EK12: Mihkel Mutt

Vanemad Muti teosed on toredad, uuematest on kuidagi selline kibestunud toon kõlama jäänud minu jaoks. Aarde lõpp võttis ikka nõutuks, no ei oldud siia korralikku silda ehitatud ja varasemad katsed seda teha olid kõik vee all juba. Sai siis loodetud pikkadele jalgadele ja läkski lausa kaks korda õnneks selle hüppega. Edasi järgmise aarde poole suundudes sai muidugi selgeks, et see kraav lõppeb ikka mingis kohas ära ja sealt saanuks hüppamata ja kuiva jalaga kohale. Nagu ikka. Aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest!

Raamatu leidsin seekord fb marketist. Mitu nädalat läks aega enne, kui kaant sai paotatud. Koordinaadid sai kätte ning asukohta nähes jäi ootama külmemat aega. Sobilikul ajal sai nüüd ära käidud. Aare korras, tänud.

Kuna mul oli vahepeal üks aare logimata siis käisin Hunduga kõigepealt selle juures ja Aive jalutas seni edasi. Kui ma talle järgi jõudsin siis leidsin ta selle aarde juurest kraavist. Sai ta siis välja sikutatud ja ringiga ka aarde juures ära käidud. Metsas ja rabas ja kõigil puudel, põõsastel ja ka kraavide peal oli tänaseks väga palju kohevat lund seega ei saanud üheski sammus kindel olla, mis jala all ees võis oodata. Ma käisin veel ühe aarde juures ära ja sellega lõpetasime tänaseks raba ja paksu metsa aarete otsimise ära ning suundusime mugavamaid aardeid otsima. Tänud mõistatuse ja aarde eest!

Täna esimene aare ja kui kohapeal hakkasin kraavi ületama siis sinna ma ka maandusin,egas midagi auto juurde ja kuivad riided selga aga rabasse enam ei läinud vaid võtsime uue suuna.Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud!

Leitud

Leitud

Raamatu luges Indrek läbi juba mõnda aega tagasi. Nüüd nimed ka kirjas. Aitäh!

Mihkel Muti loomingust olen varem lugenud vaid "Keerukuju". Mittekuimidagi ei mäleta. Raamatu nimigi tuli meelde alles siis, kui MM kirjutatud teoste nimekirjale pilgu peale heitsin. Kuna rohkem ma selle kirjaniku teoseid ei lugenud ja too loetugi on ununenud, ju siis ei haakunud minuga tema poolt kirjutatu. Sama võib öelda ka nende tuules hiirte kohta. Polnud mulle kirjutatud. Aga töötasin ikkagi paari tunniga vastuste saamiseks läbi. Kõik raamatud ei saagi kõigile kirjutatud olla, igaühele oma.
Täna oli imeline kevadilm ja kuna suur kiire hakkab mööda saama, võtsin suuna rappa. Valisin siis koha välja ja kuna polnud plaanis autoga võimalikult lähedale saada vaid rabas jalutada, lähenesin lõunast. Tegelikult natuke vale valik, sest inimtegevuse tulemusena oli sealpool rabast järgi jäänud mingi täielik songermaa. Aga astuda oli ikkagi tore. Haarasin autost igaks juhuks kummikud kaasa, kuna logidest oli jäänud mulje, et neid võib vaja minna ja panin plaani paika..Kui maa on kuiv, siis astun ilusti tossudega lõpuni. Kui läheb väheke kriitiliseks, vahetan kummikute vastu oma tossud välja ja viimase variandina, et kui nii kriitiline, et ka kummikutes kuivaks ei jää, lähenen tossudes ja pärast vahetan kuivade kummikute vastu jalanõud välja. Geniaalne. Ja arvake ära, mis variant käiku läks. Loomulikult esimene. Kuna lähenesin õigelt poolt, oli juba kaugelt näha, mismoodi kraavi vältida saab. Nii et kenasti kuiva jalaga kohale.
Tänud peitjale lugemissoovituse ja aarde eest.

Tänud aarde eest!

Loomulikult see üks aare, kus geokontrolli ei ole, oli just see ainus raamat, kus mul üks küsimus kuidagi lugedes vahele jäi ning vastuses kindel ei olnud. Õnneks seal ainult kaks vastusevarianti oli ning kaardile mõlemat punkti kandes olin üpris kindel, kumb vastus õige on. Raamat ei olnud ka nii põnev, et oleks otsast peale hakanud lugema vastuse leidmiseks ja nii umbes-täpselt enam-vähem kindlalt usaldasime minu saadud koordinaate. Raamat ise, njah, alguses ei saanud vedama ja siis vedasin lihtsalt läbi.... Oli huvitavamaid kohti ning lõpuks tekkis kerge huvi, aga päris ühele lainele selle suure joominguga ei saanud.

Ega esimesel otsingukorral mõned nädalad tagasi ka aarde endaga ühele lainele ei saanud, aga tekkis kahtlus, mis veel puudu ja mis teha tuleb. Täna, teel hoopis ühe teise aarde poole, otsustasime, et nopiks hoopis selle ära. Asukoha õigsust kinnitas eelnevate leidjate "jälg". Seekord olime ka paremini valmistunud ning Kärdile jäi logimistoiming, mina samal ajal üritasin kahele kääbusšnautserile tegevust pakkuda, et nad Kärdile järgi ei läheks - valmis olid nad igal juhul selleks ja ma pidin päris rangelt (lõpuks lausa kaelarihmast kinni hoides) neid tagasi tõmbama. Hulljulged!

See kant pimedas aga meile sobib, sest kui tuttava koerad hoida, siis nad saavad seal vabalt ringi joosta ning erilist hirmu ei ole. Loomulikult auto juurde tagasi jõudes tekkis olukord, kus ikkagi teist autot nägime. Õnneks koerakesed olid juba nii külmunud ja täiesti hämmastavalt sõnakuulelikud, et kui said käsu autosse ronida, siis väga ruttu ja vastu vaidlemata seda ka tehti. Kuna Lacey on eriline külmavares ning totaalselt värises, siis mässisime ta minu salli sisse ning Kärdile sülle, kus ta kogu tee koju värises (õnneks iga minutiga aina vähem) ning nautis väga head vaadet, mida tagaistmelt kunagi ei saa.

Ühelt poolt see miinus 13 kraadi, mis auto näitas, on paras vastik juba, samas külmunud maa teeb geopeituri elu lihtsamaks - kui aare kõrgemal pesitseb. Eriti huvitav oli, et Mustamäele tagasi jõudes näitas auto vaid miinus 7 ehk siis kuumasaarte jõhkrus Tallinnas sai omal nahal kogetud.

Pika jutu lõpuks peitjale aitäh, raamatuaarded väga meeldivad ning igati vinks-vonks mõistatus!

Mai luges raamatu läbi ja lahendas mõistatuse ära. Mina käisin aardel järgi ja panin nimed kirja. Samal ajal takistas Mai kahel šnautseril ujuma minna miinus 13 kraadiga. Korra varem käisme ka siin vaatamas, aga kuna lisavarustus oli autos, siis ei viitsinud järgi minna. Oli tore lumine jalutuskäik. Aitäh!

See on esimene raamat mille diagonoaalis läbi lugesin, kuidagi ei saanud ühele lainele. Õhtul tegime perega mõnusa jalutuskäigu, mis kujunes päris pikaks, kuna lapsel oli vaja kõik lombid läbi käia ning jää võimalikult väikseks purustada. Aitäh aarde eest.

Leitud, logitud, tänan!

Logitud väikesel jooksuringil. Oli vaja tasakaalu ka harjutada. Paigal ei saa olla, mõned parmud said kõhu täis. Aitäh!

Leitud. Tänan

Tegin täpselt nii nagu peitja kirjelduses mainib ehk tutvusin raamatuga. Mõned päevikukanded lugesin ka otsast lõpuni läbi, kuid enamus raamatust sai diagonaalis läbi sirvitud ja kõik vastused tulid üllatavalt lihtsalt. Umbes tunniga oli asi mutt ja koordinaadid käes :)

Võrreldes eilse pakasega oli täna palju leebem ilm ja väike jalutus "Madise metsas" kulus igati ära. Rahvast oli siinkandis täna väga palju liikvel- tehti metsatööd ja mitu gruppi kaitseväelasi oli oma metsarännakul. Lausa kahju hakkas neid vaadates, kuidas nad oma raskete seljakottidega ja üsna piinatud nägudega ringi vantsisid.
Meil oli meel rõõmus ja aardeleid mõnusalt kiire. Kuna meie matk tundus natuke lühike, siis tegime täitsa oma lõbuks palju pikema ringi, väisasime mõnda varem leitud aaret ja kokku saigi samme 10 000.

Aitäh põhjuse eest taas metsa tulla!

Ega ma kuntiinimeste tegemistest väga palju ei tea. Mutist selgus, et joovad veel rohkem kui sportlased.

Mõnus talvine ligi 8 kilomeetri pikkune jalutuskäik. Kui vaid seda rahvast vähem oleks, harjumatu.

Paistab sedamoodi minevat, et olen kah lõpuks natuke raamatuid lugema hakanud. Polnud just mingi lemmik raamat aga täitsa loetav ja kohati kaasahaarav.

Täna oli üle hulga aja puude vahelt pisut päikest piilumas, mis imekaunilt lumel sätendas ja sillerdas. Siia jalutamine oli ebaõnnestunud loogilise juurest igati mõnus ja nauditav. Päike paitas põski, linnud silitasid kõrvu oma lauluga ja hulk kilomeetreid ei ühtki inimhinge. Aardele lähenedes takseerisin teeserva ja mõlgutasin mõtteid, et kuidas ma küll sinna pääsen. Kuid täpselt õiges kohas näis üle kraavi üks väike sillamoodustis olema. Kuna aga hiljuti polnud siin keegi käinud ja lumi oli varasemad jäljed ära peitnud tuli mul seda asjandust ettevaatlikult uurida. Astun, käis raks, astun veel ja käis korralik jää ragin, nii, et jutt jooksis seest läbi aga pilpad pidasid vastu ja talisuplus jäi täna tegemata. Sipsti üle kraavi aarde juurde ja siis keerutasin veel jupp aega ringi ja mängisin pimedat. Kuidagi sulandus ümbrusega see asi seal väga hästi. Aitäh!

Eks oli kindel plaan niikuinii, et kui juba täna siia kanti sündmusele tulen, nopin lähedusest ka mõned aarded ära kuna siinsed teeolud ei ole just minu lemmikud ja kohalolekut tuleb igatahes ära kasutada. Nii läkski, et vahepeal suurema sagimise eest tegime Tarmoga minekut ning saime omale seltsiliseks kaasa ka Jaanika. Lõppu jõudes seisime silmitsi väikese probleemiga mille lahendamine ei tundunudki esimese hooga just kõige lihtsam olema. Proovisime lõppu jõuda nii siit- kui sealtpoolt aga tulemus oli koguaeg ikka sama. Lõpuks suure kaarega lähenedes leidsin ka sobiva purde takistuse ületamiseks. Edasi oli juba kukepea.

Tänud.

Siia aardele sain nime küll priiküüdiga kirja kui juhuslikult koos Tarmo ja Silveriga ürituselt siiakanti jalutama sattusin. Aga üritan mõstatuse tagantjärele ikka ära ka lahendada.

Kuumusesündmus oli just piisavalt pikk ja hästipaigutatud et vahepeal ümbruskonnas mõned jalutused ette võtta. Suht nulli jõudes valdas meid dilemma. Nagu oli sild aga vesi oli seda pool meetrikest kõrgemale tõstnud ja suplemas käin tavaliselt kolmapäeviti. Esimene dzentelmehelik mõte oli et võtame Silveriga Jaanika kummastki käest ja heidame ta vastaskaldale ;) Aga ka Jaanika arvas et täna ei ole supluspäev hehehe. Samal ajal kui leidsin puu mille otsast vastaskaldale langetada oli Silver juba leidnud kusagilt eemalt purdelaadse lähenemistee. Tagasiminnes kasutasimegi viimast pääsuteena. Ja nagu maasikaks saime veel Kallo tummise geomobiili küüti ;) Tänud peitjale

Raamat oli laenatud ja kiirlugemisega õnnestus kõik vajalikud andmed kätte saada. Lõpus pidi valima kahe lähenemissuuna vahel, teine neist osutus õigeks.

Lõppus üle silla ja aare peagi paistis, aitäh :)

Sai paar kuud tagasi raamat läbi uuritud. Nüüd oli aeg logida.
Tänud

Riided olid eelmisest päevast jõudnud juba kuivada ja huvi oli näha, kas nüüd saab kuiva jalaga käidud. Loomulikult mitte ja jälle sain vööni rabas solberdada. Ehk kunagi jõuab kätte ka päev, mil saan kuiva jalaga käidud.

Leidsime!

Pool raamatut suutsin rahulikult läbi lugeda, edasi tegin kiirlugemist.. et sündmused ja küsimused jonksu saaksid. Siis jäi lahendus õiget aega ootama.

Täna peale mitme tunnist berni alpi karjakoer Sanna gruumimist võtsin ta väikesele jalutuskäigule kaasa. Kohapeal oli kiire leid ja logimine. Tänan.

Leitud. Vihmasemapoolne laupäevane jõulukuu päev sai kena poris lirtsutamisega sisustatud. Meist möödus suur valge koer, kes praeguseks istub ilmselt juba kodus vannis. Peremehel suuremat sorti koera poripesu käimas. Eelleotusega.