda vanade tööriistade ja masinatega. Varaklassitsistlikus stiilis puidust mõisa peahoone aastast 1797 on omaette vaatamisväärsus. Muuseum on loodud omaalgatuse korras ja tegutseb MTÜna.
Muuseumi saab külastada etteteatamisel.

Koluvere mõis asub läänemaal koluveres 58.905450 24.104093

Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (Schlosse Lode) märgitud aastal 1427. 1496. aastal mainiti dokumentides esmakordselt Koluvere mõisa.

Koluvere piiskopilinnus (mõis) on säilitanud põhiosas keskaegse linnuseliku väliskuju. Samas on siseruumid mitmete tulekahjude jooskul hävinud ning palju kordi ümber ehitatud, nii et keskajast pärinevad seal suuresti vaid müürid, tornid ja väravaava, samuti mõningate keldrite võlvid.

Alates 2006. aasta kevadest on loss eraomanduses.

http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml

Pada mõis 59.4247004, 26.7087293
Asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Pada külas.
Varaseimad teated Pada mõisast (saksa k Paddas) pärinevad 1505. aastast. 18. sajandi lõpul kuulus mõis Vene saadikule Poolas Otto von Stackelbergile, kes lasi mõisa püstitada Eesti tolle aja ühe luksuslikuma peahoone. 1782. aastal valminud suurejooneline kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati Peterburist pärit prantsuse arhitekti J.B.M. Vallin de la Mothe'i projekti järgi. Hoone kolmekorruselisel keskrisaliidil oli lame kolmnurkfrontoon.
Mõisa peahoone põletasid 1917. aastal maha revolutsioonimeelsed sõdurid ning sellest ajast alates on ta varemeis. Arvati, et parun pani mõisa ise põlema. See oli rikkaim mõis ümbruskonnas, omas ka viinavabrikut. Varemed asuvad aiaga piiratud taluhoovis, säilinud on enamik müüre.

Edise mõis: 59.372232 27.385096

Asus Jõhvi kihelkonnas, praeguse Jõhvi valla territooriumil.

Edise mõis on esmamainitud 1477. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnusena — põhjuseks ta strateegiline asukoht Tallinn-Narva maantee ääres. Rahvasuu räägib ka Ediselt Jõhvi kirikusse suundunud maa-alusest käigust, mida pole aga leitud.

Mõisa peahoone on ehitatud 1860tel aastatel. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Fassaadi ilmestab kolme kaaraknaga eenduv eeskoda. Peahoone mõneti ebakorrapärane planeering lubab arvata, et ta võidi ehitada ümber varasematest ehitistest.

Peahoone vastu, teisele poole auringi, püstitati esinduslik kaaristuga ait-kuivati. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid hajusalt peahoone läheduses mõisapargis. 17. sajandil läks mõis von Maydellide aadliperekonna kätte, hiljem kuulus ta pikalt aga von Rosenitele. Enne võõrandamist 1919 olid mõisa omanikeks Sofie von Jermolov ja Katharine von Baer. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson.

Praeguseks on mingil määral säilinud vähesed kõrvalhooned, ka peahoone on säilinud, kuid seisab kasutuna ja kinnilöödud akendega.
Mõisa ümber ehitatud ait-kuivatis asub tuntud söögikoht Valge Hobu Trahter.

http://www.mois.ee/viru/edise.shtml

Loona mõis oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal asub mõis Saaremaa vallas Saare maakonnas. Koordinaadiks N58,33288 E22,02159.

Keskajast pärinevat Kihelkonna-Loona mõisa (saksa k Kadvel) on esmamainitud 1506. aastal, kui see kuulus Ewald Rösele. Mõisa peahoone kohal paiknes keskajal vasallilinnus, mille müüre on säilinud hoone keldriosas.

Võõrandamisjärgselt seisis peahoone pikka aega kasutuseta. 1997. aastal renoveeritud mõisahoones asuvad praegu külalistemaja ja restoran. Suures ja korrastatud pargis on lisaks häärberile säilinud mitmed hooned: tõllakuur, tiigi ääres ait-kuivati (tänapäeval kasutuses puhkemajana), aednikumaja (tänapäeval kivimaja, fossiilide muuseum), karjakastell (tänapäeval näitusemaja, milles paikneb Vilsandi rahvuspargi teabepunkt ning püsinäitus rahvuspargi ajaloost ja looduskaitsest) ning piimakelder.

Saastna mõis (saksa k Sastama) on asutatud 17. sajandi lõpul. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Rennenkampffide aadliperekonnale.
Mõisa peahoone oli esinduslik ja suursugune barokne kiviehitis, püstitatud arvatavasti 1760-80tel aastatel.
Mõisa peahoone lagunes ja jäi varemeisse 1960-70tel aastatel. 1980tel aastatel veeti täitematerjaliks ära ka suur hulk peahoone müüridest. Alles jäid vaid vasakpoolse (idapoolse) otsa müürid.

Mõis asub koordinaatidel 58,724544 23,565177 Saastna poolsaarel, Karuse kihelkonnas, Läänemaal

Tänaseks päevaks on ka need vasakpoolse otsa müürid lagunenud ja võsas.

Suvepuhkuse ja RMK l6kkeplatsidega on see hea asi, et kui jääd hommikul piisavalt kauaks paikseks on v6imalus et kohtud RMK hooldusmeestega. Eks enamjaolt on tegemist endiste metskondade metsavahtidega kes oskavad sealsest ajaloost nii m6ndagi huvitavat pajatada. Nii me olimegi siis Kavadi järve ääres vahetult Uue-Saaluse M6isa varemete läheduses. See konkreetne m6is on juba varem siin maha märgitud. Ja leiupiltidel olevast myyrist asus m6isa peahoone hoopis teisel pool järvekaldal. Mis oli samuti ysna täbaras olukorras ja kokkukukkunud katusega. Eelpool mainitud myyri ja hoone kohta sainaga teada et kunagi oli seal t6esti kool tegutsenud. Kuna aga naaberkylaga käis koolikohtade yle v6imuv6itlus siis kylajuttude järgi olevat naaberkooli direktor k6rtsis maksnud meestele et nad kooli p6lema paneks. Nii juhtuski ja kuna tuleroaks langenud kooli ei j6utud uueks 6ppeaastaks korda teha siis kolitigi kogu 6pilaskond naaberkyla kooli. Hoone siisk itaastati ja hiljem tegutses seal kohalik kultuurimaja. Olgu kaldusin nac teemast k6rvale. Tegelikult tahtsin rääkida et sellel m6isal oli lausa mitu ärkamist. Siinne oli Uue-Saaluse aga ennem kolimist asus m6is hoopiski yhe teise paisjärve ääres ja kandis Vana-Saaluse m6isa nime. Vana-Saaluse m6isa maadel aga laiusid nyyd vaid unustusse jäänud metsad ja yks ajahambast räsitud talupidamine. Tunnistuseks on veel alles ka paisjärv ja uhke vesiveski tamm. M6is asus Tassomäe, Vana-Saaluse kylas V6ru maakonnas 57.724235 27.223396

Kõima mõis
N 58.61282°, E 024.20581°
Lääneranna vald, Pärnumaa

Eravalduses mõis koos sel sajandil restaureeritud peahoone, vähem säilinud kõrvalhoonete ja omapärase riigiga.
Facebooki andmetel toimub iga aasta juuli esimesel laupäeval “Kuurebaste festival”, kus esinevad Eesti artistid. Nii ka sel aastal.

Põlgaste mõis asub Lahedal. Kunagi oli seal olnud Põlgaste. See asub koordinaatidel 57.9429094, 26.9369953. Kuigi mõis
püsib veel püsti ja näeb üpris korralik välja seisab see praegu kahjuks tühjana.

Vändra kirikumõis (saksa keeles Pastorat Fennern) asub Pärnu maakonnas, Vändra vallas, Kirikumõisa külas; Vändra alevikust mööda Vändra-Viljandi maanteed umbes 1 km. Mõisa peahoone koordinaadid 58.65107, 25.061549.

Vändra kirikumõisa peahoone on ehitatud 19.saj. alguses ja põhjalikult ümber ehitatud 19.saj. 30-40.aastatel.Hoone algsele kehamile lisati juurdeehitus hoovipoolsele küljele, tehti kahekorruseline rõdu-veranda ja veel teine veranda fassaadile, andes hoonele erilise liigendatuse.Võimalik, et samaaegne on murdkelpkatus.Ümberehituse kui mitmete kirikumõisa ehituste rajamise initsiaatoriks oli pastor C.E.A. Körber.

Mõisa peahoonet kasutab MTÜ IIDA, mis pakub majas nii käsitöökursuseid kui ka majutust, mida saab broneerida airbnb keskkonnas. MTÜ IIDA kohta leiab rohkem infot www.iida.ee.

Koigi mõis Järvamaal N58°50'00.8"E25°45'03.3"
Varaklassitsistlik kivist peahoone valmis 1771. aastal Johann Adam von Grünewaldt’i ajal. Mõisa peahoone põhikehand oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge kelpkatusega. 1806-1812 toimus härrastemaja põhjalik ümberehitus ning valmisid selle aiapoolsed tiivad.

Tänapäeval on peahoone võrdlemisi suuremahuline, taandatud U-kujulise põhiplaaniga. 1757.a rajas Johann Adam von Grünewaldt oma mõisa küladesse talurahvakoolid, seda aastat loetakse ka hariduselu alguseks Koigis ehk siis haridust on siin saadud juba üle 250 aasta.
Meie külastasime mõisa Unustatud mõisade päevade raamas, kuulasime giidi väga huvitavat ja põhjalikku loengut, jalutasime imeilusas aias.

Väimela mõis asub Võrumaal Võru vallas.
Koordinaadid: 57°53'34.4"N 27°01'04.6"E

Mõisa peahoone on Võrumaa kutsehariduskeskuse kasutuses, härrastemaja läks mõni aeg tagasi põlema ja on praegu varisemisohtlik.

Hetkel suurem osa mõisast aktiivselt kasutust ei leia.